12. DETSEMBER

1098 – Ristisõdijad korraldasid tapatalgud Ma´arrat al-Numanis, mõrvates ligi 20 000 inimest.

1799 – Napoleon sai konsuliks.

1830 – Türgi tunnustas Serbia autonoomiat.

1894 – Jaapan tungis Koreasse.

1911 – Delhist sai India pealinn.

1913 – Firenzes leiti üles kaks aastat tagasi varastatud Mona Lisa.

1923 – Narvas avati uus raudteesild.

1924 – Esilinastub Eesti esimene täispikk mängufilm „Mineviku varjud“. Režissöörid Valter Palm ja A. Nugis, operaator Konstantin Märska.

"Mineviku varjud"

1925 – Avatakse Eesti Sõjaväe Keskhaigla hoone.

1931 – Eestis esilinastub õppe- ja propagabdafilm „Gaas! Gaas! Gaas!“.

1934 – Eestis antakse välja esimest korda riigivanema kirjandussauhinnad. Pärjatuks osutuvad Anton Hansen Tammsaare ja Karl-August Hindrey.

1938 – Eesti Ratsionaliseerimise Komitee otsustas alates 1. jaanuarist 1939 kehtestada paberi DIN-formaadid.

1939 – Mihkel Koppel valiti Mustvee linnavanemaks ja Jakob Ollep Sindi linnavanemaks.

1939 – Tolvajärvi lahing, soomlaste esimene suurem võit Talvesõjas.

1940 – Tartus, Tööstuse t. 7a-3 arreteeritakse Jaan Tõnisson.

1941 – Chicago ülikoolis E. Fermi laboris hakkab tööle esimenetuumareaktor, milles on võimalik valmistada aatomipommi tootmiseks vajalikku uraani ja plutooniumi.

1943 – Tartus peetakse Eesti Kirjanduse Seltsi esimene koosolek.

1944 – Allveelaev „Lembit“ põrkab Soome ranniku lähistel vee all kokku Saksa allveelaevaga U-479, mis upub.

1947 – NSVL MN-i juures asuv Usukultusasjade Nõukogu teatab ENSV MN-i esimehele Arnold Veimerile, et on hernhuutlike palvemajade iseseisva tegutsemine vastu. Järgmise aasta jooksul suletakse enamik Hernhuutlikke palvemaju. Vennastekogudustest moodustatakse luterlike koguduste filiaalid.

Arnold Veimer

1951 – EK(b)P KK pleenum kinnitab EK(b)P KK sekretäriks kõigest 31-aastase Otto Merimaa, kes on sõjajärgse aja noorim liiduvabariigi Keskkomitee sekretär. Juba 1952. a. Aprillis suunatakse Merimaa EK(b)P Pärnu Oblastikomitee I sekretäriks.

1955 – Saksamaa LV välisministeeriumi riigisekretär Walter Hallstein teatab, et Saksamaa LV katkestab diplomaatilised suhted nende riikidega, kes tunnustavad Saksa DV-d.

1963– Keenia iseseisvus, eraldus Suurbritanniast.

1964 – Oma esimesel iseseisvusaastapäeval sai Keeniast vabariik.

1987 – Asutaati Eesti Muinsuskaitse Selts.

1991 – Iseseisvus Venemaa, ühtlasi lakkas olemast Nõukogude Liit.

1993 – Toimusid esimesed vabad valimised Venemaal.

2000 – Etioopia ja Eritrea sõlmisid Alžiiri rahulepingu, millega lõppes Eritrea-Etioopia sõda.

2000 – USA Ülemkohus kuulutas välja oma otsuse George W. Bushi ja Al Gore´i vahelises kohtuasjas, otsustades sellega USA presidendivalimiste tulemused.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

11. DETSEMBER

359 – Konstantinoopolis asus ametisse esimene linnaperfekt.

1282 – Langes viimane Wales´i omamaine valitseja Llywelyn ap Gruffydd.

1739 – Liivimaa maanõunik Otto Fabian Rosen allkirjastab mahuka seletuskirja (Roseni deklaratsioon) Liivimaa talupoegade õiguste kohta.

1792 – Konvendi ees algas Louis XVI protsess.

1816 – Holland sai Suurbritannialt tagasi Jaava.

1845 – Moodustati Sonderbund. Seitse konservatiivset katoliiklikku Šveitsi kantonit liitusid seismaks vastu vabameelsematele protestantlikutele kantonitele.

1872 – Suri Hawai kuningas Kamehameha V (*11.12.1830 Honolulu, Oahu).

1897 – Jaan Tõnisson valiti Taru Eesti Põllumeeste Seltsi esimeheks.

1901 – Guglielmo Marconi pidas esimese raadioseandi üle Atlandi ookeani.

1917 – Esimene maailmasõda: Briti väed vallutasid Türgilt Jeruusalemma.

1936 – Jõustus Edward VIII loobumine Briti kunngakroonist.

1937 – Liivimaa rüütelkonna vanapiigade varjupaik (Adeliges Fräulein-Stift) kolis Viljandist Vinni mõisa.

1937 – N. Liidus suri jurist, bolševik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik Jaan Anvelt (*18.04.1884 Viljandimaa, Võisiku v., Oorgu). Kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees.

1937 – Itaalia lahkus Rahvasteliidust.

1938 – Helmuyh Weiss valiti EV saksa kultuuromavalitsuse esimeheks.

1939 – EV President Konstantin Päts määras Aleksander Tõnissoni Tallinna ülemlinnapeaks ja EV Valitsus Robert Sinika Tartu linapeaks, Johannes Võsu valiti tagasi Jõgeva linnavanemaks.

1940 – Tallinnas Lembitu t 18-4 vangistatakse Punaarmee 22. Eesti territoriaalkorpuse eskadrilli ülem alampolkovnik Hans Kitvel.

1941 – Saksamaa ja Itaalia kuulutavas USA-le sõja.

1942 – Punaarmee alustab Velikije Lukist u 200 km kaugusel idas asuvast Rževist lääne pool rünnakut, mis aga peatselt takerdub.

1944 – Tallinnas Pagari tänaval kukub ülekuulamise ajal aknast välja ja sureb Eesti sotsialistide juhte, Riigikogu kõigi koosseisude ja I Riigivolikogu liige ning Otto Tiefi valitsuse riigikontrolör Oskar Gustavsin (*14.02.1889, Saaremaa, Kogula v.).

1946 – ÜRO peatab Hispaania liikmeksoleku ja kutsub oma liikmesriike katkestama Hispaaniaga diplomaatilised suhted.

1946 – Asutati UNICEF.

1952 – August Englas tuleb Bakuus vabamaadluse poolraskekaalus N. Liidu meistriks.

1956 – Tallinnas avatakse Tondi ja Kadrioru vaheline, 3. trammiliin.

1957 – Saksa DV-s kuulutatakse riigist põgenemine kuriteoks.

1960 – Tartus suri botaanik August Vaga (*15.03.1893 Kehra).

1968 – Tallinnas suri eesti maalikunstnik Richard Sagrits (*19.12.1910 Karepa).

1989 – Suri eesti põlevkivikeemik Agu Aarna (1937. aastani August Treier; *11.10.1915 Tallinn).

1994 – Vene väed tungisid Tšetšeeniasse, et kukutada võimult Džohhar Dudajevi valitsus. Algas I Tšetšeenia sõda.

1999 – Tallinnas Mustpeade Majas toimus Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurlooži erakorraline istung. Arno Köörna astus Eesti Suurlooži suurmeistri kohalt tagasi, tema asemele sai uueks suurmeistriks Raido Rüütel.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004