Tähelepanekud ja kogemused elust

kolmapäev, 29. november 2017

29. NOVEMBER

1314 – Suri Prantsusmaa kuningas (1285-1314; Navarra kuningas Philippe I koos Jeanne I-ga) Philippe IV (Philippe Ilus; *1268).

1378 – Prahas suri Saksa-Rooma keiser Karl IV ja Böömi kuningas Karel I (sündinud Wenceslaus (Vàclav); *14.05.1316 Praha).
Pildiotsingu Karl IV tulemus

1580 – Francis Darke saabus tagasi ümbermaailmareisilt.
Pildiotsingu 1580 – Francis Darke tulemus

1632 – Mainz´is suri Saksa-Rooma riigi Pfalzi kuurvürst (1610-1623) Friedrich V ja Büümimaa kuningas (1619-1620) Friedrich I (*26.08.1596).
Pildiotsingu Friedrich V tulemus


1643 – Suri Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija Claudio Monteverdi (*15.05.1567 Cremona).
Pildiotsingu Claudio Monteverdi tulemus

1700 – Põhjasõda. Varahommikul lahkub tsaar Peeter I Narva alt. Rootslaste abiväed lähenesid. Osa vägedest suundus Rootsi vägedele vastu. Eelmisel päeval oli rootslastele vastu saadetud kindral Šeremetjevilt saabunud teade, et ta on vastase survel taganenud Sillamäeni.
Pildiotsingu Peeter I Narva all tulemus

1780 – Suri Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna (1740-1780) Maria Theresa (*13.05.1717).
Pildiotsingu Maria Theresa tulemus

1812 – Lõppes Berezina lahing Napoleoni ja Vene vägede vahel.

1830 – Poolas algas ülestõus Venemaa vastu.

1850 – Preisimaa kapituleerus diplomaatiliselt Austriale, kellest sai Saksa Liidu juhtjõud.

1871 – Peterburis avati esimene peredvižnikute näitus.

1877 – Thomas Edison esitles fonograafi.
Pildiotsingu 1877 – Thomas Edison tulemus
aprill 1878

1889 – Tallinna raad pidas oma viimase istungi.

1891 – Kuressaare merekool õnnistati sisse. Õppetöö algas järgmisel päeval ehk 30.novembrill (vkj 18.novembril).

1918 – Montenegro liideti Serbiaga.

1923 – Tallinna-Haapsalu Rahukogu mõistis endise Haapsalu linnapea Ulrich Selja kolmeks aastaks vangiroodu.

1924 – Suri itaalia helilooja Giacomo Puccini (*22.12.1858 Lucca).

1929 – Admiral Richard Byrd lendas esimese inimesena üle lõunapooluse.
Pildiotsingu Admiral Richard Byrd 1929 tulemus

1936 – Algas Eesti Põllutöökoja kongress.

1939 – N. Liit katkestas diplomaatilised suhted Soomega.

1940 – ENSV RKN-i määrusega allutatakse Eesti Punase Risti Delts ENSV Tervishoiu RK-le, kes peab seltsi reorganiseerima NSVL Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Liitu kuuluvaks ENSV Punase Risti Seltsika, sest „seltsi tegevus ei ole sotsialistlikule ühiskonnale vastuvõetav“.

1941 – A. Hitlleri korraldusega antakse Eesti alates 5. dets. tsiviilvalitsuse alla. Oma tähtsuse tõttu armeedegrupi „Nord“ tagalapiirkonnana jääb Eesti ala (erinevalt Lätist) ka tsiviilvalitsuse all ühtlesi nn. operatsioonialaks, kus säilitatakse välikomandatuurid ja osa tagala ülemjuhataja pädevusest.

1941 – Lootes saavutada Saksa okupatsiooni tingimustes Eestile paremat seisundit, pöördub admiral Pitka Soome presidendi Risto Ryti poole ettepanekuga luua teatud liiki Soome-Eesti liitriik. Ametlikku reageeringut Soome poolt ei järgne. 
Pildiotsingu Risto Ryti 1941 tulemus
Risto Ryti


1941 – Hukati nõukogude partisan, kommunistlik noor Zoja Kosmodemjanskaja (*13.09.1923 Tambovi oblast).
Pildiotsingu Zoja Kosmodemjanskaja tulemus

1943 – 29.-30.nov. arutab Ostland´i riigikomissar Hinrich Lohse Eesti ja Läti kindralkomissaride ja piirkonnakomissaridega autonoomia vajalikkust.

1945 – Kuulutatakse välja Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik. Selle presidendiks saab Josip (Broz) Tito.
Pildiotsingu Josip (Broz) Tito 1945 tulemus

1946 – Tallinnas sureb ENSV ÜN Presiidiumi esimees, arst ja luuletaja Johannes Vares (Barbarus) (*12.02.1890 Heimtali v. Kiisa k.).
Pildiotsingu Johannes Vares (Barbarus) tulemus

1947 – ÜRO otsustab jagada Palestiina juutide ja araablaste riigiks. Jeruusalemm võetakse ÜRO kontrolli alla. Juudi riigi suuruseks saab 14 000 km2, Araablaste riigile jääb 11 000 km2.

1948 – EK(b)P KK büroo võtab vastu otsuse keelata talude sovhoosidele ja abimajanditele üleandmine. Otsuses märgitakse, et talupoegi sunnitakse seoses kolhoodise organiseerimisega andma maid sovhoosidele, kes pakuvad mitmesuguseid soodustusi. Büroo keelab igasuguse propaganda maade sovhoosidele üleandmise poolt kui kollektiviseerimisvastase tegevuse, selles süüdlased võetakse kohtulikule vastutusele.

1951 – Kuivajõel leitakse surnuna põhukuhjast maalikunstnik Johannes Greenberg (*10.01.1887 Järvamaa, Mäo mõis).
Pildiotsingu Johannes Greenberg tulemus


1969 – Eestit tabas orkaan, mis tõi kaasa tugevaid purustusi ja lörtsi- ning vihmasaju. Maru purustas Eesti tuulerekordi, milleks oli iiliti 48 m/s.

2000 – Stockholmis suri eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist Ilmar Laaban (*11.12.1921 Tallinn).
Pildiotsingu Ilmar Laaban tulemus

2001 – Suri briti kitarrist, ansambli The Beatles liige, filmiprodutsent George Harrison (*25.02.1943 Liverpool).
Pildiotsingu George Harrison tulemus











Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
Eesti ajalugu IV“ Tartu, 2003




teisipäev, 28. november 2017

28. NOVEMBER

885 – Viikingid piirasid sisse Pariisi.
Pildiotsingu viikingid Pariisi tulemus
Viikingite rüüseretk 845. aastal

1058 – Suri Poola monarh, Piastide dünastia vürst Kazimierz Karol I Odnowiciel (*25.07.1016(või 1015)).

1095 – Paavst Urbanus II määras I ristisõja juhid.
Pildiotsingu Urbanus II tulemus

1443 – Skandenberg (Georg Kastriota, Kastrioti vürst Albaanias) kuulutas välja Albaania sõltumatuse.
Pildiotsingu Georg Kastriota, Kastrioti vürst Albaanias tulemus

1520 – Fernao de Magalhaes jõudis esimese eurooplasena ümber Lõuna-Ameerika tipu, purjetades Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani.
Pildiotsingu 1520 – Fernao de Magalhaes tulemus

1530 – Suri inglise riigimees ja katoliku kiriku kardinal, Inglismaa kantsler Thomas Wolsey (*enne 1475 Ipswich).
Pildiotsingu Thomas Wolsey tulemus

1561 – Liivi ordu ja Riia piiskop loovutasid Lõuna- ja Kesk-Eesti Poolale.

1789 – Joseph Guillotin esitles oma leiutist – giljotiini.
Pildiotsingu Joseph Guillotin tulemus

1876 – Suri baltisaksa bioloog, kirjeldava ja võrreldava embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer (*28.02(17.02)1792 Piibe mõis, Järvamaa).

1886 – Tartus avati Karl Ernst von Baeri monument.
Pildiotsingu 1886 – Tartus avati Karl Ernst von Baeri monument tulemus

1893 – Uus-Meremaal hääletasid naised valimistel esimest korda.

1905 – Iirimaal moodustati partei Sinn Féin (iiri keeles „meie ise“).

1912 – Albaania kuulutas end Osmanite riigist sõltumatuks.

1917 – Eesti Maapäev kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil.

1918 – Narva lahinguga algas Eesti Vabadussõda.
Pildiotsingu 1918 – Narva lahing tulemus

1935 – Eesti riigivanem Konstantin Pätsile anti üle Allveelaevastiku Sihtkapitali poolt kogutud 160 000 krooni.

1940 – ENSV RKN annab määruse, millega keelatakse tasulise veterinaararstiabi andmine. Arstiabi võivad anda ainult riigi teenistuses olevad veterinaartöötajad.

1940 – ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsuse alusel laieneb Eestile, Lätile ja Leedule N. Liidus kehtiv riiki saabuva väliskirjanduse tsenseerimise kord. Edaspidi võib välismaalt raamatuid tellida vaid üleliidulise ühenduse „Meždunarodnaja Kniga“ kaudu.

1942 – Tallinna Kunstihoones avatakse kunsti sügisnäitus.

1943 – Kemerovo vangilaagris hukkub EV sise- ja välisminister Aleksander Hellat (*20.08.1881 Tartu).
Pildiotsingu Aleksander Hellat tulemus

1943Luftwaffe 127. (Eesti) luurelennugrupp reorganiseeritakse 11. öiste pommitajate grupiks ja mereluurelennusalgaks nr. 1/27.

1943 – 28.nov.-1.dets. Toimub Teheranis USA, Suurbritannia ja N. Liidu juhtide konverents. Nn. Suur kolmik – Suurbritannia peaminister Winston Churchill, USA president Franklin D. Roosevelt ja NSVL RKN-i esimees Jossif Staalin – arutab tähtsaid teemasid: teise rinde avamist,N. Liidu Jaapaniga sõtta astumist ja loodava ÜRO ülesehitust. Kuigi Poola, Balti riikide ja Balkani tuleviku suhtes valitsevad Nõukogude poole ja lääneliitlaste vahel erimeelsused, suudetakse säilitada sõjajärgse maailma ülesehitamiseks vajalik koostöövalmidus.

1949 – Tartu linna täitevkomitee nimetab gildi tänava ümber Pirogovi tänavaks.

1952 – Valmib Kohtla-Järve – Tallinna gaasijuhe.

1952 – Hollywoodis esilinastub esimene 3-D (ingl. three-dimention ´kolmemõõtmeline´) film „Bwana Kurat“. Pildi „elustamiseks“ on filmivaatajad varustatud polaroidprillidega ning efekt kutsub neis esile hirmukarjeid.

1962 – Suri Madalmaade kuninganna (1890-1948) Wilhelmina (täisnimega Wilhelmina Helena Pauline Marie: *31.08.1880).

1972 – Suri Rootsi printsess Sibylla, Västerbotteni hertsoginna (*18.01.1908 Gotha). Ta oli Rootsi printsi Gustav Adolfi abikaasa ja Rootsi kuninga Karl XVI Gustavi ema.
Pildiotsingu Sibylla, Västerbotteni hertsoginna tulemus

1975 – Suri eesti helilooja ja akordionist Arne Oit (*3.12.1928).
Pildiotsingu Arne Oit tulemus

1978 – Tõnis Kint peaministrina EV presidendi ülesandeid ülendas elusolevad Vabadussõja veterane: kõik sõdurid ja allohvitserid lipnikeks ja ohvitserid üks aste kõrgemale viimasest ülendamisest, kuni koloneli auastmeni.
Seotud kujutis

1980 - NLKP KK sekretariaat võttis vastu otsuse ajutiselt piirata N. Liidu ja Poola vahelist turismi.

1994 – Norras toimunud referendumil hääletasid 52,2 % osalenutest Euroopa Liiduga liitumise vastu.

2003 – Stockholmis suri Eesti insener ja poliitik Mihkel Mathiesen (*27.10.1918 Are vald). Oli EV Valitsuse eksiilis teedeminister (5.06.1985-20.06.1990) ning majandusminister (20.06.1990-15.09.1992).





Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

pühapäev, 26. november 2017

26. NOVEMBER

43 eKr – Loodi teine triumviraat, kuhu kuulus Marcus Antonius.

1764 – Prantsusmaa saatis välja jesuiidid.

1778 – James Cook astus esimese eurooplasena Maui pinnale.
Pildiotsingu 1778 – James Cook maui tulemus

1812 – Puhkes Berezina lahing.

1857 – Melbourne´is kogunes esimene Austraalia parlament.

1871 – Estonia seltsis mängiti maha esimene näitemäng, milleks oli Johann Daniel Petenbergi „Valelik, kes räägib tõtt“.

1917 – Montréalis Winsdori hotellis asutati 5 meeskonna (Montreaal Canadiens, Montreal Wanderers, Ottawa Senators, Quebec Bulldoga ja Toronto Arenas) omanike poolt hokiliiga NHL.

1918 – Eesti Maanõukogu võttis vastu määruse Eesti kodakondsuse kohta.

1922 – Howard Carter sisenes Tutanhamoni hauakambrisse.
Pildiotsingu 1922 – Howard Carter Tutanhamoni hauakamber tulemus

1923 – Heidelbergis suri saksa arstiteadlane, Tartu Ülikooli üldpatoloogia ja patoloogilise anatoomia professor 1884-1894 Richard Franz Karl Andreas Thoma (*11.12.1847 Bonndorf).
Pildiotsingu Richard Franz Karl Andreas Thoma tulemus


1925 – Suri eesti teatritegelane, lavastaja, näitleja, „Estonia“ teatri direktor 1919-1925 ja spordimees Karl Jungholz (*21.12.1878 Kivijärve, Teilma küla).
Pildiotsingu Karl Jungholz tulemus

1933 – Tallinna saabus Soome soomuslaev „Väinämöinen“.
Pildiotsingu Soome soomuslaev „Väinämöinen“ tulemus

1933 – Valiti Walter von zur Mühlen eesti balti-saksa erakonna uueks esimeheks.

1939 – N. Liit ründas Mainila küla, lavastamaks Soomet Talvesõja provokaatoriks.

1944 – Taga-Karpaatia ukraina rahvakomitee I kongress otsustab, et Taga-Karpaatia astubTšehhoslovakkia koosseisust välja ja läheb Ukraina NSV koosseisu.

1948 – NSVL ÜN Presiidium annab seadluse „vaenuliku elemendi“ deporteerimise aluste kohta.

1951 – USA tühistab N. Liidu ja Poolaga sõlmitud kaubalepped.

1962 – Tartus Vanemuise õppehoone zooloogiaauditooriumis valiri ENSV TA loodusuurijate seltsi ornitoloogiasektsiooni koosolekul suitsupääsuke Eesti rahvuslinnuks.

1963 – Stockholmis suri Eesti advokaat ja poliitik, pikaaegne Tallinna linnapea Artur Terras (*18.02.1901 Perjatsi, Vaivara v, Virumaa).

1970 – Riia linna autasustati Lenini ordeniga.

1982 – Stockholmis suri eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog Juhan Aavik (kuni aastani 1917 Juhan Avik; *29.01.1884 Holstre v. Paistu khk).
Pildiotsingu Juhan Aavik tulemus

1988 – NSVL ÜN Presiidium tunnistas ENSV suveräänsusdeklaratsiooni kehtetuks.

1993 – Tallinnas arreteeriti Läänemaa jäägrikompanii endine ülem Asso Kommer. Tulevahetuses sai haavata Koit Pikaro ning veel üks politseinik.
Pildiotsingu Asso Kommer 1993 tulemus
Asso Kommer

2003 – Concorde tegi viimase lennu.

2012 – Suri Eesti Evangeelse Luteriku Kiriku (EELK) peapiiskop aastatel 1987-1994 Kuno Pajula (1936. aastani Kuno Preis; *11.03.1924 Käru küla).









Kasutatud kirjandus:

E. Laaman „Erakonnad Eestis“ Elav Teadus nr.26, Tartu 1934 Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus.
https://et.wikipedia.org/
Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004