13. JUULI

1210 – Kuralased lõpetasid Riia piiramise. Seda päeva hakati linnas edaspidi tähistama võidupäevana.

1260 – Durbe lahing – Liivi ordu ja Saksa ordu väed said leedulaste käest lüüa.

1397 – Ordu kõrgmeister K. Von Jungingen andis Harju- ka Virumaa vasallidele nn. Jungingeni armukirja, millega laiendati nende pärimisõigust läänidele kuni viienda sugulusastmeni nii mees- kui naisliinis.

Konrad von Jungingen

1399 – Prahas suri saksa arhitekt Peter Parler (ladina keeles Petrus de Germunden in Suevia; *1330(?) Schwäbisch Gmünd). Tema tuntumad tööd on Svatý Viti katedraal ja Karli sild Prahas, ta oli Praha linnaosa Novè Město peamine kavandaja.

1645 – Suri Vene tsaar Mihhail I Fjodorovitš Romanov e. Mihhail Romanov (*12.07.1596). Oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. 

1645 – Taani ja Rootsi vahel sõlmitud Brömsebro rahu tulemusena anti Taani poolt Rootsile üle Saaremaa. Sellega langes kogu Eesti ala (v.a. Setumaa) Rootsi ülemvõimu alla.

1704 – Põhjasõda. Venelastel õnnestus purustada Tartu jõepoolne linnamüür. Linn vallutati tormijooksuga Vene väravate suunast.

1793 – Charlotte Corday mõrvas vannis mõnulenud prantsuse revolutsionääri Jean-Paul Marat´ (*25.05.1743 Boudry). Naine giljotineeriti neli päeva hiljem.

1860 – Tallinnas hakkas reformimeelsete baltisaksa literaatide toimetusel ilmuma esimene Eesti päevaleht Revalsche Zeitung.

1863 – New York Citys algas mäss USA kodusõtta värbamise vastu, kolme päeva jooksul tapeti ligi tuhat inimest.

1865 – Jõustus Balti Eraseadus.

1867 – Martna pastoraat põles äikesest tabatuna maha.

1878 – Lõppes Vene-Türgi sõda.

1884 – Avati vene õppekeelega Narva Tütarlaste Gümnaasium.

1889 – Tartus asutati Maria õppeasutuse baasil Tartu Puškini Tütarlastegümnaasium.

1913.a.

1890 – Suri Johann Voldemar Jannsen, eesti kirjanik ja ajakirjanik, rahvusliku liikumise tegelane (sünninimi Jaan Jensen, * 16.05.1819 Vana-Vändra vald).

1912 – Stockholmis toimunud V suveolümpiamängudel (5. mai – 11. juuli) võitis kreeka-rooma maadluse keskkaalus Venemaa võistkonna koosseisus osalenud Martin Klein hõbemedali. See oli esimene eesti sportlase poolt võidetud medal olümpiamängudel.

1917 – Pärast juulipööret Petrogradis korraldati läbiotsimine Tallinnas enamlaste ajalehtede „Kiir“ ja „Utro Rravdõ“ toimetustes ning arreteeriti toimetaja Jaan Anvelt süüdistatuna riigireetmises (vabastati 18. juulil).

1919 – Briti dirižaabel lõpetas ümbermaailmareisi, ületades esmakordselt Atlandi ookeani.

1930 – Uruguays Montevideos algasid kõigi aegade esimesed jalgpalli maailmameistrivõistlused. Osales 13 meeskonda.

1940 – Läti saadik USA-s palub kaitsta sealsetes pankades asuvaid Läti riigi, pankade ja korporatsioonide ning eraisikute deposiite, samuti läänepoolkera vetes olevaid Läti laevu, juhul kui tehakse katset neid võõrandada.

1941 – Tartus hakkab taas ilmuma ajaleht „Postimees“. Seda toimetavad A. Oinas ja Karl August Hindrey.

Karl August Hindrey

1941 – Buenos Aireses sureb Eesti malemeister Ilmar Raud (*8.07.1913), jõudmata 1939.a.toimunud maleolümpialt tagasi Eestisse.

1941 – Saksa väed vallutavad Vitebski. Ida pool Peipsit alustavad nad rünnakut Leningradi suunas.

1943 – Kurskis peeti Teise maailmasõja käigus maha suurim tankilahing, osales 6000 tanki. Sakslased kaotasid 2900 tanki, kokku hukkus 290 000 meest.

1943 – 13.-20.juuli toimuvad rahvaterviklikkuse nädalal eestlaste ja sakslaste vahel spordivõistlused kergejõustikus, ujumises ja jalgpallis.

1944 – Vene armee vallutas Vilniuse.

1945 -ENSV RKN-i määrusega lubatakse raud- ja maanteel ning veeteedel liigelda miilitsa loata, v.a. Punaarmee käes olevatel aladel.

1945 – Jaapan palub N. Liitu vahendajaks, et alustada liitlasriikidega rahuläbirääkimisi. Moskva sellele palvele ei reageeri.

1946 – Tallinnas toimub taastatud ja uue sisekujunduse saanud (projekti autor srh. Alar Kotli) „Estonia“ kontserdisaali pidulik avamine.

1946 – ENSV Ülemnõukogu kinnitas seaduse sõjajärgse viisaastaku (1946-1950) kohta. 

1949 – 13.-15. juuli toimub Mani saare 60 km pikkusel rajal esimene mootorrataste MM-võistluste sõit – Tourist Trophy ehk Briti Suure auhinna võidusõit.

1949 – Rooma paavst Pius XII paneb kõik maailma kommunistlike parteide liikmed ja poolehoidjad kirikuvande alla.

1960 – Californias Palo Altos sureb etnoloog Helmi Kurrik (*9.01.1883 Tartu).

1977 – Somaalia tungis Etioopiale kallale, algas Ogadeni sõda.

1988 – Eesti vabadusvõitleja Mart Niklus jõudis Permi vanglast tagasi Tartusse.

1993 – Horvaadid alustasid Mostaris järjekordset etnilise puhastuse lainet, vahistades sadu moslemi mehi ning naised, lapsed ja vanuris aeti välja nende kodudest.

1994 – USA Senat võttis vastu otsuse nõuda kõigi Vene vägede lahkumist Balti riikidest 31. augustiks ja nõudmise mittetäitmisel lõpetada 31. augustist majandusabi andmine Venemaale.

1995 – Lõppes Eestis välismaalaste elamis- ja töölubade taotlemise tähtaeg. Lojaalsust Eesti riigile ilmutas üle 320 000 mittekodaniku, välismaalaste seadust rikkus umbes 30 000 inimest.

2003 – Raplas suri eesti helilooja, muusik ja ärimees Toivo Kurmet (*16.02.1949 Tallinn). 1965. aasta kevadel rajas ansambli „Virmalised“.

2007 – 13.-15. juulil toimusid Tartu Hansapäevad 2007.

2007 – 13.-17. juulil toimus Folkfestival Baltica 2007. 

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004