7. JUULI

1307 – Suri Inglismaa ja Iirimaa kuningas Edward I (Edward Pikk-koib *17.06.1239).

1456 – Rehabiliteeriti Jeanne d´Arc.

1558 – Gotthard Kettler sai Liivi orduvägede tegelikuks juhiks.

1585 – Nemoursi lepinguga tühistati protestantide õigused Prantsusmaal.

1718 – Vene tsaari Peeter I troonipärija Aleksei (*vkj 18.02.1690) mõrvati (vkj 26.06) tsaari enda õhutusel.

1807 – Sõlmiti esimene Tilsiti rahu.

1846 – USA asus vallutama Californiat.

1870 – Helmes ja Tarvastus algas 8. juulini toimunud ärkamisaja tegelaste nõupidamine, kus Jakob Hurt pidas kõne „Meie koolitatud ja haritud meestest“. Nõupidamisel asutati Eesti Aleksandrikooli Peakomitee ja selle presidendiks valiti Jakob Hurt.

Jakob Hurt 1866

1904 – Tartumaalt saadeti sõtta (Vene-Jaapani sõda) 800 alamtagavaraväelast, keda Tartust saatis rongile vähemalt 20 000 inimest.

1905 – Tallinnas Nõmmel toimus punaseid pooldavate tööliste miiting, kus osales 10 000 inimest.

1915 – Esimene maailmasõda: lõppes Isonzo lahing.

1920 – Soome tunnustas Eesti Vabariiki de jure.

1923 – Tallinnas kirjutati alla Eesti-Rootsi kaubanduskokkuleppele.

1927 – Aktsiaselts „Ilmarine“ andis Teedeministeeriumile üle esimesed kodumaised teehöövlid, mis olid varustatud 25 hobujõuliste „Fordson“ mootoritega ja maksid 7 500 000 marka tükk.

1928 – Toimus esimene ümber Viljandi järve jooks.

1928 – Chillicothe´is Missouris müüdi esimest korda viilutatud leiba.

1930 – Suri inglise kirjanik Arthur Conan Doyle (*22.05.1859 Edinburgh, Šotimaa).

1936 – Inglismaal Vickers-Armstrongi tehases lasti vette ja said nime Eesti allveelaevad „Kalev“ ja „Lembit“.

1941 – Wehrmacht´i 26.armeekorpuse eelüksused ületasid Ikla piiripunktis Eesti-Läti piiri.

1942 – Saksa väeosad vallutavad Voroneži.

1944 – Gunder Hägg võtab Göteborgis 3.43,0-ga 1500 m maailmarekordi oma nimele tagasi.

1951 – Saksamaa LV-s Landsbergi vanglas viiakse täide viimased Natsi-Saksamaa sõjasüüdlastele määratud surmaotsused.

1956 – Tartus algas 8. juulini toimunud Balti liiduvabariikide I üliõpilaslaulupidu.

1957 – Moodustatakse Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu. Esimeheks saab Arnold Veimer. Nõukogule allutatakse kõik põhilised tööstusharud.

1960 – Hanno Selg tuleb moodsas viievõistluses 4980 punktiga N. Liidu meistriks. Meeskondlikult on Eesti kolmas.

1965 – Avati rahvusvaheline turismiliin Tallinn-Helsingi. Esialgu sõitis sellel mootorlaev „Vanemuine“.

1990 – Nõukogude armee vahelesegamise tõttu jäi ära 7.-8. juulini planeeritus Eesti Vabadusvõitlejate kokkutulek Toris.

1992 – Venemaa Ülemkohus hakkas arutama, kas president Boriss Jeltsin järgis kommunistliku parteid keelustades põhiseadust.

1995 – Eesti sai esimese Boeing-tüüpi lennuki.

1995 – USA astronaut Norman Thagars naasis Kennedy kosmosekeskusesse, olles USA-Vene ühise kosmoseprojekti raames ligi neli kuud orbiidil viibinud.

1997 – Kaitsepolitsei algatas ärimeeste Hans H. Luige ja Rein Langi avalduse alusel 1940. aasta juunis toimunud kommunistliku riigipöörde kohta kriminaalasja.

1997 – Briti parlamendi lordidekoda kiitis heaks seaduse, millega troonipärilusliinis võrdsustati nais- ja meessoost järeltulijate õigused.

2005 – Toimusid pommiplahvatused Londonis.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004