Linnud laulavad väljas juba mitmendat päeva kevadet. Ilmad on küll sompus, kuid soojad. Esimene hommik linnulaulus toob ka hinge igatsuse näha loodust ärkamas ja uue ning ilusa alguse kogemise soovi.
On rõõm elada riigis, mis asub sellistel laiuskraadidel, kus on neli aastaaega üksteisest nii erinevad.
Kevad on kaunis ärkamise ja virgumise aeg. Suvi kosumise ja küpsemise aeg. Sügis küpseks saamise ja viljade korjamise aeg. Talv puhkuse ja rahu aeg. Värvid on kevadel kirkad ja selged. Suvel mahedad ja lopsakad. Sügisel mitmekesised ja külluslikud. Talvel rahulikud, puhtad või siis sügavad... Lõhnad kevadel meeli ärgitavad, suvel mahlased ja magusad, sügisel rammusad ja küpsed, talvel karged ja ootust tekitavad... Ootust täis uuele tärkamisele ja ärkamisele...
Eile õhtul oli viimane lause, millele tähelepanu pöörasin, selline:
"Igas maailma otsas on tarkust, mis võib rikkumata südame inimkonnas taas leegitsema lüüa."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar