1. JUULI

1097 – Antiookia vürst Bohèmond I juhtimisel võitsid ristisõdijad türklasi Dorylaioni lahingus.

Bohèmond I

1520 – Kurb öö: asteegid eesotsas kuningas Cuitlàhuaciga korraldasid veresauna Hernàn Cortèsi konkistadooridele.

Cuitlàhuac

1569 – Poola ja Leedu ühinesid Lublini uniooniks.

1661 – Kärdes sõlmiti Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vahel Kärde rahu.

1860 – Tallinnas hakkas reformimeelsete baltisaksa literaatide toimetusel ilmuma ajaleht „Revalsche Zeitung“, mis oli esimene päevaleht Eestis.

1863 – Ameerika kodusõda: algas Gettysburgi lahing.

1867 – Moodustati Kanada.

1881 – 17 eesti seltsi esitas Aleksander III-le kollektiivmärgukirja, kus oli kirjas rahvusliku liikumise radikaalse suune peamised poliitilised nõudmised.

1884 – Avati Narva Tütarlaste Gümnaasium vene õppekeelega.

1890 – Tartus suri rahvajuht ja kirjamees Johann Voldemar Jannsen (sündis 4. mai 1819).

1899 – Senise Maria õppeasutuse baasil asutati Tartu Puškini Tütarlastegümnaasium.

1900 – Eestis hakkas kehtima kroonu viinamonopol: piirituse, viina ja viinatoodete müük kohalikuks tarbimiseks sai riigi ainuõiguseks. Arvukad mõisakõrtsid hakkasid kaduma.

1903 – Toimus esimest korda Tour de France trassil Pariis-Lyon 476 km. Selle võitis Maurice Garin.

1904 – USA's Saint Louis´is algasid 29. novembrini toimunud III suveolümpiamängud.

1908 – SOS kuulutati rahvusvaheliseks häiresignaaliks.

1912 – Tallinnas algasid 4.juuli kestnud II Balti ajaloolaste päevad.

1912 – 1.-2.juulil läbis Eesti ala rahvusvaheline autode võidusõit, mis kulges marsruudil Peterburi-Narva-Tallinn-Tartu-Riia.

1912 – Maadleja Martin Klein tõi Stockholmi olümpiamängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses.

1916 – Somme´i lahingu esimene päev, millega langes 20 000 briti sõdurit.

Briti sõdurid Somme'i lahingus.

1917 – Toompeal peeti Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) esimene istung, kus asjaajamiskeeleks määrati eesti keel. Esimeseks esimeheks valiti tööerakondlane A. Vallner. Maapäevale esitati Petserimaa eestlaste ehk setude palve ühendada Pihkva kubermangu Petseri, Lobotka, Pankjavitsa ja Irboska vald koos Petseri linnaga Eestimaaga.

1920 – EV Valitsusest lahkusid sotsiaaldemmokraadid.

1921 – Shanghais toimus revolutsionääride salakohtumine, kus moodustati Hiina Kommunistlik Partei.

1926 – Eestis hakkas kehtima perekonnaseisuseadus.

1930 – Riigisiseselt kaotas pass Eestis isikut tõendava dokumendina tähtsuse.

1940 – Vichys moodustatakse nn autonoomne Vichy Prantsuse riik, mille eesotsas on Henri Pétain.

1941 – Saksa väed hõivavad Riia.

1941 – 1.-4.juuli toimub küüditamine Eesti saartel. Saare- ja Muhumaalt viiakse ära ligi 1200 inimest. Mehed jõutakse arreteerida ja saata Venemaale, ülejäänud pereliikmed paigutatakse Harku laagrisse. Saksa vägede kiirest edasitungist tulenevalt saavad Harku laagrisse sattunud peagi koju tagasi pöörduda.

1942 – Saksa ja Rumeenia väed vallutavad Sevastopoli.

1942 – Saksa Julgeolekupolitsei aastaaruande järgi on alates Saksa okupatsiooni algusest Eestis vahistatud 18 893 inimest. Neist on 7485 vabastatud, 5623 saadetud koonuslaagrisse ja 5634 hukatud.

1942 – Pärast kümnekuist võistluskeeldu jooksurajale tagasi tulnud Gunder Hägg püstitab 4.06,2-ga miilijooksu uue maailmarekordi.

1943 – Viljandis avatakse Uueveski orus noortepark. Noortepangis on eraldi võrk- ja korvapalliväljak, tenniseplats, kroketiväljakud, üldstaadion ja jooksuradadega jalgpalliväljak, ujumisbasseinid ja liivarand.

1944 – Tallinnas tähistatakse pidulikult nüüdusaegse olümpialiikumise 50.aastapäeva. Kadrioru staadionil defileerib 7000 pealtvaataja ees 25 Eesti olümpiaatleeti.

1944 – Kuressaares sureb arstiteadlane Aleksander Paldrok (*16.05.1871 Tartu).

1945 – Tallinnas lõpevad N. Liidu meistrivõistlused kreeka-rooma maadluses. Kuldmedalile tuleb kärbeskaallane Johannes Kaubi, hõbeda võidab Johannes Kotkas ja pronksi Edgar Puusepp.

Johannes Kaubi

1946 – Eesti Rahva Muuseum, kirjandusmuuseum ja ajaloomuuseum viiakse ENSV TA alluvusse.

1947 – Tegevust alustab Rahvusvaheline Pagulasorganisatsioon (IRO), mis aitab leida uue elukohamaa teiste hulgas ka 27 096 eestlasel. 1947-51 suunab IRO 10992 eestlast USA-sse, 5959 Austraaliasse, 4118 Kanadasse ja 3418 Suurbritanniasse.

1950 – EK(b)P KK II sekretäriks saab ÜK(b)P KK liige Vassili Kossov, kes oli valmistanud ette Nikolai Karotamme tagandamist.

Vassili Kossov

1951 – Suletakse eesti Priit Põldroosi juhtimisel tegutsenud Riiklik Teatriinstituut. Põhjuseks tuuakse, et seal levitatud kosmopoliitilisi ja kodanlik-natsionalistlikke ideid. Peaaegu kõik instituudi õppejõud – Ants Lauter, Leo Kalmet, priit Põldroos, Johanned kaljola, Karin Kask, Nigol Andrese, Leo Soonpää, Johannes Semper, Aurora Semper jt – muutuvad kahtlusalusteks.

Priit Põldroos

1955 – Tallinnas Lomonossovi (hiljem Gonsiori) täava ääres valmib 192 m kõrgune metallist telemast.

1955 – N. Liidus kehtestatakse alaealistele 6-tunnine tööpäev.

1955 – Tartus moodustatakse õmblusvabrik „Sangar“, mis on välja kasvanud 1944 asutatud vilditööstusartellist „Sangar“ (hilisem segaartell).

1958 – ENSV-s reorganiseeritakse masina-traktorijaamad remondi-tehnikajaamadeks.

1959 – Saksamaa LV presidendiks valitakse kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) esindaja Heinrich Lübke.

1960 – Stanfordis ületab USA sportlane John Thomas kõrgushüppes 2.22, parandades sel hooajal kõrgushüppe maailmarekordit 5.korda.

1969 – Taani andis esimesena maailmas ametliku loa pornograafia tootmiseks ja müügiks.

1974 – Eesti Televiisiooni soomekeelsed saated olid eetris viimast korda. ETV oli soomekeelseid saateid edastanud alates 7.oktoobrist 1956.

1978 – Tallinna Patarie vanglast vabanes metsavend Tõnis Praks.

1988 – Tallinnas Ülemkohtu hoone ees algas trikolooride all pikett nõudmistega vabastada poliitvangid.

1990 – Kahe Saksamaa majandused ja sotsiaalhooldesüsteemid ühendati.

1992 – Nüüdsest pääses Eestisse vaid viisadega.

1994 – Eesti kodanike käes olnud Nõukogude Liidu passid kaotasid kehtivuse.

2003 – Avati A Le Coq Tartu Õllemuuseum.

2005 – Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Afganistaniga.

2006 – Asutati Eesti Rahvuslik Liikumine.

2006 – Suri eesti poliitik, äritegelane ja tuntud rallisõitja Robert Lepikson (*14.06.1952 Tallinn). 1996-1997 oli Tallinna linnapea, 1997-1998 Eesti siseminister, 1998-2000 Võru maavanem, 2003-2006 X Riigikogu liige.

2008 – Sõitis viimane ametlik rong Lavassaare-Tootis kitsarööpmelisel raudteel.

2010 – Kell 5 hommikul lülitati Eestis täielikult välja analoogtelevisioon.

2013 – Elektriraudtee AS-i esimene Stadler FLIRT elektrirong hakkas reisijaid teenindama.

2017 – 1.juuli-23.juuli toimub Tour de France. Sõidetakse 21 etappi, kokku 3540 km.

Kasutatud kirjandus:

E. Laaman „Erakonnad Eestis“ Elav Teadus nr.26, Tartu 1934 Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus.

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004