31. JAANUAR

1606 – Kuningas James I vastased vandenõus süüdistatuna hukati Wesrminsteris Guy Fawkes.

Guy Fawkes

1876 – USA kehtestas indiaanlastele nõude elada reservaatides.

1892 – Oslos Holmenkollenis toimusid esimesed suusahüppe võistlused. Võitis Arne Ustvedt 21,5 meetri pikkuse hüppega.

1906 – 25 Tartust pärit haritlast ja seltskonnategelast avaldas olulistes Peterburi ajalehtedes protestikirja, milles kritiseeriti karistussalkade tegevust Eestis. Protestikiri leidis laialdase vastukaja ja Venemaa võimul uli nüüd samme Baltikumis rohkem läbi kaaluda.

1910 – Portugalis Portos puhkes 5.oktoobri revolutsioon.

1911 – Ülevenemaalisel algkoolide loenduse andmetel oli Eestis 1646 mitmesugust algkooli, kus õppis kokku 74 873 õpilast.

1919 – Vabadussõda. Paju lahing, mis oli eelmisel päeval alanud, jätkus. Punaväe ülekaalust hoolimata vallutasid Eesti partisanid ja Soome vabatahtlikest Põhja Pojad Paju mõisa. See oli Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid, kuna avas eestlastele tee Valga linna. Lahingus sai surmavalt haavata ka eesti väejuht Julius Kuperjanov, kes suri 2.veebruaril.

1925 – Jaan Jaago tuli Berliini MM-il viiendat korda elukutseliste maailmameistriks.

1938 – Tulevase Madalmaade kuninganna Beatrixi sünni puhul annetas Phikips igale samal päeval sündinud lapsele hõbepeekri.

1940 – Narva linnapea Johan Hansing võttis asjaajamise seniselt linnapealt Jaan Lustilt üle.

Johan Hansing

1942 – Sakslased väitsid ametlikus ettekandes, et eesti on okupeeritud aladest esimene, mida võib klassifitseerida kui „Judenfrei“ (juudivaba).

1942 – Eesti Omavalitsuse sisedirektor saab loa keelata kohaliku prefekti otsusel avaliku rahu ja julgeoleku huvides üksikutel isikutel elamine või viibimune teatud linnades või valdades.

1942 – Tagamaks eestis elanikkonna ühtlasemat varustamist lihaga ning lihavarumisnormide täitmist, keelatakse loomi kodus tappa.

1944 – Punaarmee esimesed osad jõudsid Narva lähedal Piiri vallas Eesti pinnale.

1945 – ENSV ÜN Presiidium nimetab ENSV RKN-i aseesimeheks Konstantin Boitsovi (EK(b)P KK büroo 24.jaanuari otsus).

1946 – Velikije Lukis mõistetakse surma ja puuakse Saksa ooberstleitnant Eduard von Sass (*1900).

1956 – Hartfieldis (Sussex) sureb inglise kirjanik, lasteraamatu „Karupoeg Puhh“ autor Alan Alexander Milne (*18.01.1882).

1958 – Genfis sureb Eesti riigitegelane Karl Selter (*24.06.1898 Kapu v.).

1958 – Jerevanis N. Liidu meistrivõistlustel lauatennises võidavad eestlased 8 medalit. Kolmekordseks meistriks tuleb Evelin Lestal, ta võidab naiste üksikmängu, paarismängu (koos Helgi Pesuriga) ja segapaarismängu (koos Johannes Meeksaga).

Evelin Lestal

1958 – USA saadab orbiidile oma esimese Maa tehiskaaslase „Explorer 1“, sellega avastatakse Maa kiirgusvöönd.

1958 – Euroopa Komisjoni presidendiks sai Walter Hallstein.

1959 – Seoses eesti rajoonide reorganiseerimisega lõpetavad ilmumise „Kolhoosi Elu“ (Antsla), „Kolhoosi Tee“ (Kilingi-Nõmme), „Kommunismi Lipp“ (Otepää) jt., koos rööpväljaannetega kokku 15 lehte.

1968 – Iseseisvus Nauru Vabariik, esimeseks presidendiks sai Hammer DeRoburt, kes oli president aastani 1976.

1991 – EV Ülemnõukogu otsustas viia 3.märtsil läbi iseseisvusreferendumi, millega taheti ennetada üleliidulist referendumit.

1994 – EV peaminister Mart Laar avas Frankfurdis Eesti nädala.

1995 – EV president Lennart Meri kuulutas välja 19.jaanuaril aktsepteeritud uue kodakondsusseaduse.

1995 – EV kaitseminister Enn Tupp esitas peaminister Andres Tarandile lahkumisavalduse.

Enn Tupp

1996 – Kristina Šmigun võitis Itaalia Alpides Asiagos aset leidnud juunioride MM-il suusatamises 5 km klassikasõidus hõbemedali.

1996 – Pärnu-Mõisaküla raudteeliinil sõitis viimane regulaarne reisirong.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

30. JAANUAR

1648 – Münsteri rahuga lõppes Kaheksa-aastane sõda.

1649 – Suri Inglismaa kuningriigi ja Šotimaa kuningriigi kuningas Charles I (*19.11.1600).

1730 – Venemaa keisririiki hakkas ajutiselt juhtima Kõrgem Ajutine Regendinõukogu, kuhu kuulusid vürst Dmitri Mihhailovitš Golitšõn, vürst Vassili Lukitš Dolgoruki, vürst Aleksei Grigorjevitš Dolgoruki, vürst Mihhail Vladimirovitš Dolgoruki, krahv Gavriil Ivanovitš Golovkin, parun Andrei Ivanovitš Ostermann, vürst Mihhail Mihhailovitš Golitšõn ja vürst Vassili Vladimirovitš Dolgoruki.

Mihhail Mihhailovitš Golitšõn

1735 – Kuulutati välja Korsika iseseisvus.

1790 – Tyne´i jõel Inglismaal katsetati päästepaadi eelkäijat.

1838 – Tartus asutatakse Õpetatud Eesti Selts.

1863 – Kreekas hakkas pärast kuningas Otto tagandamist ajutiselt valitsema Triumviraat.

1889 – Mayerlingi lossist leiti enesetapu sooritanud Austria-Ungari kroonprints Rudolfi ja tema armukese Mary von Vetsera surnukehad.

Austria-Ungari Rudolf 

1904 – Londonis toimus legendaarne lühimatš, kus Georg Hackenschmidt võitis türklast Ahmed Madrali´t 44 sekundiga, pannes ta selili. Matši vaatas 10 000 pealtvaatajat.

Georg Hackenschmidt

1919 – Vabadussõda. Algas Paju lahing. Partisanide pataljoni 3. rood, mida juhtis Johannes Soodla, vallutas Paju mõisa. Päeva lõpuks olid venelased mõisa tagasi vallutanud.

Johannes Soodla

1925 – Tallinna Töölisteater andis avaetenduse.

1933 – Asutati Kuressaare Loomakaitse Ühing.

1933 – Adolf Hitler sai Saksamaa riigikantsleriks.

1934 – Toimus Eesti Olümpiakomitee korraline aasta peakoosolek, kus arutati Berliini olümpiamängudeka ettevalmistust, ühtlasi valiti komitee uueks esimeheks Johan Laidoner.

Johan Laidoner

1938 – A.H. Tammsaare valiti Albu valla aukodanikus.

1938 – Berliini olümpial hõbemedali saanud eesti poksija Nikolai Stepulov pidas oma viimase matši amatöörina.

1939 – A. Hitler pidas Saksa Riigipäeval kõne, milles muuhulgas ütles: „Kui rahvusvahelisel finantsjuutlusel Euroopas ja väljaspool õnnestuka rahvad veelkord maailmasõtta paisata, siis ei oleks tulemuseks mitte maailma bolševiseerimine ja seega juutluse võit, vaid juudi rassi hävitamine Euroopas.“

1941 – NSV RKN-i määrusega suurendatakse nende talude kinnisvaramaksu, mille suurus enne maa riigistamist oli ületanud 30 ha. Maksu suurendatakse ka nendel üle 10 ha suurustel taludel, mis olid kasutanud süstemaatiliselt palgatööjõudu.

1941 – Saksa maavägede kindralstaabi ülem Franz Halder teatab Soome kindralstaabi ülemale Erik heinrichsile, et Saksa vägede pealetung Leningradile toimub suure tõenäosusega Baltimaade kaudu.

Franz Hadler

1943 - „Eesti Sõna“ avaldab ametlike pühade nimistu:

1.jaanuar – uusaasta

6.jaanuar – kolmekuningapäev

24.veebruar – Venemaast lõpliku lahkulöömise päev (vabaduspäev)

14.märts – kangelaste mälestuspäev

17.märts – palvepäev

23.aprill – suur reede

25.-26.aprill – ülestõusmispühad

1.mai – rahva töö- ja võitluspüha

3.juuni – taevaminemispüha

13.-14.juuni – nelipühad

24.juuni – jaanipäev

3.oktoober – lõikuse tänupüha

21.oktoober – kommunismist vabanemise mälestuspäev

31.oktoober – usupuhastuspüha

21.november – surnutepüha

25.-26.detsember – jõulupühad

1943 – A. Hitler avaldab seoses enda riigikantsleriks saamise 10.aastapäevaga läkituse Saksa rahvale. Ta teatab, et Saksamaa võitleb „selge võiduni“.

1943 – Suur-Saksamaa Riigi Julgeoleku Peaameti juhiks nimetatakse SS-Obergruppenführer ja politseikindral Ernst Kaltenbrunner. Senine juht Reinhard Heydrich hukkus Tšehhi vastupanuliikumisekorraldatud atentaadis.

Ernst Kaltenbrunner

1944 – EOV juht H. Mäe ja kindralinspektor SS-Oberführer Johannes Soodla annavad mobilisatsioonikorralduse. 17-60 aastastele meestele tehakse kohustuslikuks Omakaitses teenimine.

1945 – A.Hitler peab Berliinis oma viimase kõne, milles kinnitab, et Saksamaa tuleb talle ebasoodsast olukorrast välja ning liitlasriikide kava Saksamaaokupeerida ja tsoonideks tükeldada ei täitu iialgi.

1945 – Poola rannikul Hela (Helska) poolsaare lähistel uputab Nõukogude allveelaev S-13 põgenikelaeva “Wilhelm Gustloff“. Hukkub vähemalt 5000 inimest.

"Wilhelm Gustloff" 1939. aastal

1946 – EELK Kirikukogu esmakordne kokkutulek.

1948 – 30.jaanuar-8.veebrusr toimuvas Sankt Moritzis V taluolümoiamängud. Osaleb 669 sportlast 28 riigist. Võistlusalasid on 22.

1948 – Suri india poliitik Mohandas Karamchand Gandhi (Mahatma Gandhi) (*2.10.1869).

1951 – Stutgardis sureb saksa autoinsener Ferdinand Porsche (*3.09.1875).

1955 – Tallinnas Lai tn. 1 avatakse eesti Vabariikliku Nukuteatri uus mängusaal. Avaetenduseks on Enn Toona näidend „Punamütsike“ ning Juhan Kangilaski näidend „Kaval-Ants ja Vanapagan“.

Enn Toona

1957 – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop Johan Kõpp sai peapiiskopiks.

1958 – Eestis Albu vallas Põhja-Tammsaare talus avatakse kirjanik A.H. Tammsaare muuseum.

1969 – Londonis heliplaadifirma Apple Records hoone katusel toimus ansambli The Beatles viimane avalik esinemine ehk nn. katusekontsert.

1978 – Tähistati A.H. Tammsaare 100. sünniaastapäeva. Tallinna kesklinnas avati Tammsaare monument.

1992 – Eesti Ülemnõukogu kinnitas ametisse Tiit Vähi valitsuse.

1992 – Tallinna Pedagoogiline Instituut nimetati ümber Pedagoogikaülikooliks.

1994 – Avati Paju lahingu mälestussammas.

1995 – EV kultuuri- ja haridusminister Peeter Olesk taastas ajutiselt 1994.a. 21.detsembril katkestatud RTV ja EVTV ringhäälinuload.

Peeter Olesk

1997 – Euroopa Nõikogu Parlamentaarne Assamblee lõpetas järelvalve Eesti üle.

1999 – Evelin Samueli lugu „Diamond of Night“ valiti Eestit esindama 1999.a. Eurovisiooni lauluvõistlustel Iisraelis Jeruusalemmas.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004