30. AUGUST

1700 – Peeter I kuulutas Rootsile sõja. Veel sõjakuulutamise päeval oli tsaari saadik viibinud Karl XII juures pidulikul vestlusel ja andnud audientsi ajal edasi Peeter I kinnituse vankumatust sõprusest.

1940 – ÜK(b)P KK Poliitbüroo arutab ENSV RKN-i koosseisu ning kinnitab EKP KK ettepanekul ametisse 5 rahvakomissari.

1941 – Soome väed vabastavad Viiburi. 4. septembril jõuavad nad endise riigipiirini.

1941 – Eesti suursaadik Londonis August Torma esitab Briti välisministeeriumile noodi, milles teatab oma vastuseisust Saksa võõrvõimu tegevusele Eestis. Briti välisministeerium ei vasta sellele noodile ning keeldub kuni sõja lõpuni kõigile Torma läkitustele vastamast.

1944 – Tartust evakueeritud teater „Vanemuine“ lõpetab tegevuse.

1947 – ENSV MN annab määruse „Talumajapidamiste maksustamisest ENSV-s“, mille põhjal hakatakse talupidajatelt makse nõudma.

1949 – Kremli emissar Georgi Kedrov lahkub EK(b)P KK II sekretäri kohalt. Koht täidetakse alles 1950.a. märtsis pärast EK(b)P KK VIII pleenumit.

1951 – Tallinnas sureb filmioperaator Konstantin Märska (*29.05.1896 Kuressaare).

1953 – Jõhvis avatakse V. I. Lenini ausammas.

1959 – Splitis peetaval Aadria karika turniiril kreeka-rooma maadluses tuleb kergekeskkaalus võitjaks Jaan Roots.

1959 – Odessas toimuvatel N. Liidu meistrivõistlustel hipodroomisõidus saavutavad Eesti mootorisportlased Jaan Küünemäe ja Endel Piiper 350 cm³ masinate klassis kaksikvõidu.

2017 – Suri Hay House´i asutaja, mitmete New Thought´i eneseabi raamatute autor Louise Lynn Hay (*8.10.196).

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

29. AUGUST

70 – Roomlased vallutasid Jeruusalemma.

886 – Suri Bütsantsi keiser Basileios I (*811/812 Macedonia).

1346 – Taani kuningas Valdemar IV Atterdag müüs Harju- ja Virumaa koos Tallinaga Saksa ordule. Samal aastal anti või müüdi see Saksa ordu Liivimaa harule haldamiseks.

1526 – Sultan Suleiman I andis ungarlastele hävitava löögi Mohàcsi lahingus. Sündmus tähistab Ungari kuningriigi lõppu ning sajanditeks ka Ungari riikluse lõppu.

1526 – Suri tšehhi ja ungari kuningas Ludvik Jagellonsky (*1.07.1506).

1533 – Konkistadoorid hukkasid kägistusraudadega viimase inkade kuninga Atahualpa.

1541 – Türklased vallutasid Buda.

1756 – Friedrich Suur ründas Saksimaad, puhkes Seitsmeaastene sõda.

1799 – Suri 250. paavst 1775-1799 Pius VI (*25.12.1717 Cesena).

1831 – Michael Faraday avastas elektromagnetilise induktsiooni.

1833 – Inglise parlamendi poolt võeti vastu Factory Act, millega piirati esmakordselt tekstiilitööstuses töötavate laste ja noorte tööaega. Alla üheksa aastaste laste töö keelustati.

1842 – Nankingi rahulepinguga lõppes Esimene oopiumisõda Ühendkuningriigi ja Qingi riigi vahel.

1853 – Asutati Tartu Kõrgem Linna Tütarlastekool.

1885 – Gottlieb Daimler sai patendi oma Reitwagen-ile – mootorratta prototüübile.

1893 – USA leiutaja Whitcomb Judson sai patendi tõmblukule.

1917 – Tallinna Töölismajas algas 1. septembrini kestnud VSDTP Põhja-Balti organisatsioonide II konverents. Enamlastel oli 7350 liiget, neist Tallinna organisatsioonis 2302 eestlast, 523 venelast ja 357 lätlast.

1919 – Punaarmee vallutas Pihkva.

1920 – Tõstja Alfred Neuland võitis Antwerpenis Eestti esimese kuldmedali olümpiamängudel.

1921 – Eestist jõuab Moskvasse toiduaineid vedav rong, mis on mõeldud Venemaa näljahädalistele.

1925 – Tartus algasid 31. augustini kestnud Vanemuise seltsi 60. aastapäeva üritused: pidulik aktus, kontsert, näitus, kanti ette mitmeid näidendeid.

1926 – Võrus avati Friedrich Reinhold Kreutzwaldile pühendatud mälestussammas.

1932 – Johannes Jostmann valiti Narva-Jõesuu alevivanemaks.

1933 – Tallinnas lõpetas oma elu enesetapuga kirjanik August Kirsimägi (*21.09.1905 Vahi, Tartumaa).

1935 – Suri belglaste kuninganna Astrid Sofia Lovisa Thyra.

1941 – Eesti Riiklik Merelaevandus läheb Saksa Tallinna Majanduskomando haldusse.

1941 – Armeegrupi „Nord“ tagala ülemjuhataja jalaväekindral Franz von Roques annab tagalapiirkonna kõrgemale SS-i ja politseijuhile SS-Gruppenführer Hans-Adolf Prützmannile korralduse Eesti üksuste moodustamiseks.

1941 – Leningradis ja Leningradi oblastis alustatakse soome ja saksa päritoluga inimeste küüditamist.

1941 – Tallinnast evakueeritava auriku „Lake Lucerne“ raskesti haavatud kapten Georg Kask päästab vajuva laeva, juhtides selle Suursaare randa.

1941 – Tallinna saabub H. Mäe, kes hakkab 30. augustil rahvakomissariaate üle vütma. Endises haridusministeeriumi hoones Tõnismägi 11 alustab tööd nn Dr. Mäe Büroo.

1943 – Pühitsetakse EELK Äksi Andrease koguduse ja EELK Maarja-Magdaleena koguduse 500 aasta juubelit.

1943 – Saksa väeosad lahkuvad Taganrogist.

1944 – Slovakkias algab Saksamaa-vastane ülestõus.

1947 – Harkivis avatakse NSVL kergejõustikumeistrivõistlused, mis kestavad nädal aega. Kahekordseks võitjaks tuleb taas Heino Lipp, kes tõukab kuuli 16.17 ja heidab ketast 49.41. Odaviske võidab 61.73-ga Friedrich Issak.

1948 – Moskvas püstitab Heino Lipp kettaheites üleliidulise rekordi 52.18.

1949 – N. Liit teeb Semipalatinskis (Semej) polügoonil oma esimese aatomipommikatsetuse.

1950 – Lääneliitlased kiidavad heaks Lääne-Berliini uue põhiseaduse, nõustudes, et linn ei ole Saksamaa LV osa.

1954 – Vladimir Kuts jookseb Bernis oma esimese maailmarekordi, saades 5000 m-s aja 13.56,6.

1959 – USA, N. Liit ja Suurbritannia teatavas, et pikendavad tuumarelva katsetamise embargot kuni 1959.a. lõpuni.

1964 – Avati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum.

1966 – San Franciscos Candlestick Parki staadionil toimus ansambli The Beatels viimane avalik kontsert.

1982 – Londonis suri rootsi näitlejatar Ingrid Bergman (*29.08.1915 Stockholm).

1990 – Saateid alustas Interliikumise raadiojaam „Nadežda“.

1991 – Esimese välisriigi suursaatkonnana Eestis taasavati Tallinnas Rootsi saatkond.

1991 – N. Liidu Ülemnõukogu keelustas NLKP tegevuse.

1991 – Kasahstanis suleti Semipalatinski tuumapolügoon.

1995 – Toimus ebaõnnestunud atentaat Gruusia juhile Eduard Ševardnadzele.

2005 – Orkaan Katrina jõudis USA kagurannikule, tulvavesi ujutas üle New Orleansi ja mitmed alad Louisiana, Mississippi ja Alabama osariigis. Hukkus üle 1000 inimese.

2011 – EV Riigikogus toimunud Eesti presidendivalimistel osutus valituks Toomas Hendrik Ilves, kes kogus 73 häält. Vastaskandidaat Indrek Tarand sai 25 häält. 2 hääletussedelit olid kehtetud ja 1 märgistamata.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

28. AUGUST

430 – Suri pühak, Kiriku doktor ja filosoof Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (*13.11.354 Tagaste, Numiidia).

476 – Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romolus Augustuluse.

489 – Theoderich Suur võitis Odoakeri Isonzo lahingus.

876 – Suri esimene Ida-Frangi riigi kuningas (843-876) Ludwig Sakslane (ka Ludwig II, *u.806).

1189 – Algas Akko piiramine. Akko oli ristisõdijate tähtsaim sadam ja suurin kindlus Pühal Maal.

1521 – Türgi hõivas Belgradi.

1565 – Pedro Menéndez de Avilés asutas Floridas St. Augustine´i vanima tänini asustatud USA linna.

1599 – Soomes toimus Paimio lahing kuningas Sigismundi toetajate ja hertsog Karli vägede vahel.

Kuningas Sigismund

1690 – Tartus avas taas uksed Tartu Ülikool (Academia Gustavo-Carolina).

1833 – Suurbritannias keelustati orjapidamine.

1845 – USAs ilmus populaarteadusliku ajakirja „Scientific American“ esimene number.

1859 – Magnettorm põhjustas põhjapoolkeral, isegi Jaapanis, laialdaselt vaadeldavaid virmalisi.

1869 – Venemaa keiser lubas korjata annetusi kavatsetus Eesti Aleksandrikooli heaks.

1879 – Britid vangistasid Cetshwayo kaMpande, suulude viimase suveräänse kuninga ning juhi Suulusõjas.

1884 – Tornaadost tehti esimene teadaolev foto.

1898 – Apteeker Caleb Bradham nimetas enda avastatud joogi Brans´s Drink-i ümber Pepsi-Cola-ks.

1916 – Saksamaa kuulutas sõja Rumeeniale, Itaalia Saksamaale.

1921 – Nestor Makhno (Ukraina revolutsiooni juht) ületas koos 78 kaaslasega Dnestri jõel Rumeenia piiri ja andis ennast Rumeenia võimude kätte.

1922 – Ilmus Eesti esimese kõmulehe „Esmaspäev“ esimene number.

1922 – New Yorgi raadiojaam WEAF andis eetrisse kõigi aegade esimese raadioreklaami, firma Queensboro Reality 10-minutilise kinnisvarareklaami.

1926 – Harju Panga direktor Gustav Linkvist vabanes vanglast.

1938 – EV president Konstantin Päts külastas Hiiumaad.

1939 – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson valiti Tartu aukodanikeks.

1940 – Eesti Hariduse rahvakomissar Nigol Andresen kinnitab „avalikest jakoolide raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluvate raamatute nimekirjad nr.1 ja nr.2“. Nimekirjad nr.3 ja nr.4 kinnitab ta 13.sept. ja 4.okt. Nimekirjad on koostanud ENSV Hariduse RK juures moodustatud erikomisjon eesotsas August Allega. Nimekirjad sisaldavad ligikaudu 150 venekeelset, 100 võõrkeelset ning 1000 eestikeelset raamatut.

Nigol Andresen 1947.a.

1940 – Tallinnas Eesti Draamateatri ruumes avab teatrihooaja Punalipulise Balti Laevastiku Teater.

1940 – 28.-29.august toimuvad Kadriorus Eesti ja Läti kergejõustikuvõistlused. Eesti võistkond alistab Läti 118:74. Eesti rekordi püstitavad Raivo Armi kolmikhüppes (14.96) ja Oskar Linnaste vasaraheites (55.78). Mõlema rekordid püsivad 14 aastat.

Raivo Armi

1941 – Saksa väed vallutavad Tallinna. Keila ja Paldiski. Operatsiooni käigus langeb vangi 11 432 punaarmeelast. Sõjasaagiks saadakse 293 kahurit, 91 tanki ja 2 soomusrongi.

1941 – Saksa lennuvägi uputab Soome lahel miiniristleja „Jakov Sverdlov“. Väidetavasti hukkub sellel pardal olnute seas ka ENSV RKN-i esimees Johannes Lauristin (*29.10.1899 Tallinn). Kinnitamata andmetel olid Balti laevastiku eriosakonna või NKVD mehed hukanud ta juba Tallinna sadamas.

Johannes Lauristin

Hukkub ka sama laeva pardal olnud Adolf Pauk (*27.01.1902, Narva Peterburi kubermang). A. Pauk oli Eesti poliitik (kommunist), EK(b)P KK sekretär kaadrite alal.

Adolf Pauk

1941 – Kreml annab korralduse asustada volgasakslased ümber kaugemale itta. Likvideeriti Volgasakslaste ANSV.

1941 – J. Stalini käsul õhitakse hiljuti valminud hiiglaslik Dneprogessi hüdroelektrijaam.

1942 - „Tallinna vabastamise“ esimese aastapäeva tähistamisel teatab kindralkomissar Karl-Sigismund Litzmann, et Adolh Hitler on andnud loa Eesti leegioni moodustamiseks.

1943 – Tallinnas sureb arhitekt ja ehitusinsener Georg Hellat (*4.03.1870 Puka v.).

1943 – Sureb Bulgaaria tsaar Saksi-Coburg ja Gotha dünastiast Boris III (Boris Klemens Robert Maria Pius Ludwig Stanislaus Xaver *30.01.1894).

1944 – ENSV RKN, mis asub Võrus, kuulutab välja sõjaväekohuslaste mobilisatsiooni Punaarmeesse.

1945 – Tallinnas mõistab erinõupidamine kohut Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liikmete üle, neist Juhan Reigole ja Endel Inglistele määratakse surmanuhtlus. Richard Övelile mõistetakse 10, Voldemar Sumbergile, Jaan Kannile ja olev Sootsile 8 ning Kristof Keskkülale 5 aastat vangilaagrit koos kogu vara konfiskeerimisega.

Endel Inglist

1949 – Berliini lähistel sureb 7-kordne elukutseliste maailmameister maadluses Jaan Jaago (*6.07.1887 Tartumaa, Luunja v.).

1950 – Tallinnas Toompea lossi aias avatakse Johannes Lauristini mälestussammas (kujur Garibaldi Pommer, arh. Karl Lüüs).

1954 – 28.-29.august on New Yorgis Välis-Eesti üliõpilaspäevad. Sõjajärgseil aastail on USA-s lõpetanud ülikooli ligi 200 eesti noort. 

1963 - Martin Luther King pidas 200 000 kuulaja ees Washingtonis kõne, mis sai tema esinemistest kõige tuntumaks - „Ihave a dream... „ (Mul on üks unistus...). Nii algab tema kõne kõige tuntuim lõik.

1984 – Kairos sureb Egiptuse esimene president kindral Muhammad Najīb (*20.02.1901 Hartum, Sudaan).

1990 – Iraak kuulutas Kuveidi oma 19.provintsiks.

1999 – Suri eesti vaimulik ja näitleja, eesti vanim mees (107 aastane) Juhan Kallaste (*19.12.1891 Ppaistu kk, Holstre või Paistu).

2000 – Suri eesti ajakirjanik ja kirjanik Ott Kool (*12.11.1930 Kunda v., Toolse küla).

2006 – Suri eesti tippkergejõustiklane Heino Lipp (*21.06.1922 Kiviõli). Aastast 1954 NSVL meistersportlane, 1965 NSVL teeneline meistersportlane, 1991 EOK auliige, 1992 Eesti olümpiakoondise lippur, 1998 Valgetähe III klanni teenetemärgi kavaler, 1999 Tallinna teenetemärgi omanik.

2007 – Suri eesti kirjanik Juhan Saar (*22.12.1929 Laeva v.).

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

27. AUGUST

410 – Lõppes läänegootide kolm päeva kestnud Rooma rüüste.

1255 – Liivi ordu maameister Anno von Sangerhausen sõlmis rahulepingu Saaremaa maavanemate Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cakega.

1664 – Rahandusministri Jean-Baptiste Colberti algatusel asutati kuningliku privileegiga Prantsuse Ida-India Kompanii.

Jean-Baptiste Colbert

1708 – Vinni mõisa maadel toimub viimane suurem Eesti alal peetud Põhjasõja lahing, mis lõppes venelaste võiduga rootslaste üle.

1777 – Tsarskoje Selo lepinguga toimus 18. sajandi suurim vahetustehing, millega Taani sai omale Holsteini ning hertsog Friedrich August Oldenburgi hertsogkonna.

1783 – Jacques Alexandre Cèsar Charlesi ehitatud esimene vesinikuga täidetud õhupall tõusis mehitamata Pariisis Champ de Mars´ilt õhku. Õhupall hävitati maandumisel talumeeste poolt sõnnikuharkidega kui kuradi tööriist.

1813 – Dresdeni lahing.

1828 – Suurbritannia survel tunnustasid Brasiilia ja Argentiina Rio de Janeiro lepinguga Uruguay iseseisvust.

1883 – Indoneesias purskas teist päeva Krakatau vulkaan. Vulkaanipurske tagajärjel kaotas üle 36 000 inimese oma elu.

1896 – 38 minutit kestnud Inglise-Sansibari sõjaga kindlustasid britid oma ülemvõimu Sansibaris.

1916 – Rumeenia astus Antanti poolel Esimesse maailmasõtta.

1928 – Sõlmiti Kellogg-Briandi pakt, tuntud ka Pariisi paktina. 

1940 – ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsuse alusel saadetakse Eesti. Läti ja Leedu NSV-le appi 1940..a. IV kvartali ja 1941.a. Rahvamajandusplaani koostama NSVL Riikliku Plaanikomitee esindaja G. Bõkov koos kolme abilisega.

1940 – Tallinna kunstiorganisatsioonide juhatuste ühisel koosolekul otsustatakse asutada ENSV Kunstnike Kooperatiiv.

1941 – Soome lahel hukkub mobiliseerituna Venemaale viimisel graafik Eduard Järv (*1.01.1899 Peterburi).

1941 – Kamenez-Podolski massimõrv: SS-i ja politseipataljonid tapsid 23 600 juuti. Esmakordselt tapeti kõik ühe piirkonna juudid, vaatamata eale või soole.

1952 – Luxembourg´is lõpevad Saksamaa LV ja Iisraeli läbirääkimised juutidele sõjakahju korvamise üle. 10.septembril kirjutavad Saksamaa LV kantsler K. Adenauer ja Iisraeli välisminister Moshe Sharett alla lepingule, mille järgi Bonn kohustub maksma juutide genotsiidi majandusliku kahju hüvitamiseks 3 mrd. Saksa marka.

Moshe Sharett

1960 – Tallinnas sureb sõnakunstnik-imitaator Imbi Valgemäe (*28.09.1923 Roela v.).

1975 – Suri Etioopia keiser 1930-1974 Haile Selassie I (sündinud Tafari Makonnen; *23.07.1892).

1990 – Deerfieldis (New Jersey) suri eesti sõjaväelane, EV Valitsuse eksiilis sõjaminister 3.04.1973-20.06.1990 ja vaidlusalune Sõjavägede Juhataja alates 14.10.1975 Avdy Andresson (*15.11.1899 Viluvere). Aastast 1938 Kotkaristi teenetemärgi hõberisti kavaler.

1991 – Moldova iseseisvus.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004