10. JUULI

138 – Suri Vana-Rooma keiser 117-138 Hadrianus (sünnimini Publius Aelius Hadrianus; *24.01.76 Italica).

1559 – Šoti kuninganna Mary võttis vastu Inglise kuninganna tiitli.

1632 – Rootsi kuningas Gustav II Adolf, kes samal ajal sõdis Saksamaal Nürnbergi all, allkirjastas Tartu ülikooli asutamise üriku.

Gustav II Adolf

 1692 – Tartu lähedal Linseni kõrtsis vahistati viis üliõpilast süüdistatuna toolide, laudade ja akende purukspeksmises ning kõrtsitüdrukuga ebasündsalt käitumises. Ebasündsalt käitumine tähendab seda, et kõrtsitüdruku jutu järgi oli üks üliõpilane teda jälitanud, tehes talle ka sündsusetu ettepaneku ja pakkudes selle eest raha. Üliõpilase jutu järgi tahtis ta vaid õlle eest maksta. Need viis üliõpilast toimetati vahi alla võetuna läbi linna Tartu Ülikooli rektori juurde. Rektor aga pidas sellist avalikku tudengite läbi linna toomist juba piisavaks karistuseks ja lasi nad vabaks.

1851 – Suri prantsuse kunstnik, keemik ja leiutaja Louis-Jaques-Mandé Daguerre (*18.11.1787). Ta sai tuntuks dagerrotüüpia kui esimese praktikas kasutuskõlbliku fotografeerimisviisi leiutamisega.

1890 – Wyomingist sai USA 44. osariik.

1911 – Pärnumaal Uulus lõppes eelmisel päeval alanud Balti rüütelkondade esindajate nõupidamine, kus otsiti abinõusid Vene semstvoseaduse Balti kubermangude laiendamise vastu.

1914 – Tallinna suurimate tööstusettevõtete töölised alustasid streiki. Tekkisid valitsusvastased miitingud ja tänavademonstratsioonid, mis sõjaväe abil summutati.

1919 – Tartu tagavarapataljonis algasid enamlaste agitatsiooni mõjul 13. juulini kestnud rahutused, mille likvideerimise käigus hukati sõjakohtu otsusel 21 sõdurit.

1921 – Asutati Eesti Tenniseliit.

1925 – Moodustati N. Liidu riiklik infoagentuur Tass-

1927 – Pärnus avati Aleksander Nürnbergi ja Oskar Siimani projekti järgi ehitatud mudaravila.

1931 – Eestis loodi Põlltöökoda.

1940 – Prantsusmaa okupeerimata osas astus ametisse Vichy valitsus.

1940 – Briti diplomaat Wilfred Hansford Gallienne telegrafeerib Tallinnast Londonisse: „Ma sain kolmest allikast informatsiooni, et algselt oli N. Liit kavatsenud anda Balti riikidele Mongoolia sarnase staatuse, kuid nüüd on otsustatud kehtestada suurem kontroll.“

1940 – EV president K. Pätsi käskkirjaga vabastatakse ametist riigikontrolör Karl Soonpää. Tema ajutiseks kohusetäitjaks nimetatakse Aleksander Aben.

Karl Soonpää

1940 – Ilmub „Eesti Spordilehe“ viimane number. Selle on toimetanud Aadu Adari.

1940 – Luftwaffe alustab õhurünnakuid Suurbritannia vastu.

1940 – Inglismaa alustas teise maailmasõja käigus lahinguid.

1941 – Metsavennad ja omakaitseüksused võtsid Tartu linna lõunaosas võimu enda kätte. Neid julgestavad Saksa eelüksused. Punaarmee kindlustub Emajõe põhjakaldal. Tartu on kolm nädalat rindelinn.

1941 – Kolga lahes maabus Soomes eesti vabatahtlikest moodustatud luuregrupp „Erna“ kolonel Henn-Ants Kure juhtimisel. Grupp asus laagrisse Harju- ja Järvamaa piiril Kautla rabas, kuhu peagi kogunes üle 1500 sõjapõgeniku.

Henn-Ants Kurg

1941 – Tartus lastakse maha politseiametnik, 1936.a. OM-il osalenud sõudja Elmar Korko (*8.02.1908 Tartu).

1941 – Saksa väed jõuavad Otepääle ja Emajõe paremkalda Tartusse.

1941 – Soome trükisõnas keelatakse igasugused avaldused Eesti olukorra kohta, sest kardetakse Saksamaad ärritada.

1941 – Białystoki-Minski piirkonnas likvideerivad Saksa väed Punaarmee grupeeringu. Vangi langeb 324 000 punaväelast, saagiks saadakse või hävitatakse 3332 soomusmasinat ja 1809 suurtükki. Üldse on sakslased võtnud idarindel 460 000 vangi.

1941 – Poolas toimus Jedwabne pogromm.

1941 – Algab Smolenski lahing.

1943 – USA ja Briti väeosad maabuvad Sitsiilias.

1949 – Tallinnas antakse start maaspordiühingu „Jõud“ II suurjooksule ümber Eesti. Teatejooks, milles osaleb üle 2000 sportlase, lõpeb 12. juulil samuti Tallinnas.

1951 – Kesongis algavad Korea sõja vaherahuläbirääkimised.

1953 – Tallinnas sureb näitleja Aleksander Randviir (*1.03.1895 Virumaa, Vaivarav.).

1954 – Tallinna Autobussipark avab Tallinna ja Viljandi vahel regulaarse autobussiühenduse.

1973 – Kolm sajandit briti ülemvõimu all olnud Bahama saared saabutasid iseseisvuse.

1973 – Prahas sõitis 22-aastane Olga Hepnarovà renditud veoautoga trammipeatuses seisnud inimeste hulka eesmärgiga tappa neist võimalikult paljusid. Hukkus 8 inimest, 6 said raskelt vigastada ja 6 kergemalt.

1974 – Põlvas suri eesti näitleja ja Vabadussõja veteran Aleksander Mälton (*17.09.1901 Suure-Jaani). Aastast 1951 Eesti NSV teeneline kunstnik.

1980 – Läti NSV-d autasustati Oktoobrirevolutsiooni ordeniga.

1991 – Boriss Jeltsin vannutati esimese valitud Venemaa presidendina.

1992 – Poola parlament kinnitas Varssavis ametisse Poola esimese naispeaministri Hanna Suchocka.

1996 – Mehitamata kosmoselaev Galileo tegi lähivõttes Jupiteri suurimast kuust Ganymedest.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004