24. JUULI

1240 – Suri Saksa ordu viies kõrgmeister aastatel 1239-1240 Konrad von Thüringen (tuntud ka Konrad Raspe nime all; *u.1206).

1343 – Päev enne jaagupipäeva algas Saaremaal ülestõus, asuti piirama Pöide ordulinnust, mis kaheksa päeva pärast alistus.

Pöide ordulinnus Holzmayeri järgi

1567 – Šotlaste kuninganna Mary oli sunnitud troonist loobuma ja Šotimaa kuningaks sai üheaastane James VI.

Kuninganna Mary

1701 – Asutati Detroiti linn.

1824 – USAs Delawareś avaldati presidendivalimiste eel maailma esimese avaliku arvamuse küsitluse tulemused.

1847 – Asutati Salt Lake City linn.

Salt Lake City 1850.a.

1879 – Ilmus A. Ainti ajalehe „Tartu Eesti Seitung“ (pärastine J. Järve „Virulane“) esimene number.

1911 – Yale´i ülikooli professor Hiram Bingham avastas Peruus iidse inkade linna Machu Picchu.

Macu Picchu 1912.a.

1925 – Londonis sõlmiti Eesti-Suurbritannia sõjavõlgade tasumise kokkulepe. Eesti kohustus kustutama oma 917 200 naelase võla 1955. aastaks.

1931 – Eesti mereväe tuukrite vanem Robert Kasterbusch sooritas enesetapu, lastes end koos paadiga õhku.

1932 – Tapal toimus kaklus vapside ja sotsialistide vahel.

1940 – Tallinnas Pätsi t. 11-1 arreteeritakse EV minister, majandustegelane Oskar Suursööt.

1940 – ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsustab natsionaliseerida Eesti, Läti ja Leedu pangad ning suurtööstuse, hoiukassad, kindlustusseltsid, pandimajad ja eraisikute seifid. Eraisikutele võib komissari loal pangast väljastada kindla rahasumma (Eestis mitte üle 100 krooni kuus).

1940 – Konstantin Pätsi nim. Ausamba Fond nimetatakse ümber Eesti Valge Terrori Ohvrite Mälestussamba Fondiks.

1940 – Tallinnas Raua t. 36-2 arreteeritakse EV riigivanem, vandeadvokaat Jaan Teemant.

1940 – Tallinnas Vabaduse väljakul korraldati käsu korras Riigikogu otsuste heakskiitmiseks "röömu"miiting.

1941 – Jõudis lõpule 22. juulil alanud Saksa vägede rünnak Põltsamaalt Mustvee suunas. Emajõe joont kaitsnud Punaarmee korpus piirati sisse, enamik selle võitlejatest võeti vangi. Pealetungi tulemusel vallutasid sakslased ka Tartu.

1941 – 217. jalaväediviis hõivab Türi. 26. armeekorpuse eelsalk jõuab Kasepää juures Peipsi rannale. Punaarmee 11. laskurkorpuse 48. ja 125. laskurdiviis ning tuhatkond Läti hävituspataljonlast jäävad Emajõe põhjakaldal ja Vooremaal kotti.

1941 – Saksamaa lennuvägi sooritas esimese pommirünnaku Moskvale.

1943 – Tartu ülikool saab tagasi osa Esimese maailmasõja ajal Voroneži evakueeritud varast: pidulikul koosolekul tagastatakse äraviidud raamatukogu.

1944 – Algas Saksa vägede tagasitõmbumine Narva jõelt Vaivara Sinimägedele. Päev hiljem alustas Punaarmee pealetungi ning vallutas 26. juulil Narva.

1946 – Moskvas lõppes 5 linna kergejõustikumatš. Eestlastest võidab ainsana esikoha Heino Lipp – kuulitõukes, tulemus 15.59.

1946 – USA sooritas esimese veealuse tuumakatsetuse Vaikses ookeanis Bikini atolli läheduses.

1948 – ENSV valitsus tõstis järjekordselt talumajapidamiste põllumajandusmaksu määrasid. Kulakutaludele määratud makse eriti – need olid 50-100% kõrgemad.

1949 – Belglane Gaston Reiff läbib Londonis maailmas esimesena 3000 m ajaga alla 8 minuti – 7.58,8.

1952 – Helsingi OM-il heidab ungarlane Jòzsef Csermàk esimesena maailmas vasarat üle 60 m (60.34).

1953 – Irkutski oblastis sureb vangilaagris kindralmajor Tõnis Rotberg (sündinud 9. septembril 1882, Viljandi v.).

1959 – Avatakse Moskvas Sokolniki pargis USA-teemaline näitus. Ajaloos esimest korda saab siinpool raudset eesriiet näha, katsuda ja maitsta Ameerika elu.  

1969 – Vaiksesse ookeani maanus USA kosmosesüstik Apollo 11, mille meeskonnaliikmed esimeste inimestena Kuul käisid.

1989 – Interliikumise, Töökollektiivide Ühendnõukogu ja sõjaveteranide üleskutse peale algasid eestis venemeelsetes ettevõtetes streigid.

1998 – Valmis Tartu suurim, 92 miljonit krooni maksma läinud 14-korruseline ning 7500-ruutmeetrise üldpinnaga büroohoone, mida hiljem rahvas „pläsuks“ hakkas kutsuma.

2014 – Tallinnas suri eesti muusik Jaan Arder (*26.02.1952 Tallinn).

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004