12. JUULI

1708 – Põhjasõda. Selle ja järgneva 5 päeva jooksul hävitasid Vene väe täielikult Tartu hoonestiku ja kaitserajatised ning lahkusid seejärel maatasa tehtud linnast. Selle sündmuse ning eelnenud küüditamise ajal kirjutas Puhja köster Käsu Hans, esimene kultuuriloos teadaolev eestlasest luuletaja, pikema luuletuse „Oh ma vaene Tarto liin“(tuntud ka Käsu Hansu nutulaulu nime all). Samasugune küüditamine tabas ka Narva linna. Maad laastasid venelaste jätkuvad rüüsteretked. (kasutatud Kaido AjaVeeb http://my.tele2.ee/kaidoko/)

1712 – Hertfordshire´is suri Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa lordprotektor 1658-1659 Richard Cromwell (*4.10.1626 Huntingdon, Cambridgeshire). Ta oli üks kahest mittekuninglikku päritolu riigipeast, teine oli tema isa Oliver Cromwell, kellelt ta lordprotektori koha päris.

1869 – Napoleon III kehtestas Prantsusmaal parlamentaarse süsteemi.

1880 – Venemaa keiser Aleksander II kinnitas Tartu õpperingkonna reaalkoolide põhimääruse, mille järgi Eesti alal võis asutada kohalikke saksa õppekeelega reaalkoole. See oli eriline seetõttu, et nende koolide asutamine ei olnud ülevenemaalise põhimäärusega kooskõlas.

Aleksander II

1902 – Austraalia parlament loobus immigratsioonikitsenduste seadusest ning andis naistele hääleõiguse.

1912 – Tallinnas Paljassaarel pandi paika Peeter Suure sõjasadama põhjakivi. Üritusel osales ka Nikolai II.

Nikolai II 12.07.1912 Russalka monumendi juures

1920 – Avati ametlikult Panama kanal, kuue aasta eest oli selle läbinud esimene laev.

1920 – Leedu ja N. Venemaa vahel sõlmiti Moskvas rahuleping.

1928 – Nõukogude jäälõhkuja Krassin, mille kapten oli eestlane Karl Jõgi, päästis Teravmägede lähistel Umberto Nobile polaarekspeditsiooni ellujäänud liikmed.

Ekspeditsiooni juht Rudolf Samoilovitsh ja kapten Karl Jõgi

1930 – Riigikogu võttis vastu teraviljakaitseseaduse, mille kohaselt rukki ja rukkijahu importimise õiguse sai üksnes riik.

1931 – Prantsusmaal avati D´Artagnan´i mälestussammas.

1940 – EV president K. Pätsi dekreedina kehtestatakse „Sööti jäetud maaomandi võõrandamise seadus“, millega alustatakse talurahvale kuuluvate maade võõrandamist.

1941 – Moskvas hukatakse EV Politseitalituse abidirektor (1935-38 Siseministeeriumi poliitilise politsei inspektor) Konstantin Kirsimägi (*14.01.1902 Võrumaa, Põlgaste v.).

1941 – Moskvas sõlmivad N. Liit ja Suurbritannia kokkuleppe ühise tegutsemise kohta sõjas Saksamaa vastu. Osapooled kohustuvad teineteist abistama ja mitte pidama läbirääkimisi separaatrahu sõlmimiseks.

1941 – Punaarmee 22. Eesti territoriaalkorpuse 86. laskurkorpuse komissar laseb Porhovi lähistel maha laskesportlase leitnant Kristjan Vilbergi (*2.07.1908 Aleksandri v.), väidetavalt taganemise pärast.

1941 – Otepää metsavendade juht kapten Karl Talpak formeeris Tartu Partisanide Pataljoni, mis koos saksa üksustega osales lahingutes Punaarmee vastu.

Kapten Pärlin, Peiker ja Karl Talpak

1941 – N. Liidus võeti vastu dekreet, millega saadeti kinnipidamiskohtades GULAG viibivad isikud nende soovil rindele erilistes kinnipeetutest formeeritud väeosade koosseisus.

1944 – A. Hitler lükkab tagasi kindralfeldmarssal Walther Modeli ettepaneku tõmmata kõik väed Eestist ja Põhja-Lätist Daugava joonele. Ta püüab säilitada ühendust Rootsi ja Soomega, sest Saksamaa saab Rootsist aastas miljoneid tonne rauamaaki.

Walther Model

1945 – USA sõjaväeline valitsus Saksamaal avaldas nimekirja umbes 1000 natsionaalsotsialistlikust raamatust, mis tuli avalikest raamatukogudest eemaldada. 

1947 – Esimese sõjajärgse Tour de France´i võidab prantslane Jean Robic.

1949 – Suri Iirimaa keeleteadlane, poliitik ja Iirimaa esimene president 1938-1945 Douglas Hyde (*17.01.1860).

1952 – Põhjamaade kodanikele jõustub Põhjamaade piires viisavabadus.

1953 – 12.- 16 juuli esineb lauluväljakul, „Estonia“ kontserdisaalis ja Tallinna Suveteatris NSVL Rahvatantsuansambel, mida juhatab Igor Moissejev.

1955 – 12.- 31. juuli võidab Pärnus esindusliku maleturniiri 9,5 punktiga 10-st Paul Keres.

1958 – 12.-13. juuli tulevad Pirita ringrajal 500 sm³ külgvankritega mootorrataste klassis N. Liidu meistriks Peet Gustel ja Helmut Aas.

Peet Gustel

1959 – Eesti ujumismeistrivõistlustega avatakse Järvakandi uus ujula.

1960 – Pariisis lõpevad esimesed Euroopa rahvuskoondiste karikavõistlused jalgpallis. N. Liit alistab finaalis Jugoslaavia 2:1.

1960 – Prantsusmaa tunnustas Dahomess, Nigeeria, Alam-Volta, Elevandiluuranniku, Tšaadi, Kesk-aafrika Vabariigi ja Kongo sõltumatust.

1967 – Neli päeva kestnud Inglismaa vastase märatsemise käigus purustas Hiina kommunistide jõuk Hongkongis valitsushoone ja ründas politseinikke.

1983 – Suurbritannia ja Hiina alustasid ametlikke läbirääkimisi Hongkongi tagasimineku üle Pekingi võimu alla.

1990 – Venemaa president Boriss Jeltsin astus NLKP 28. kongressil kommunistlikust parteist välja.

1992 – Puhkes ulatuslik metsatulekahju Vihterpalus, korraga põles 1000 hektarit metsa.

1996 – Eesti ja Läti sõlmisid merepiirilepingu.

1998 – Hoiupanga ja Hansapanga aktsionärid andsid heakskiidu pankade ühinemisele, mille tulemusena tekkis baltimaade suurim finantskontsern.

2000 – Jaapani piimafirma Snow Brand Milk Products Co Ltd sulges kõik oma 21 tehast, sest firma Osaka kombinaadist pärit saastunud piima joomisest oli haigestunud 14 555 inimest.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004