Tähelepanekud ja kogemused elust

teisipäev, 27. veebruar 2018

27. VEEBRUAR

1477 – Paavst Sixtus IV kinnitas oma bullaga Uppsala Ülikooli asutamise.
Pildiotsingu Sixtus IV tulemus

1594 – Prantsusmaa kuningaks krooniti Henri IV.
Pildiotsingu Henri IV 1594 tulemus

1617 – Stolbovo rahuga lõppes 1613-1617 kestnud Ingeri sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Rahulepingu alusel kaotas Venemaa täielikult juurdepääsu Läänemerele.

1693 – Londonis ilmus esimene naisteajakiri maailmas – „The Ladies´ Mercury“.

1700 – William Dampier avastas Uus-Britannia.

1767 – Hispaania pagendas jesuiidid.

1800 – Alessandro Volta leiutas patarei.
Pildiotsingu 1800 – Alessandro Volta tulemus

1801 – USA pealinna Washingtoni valitsemine usaldati Ameerika Ühendriikide Kongressile.

1827 – Ameerika Ühendriikides New Orleansi linnas toimus esimene Mardi Gras´ karneval.
Pildiotsingu Mardi Gras´ karneval 1827 tulemus

1844 – Dominikaani Vabariik kuulutas end Haiitist sõltumatuks.

1861 – Vene sõjavägi avas meeleavaldajatele Varssavis tule, korraldades tapatalgud. Rahvas protestis Venemaa võimu vastu. 5 inimest hukkus.
Pildiotsingu Varssav 1861 tulemus

1881 – Suurbritannia sai lüüa Esimese buuri sõja otsustavas Majuba Hilli lahingus.
Pildiotsingu Majuba Hill 1881 tulemus

1900 – Suurbritannias asutati Labour Representation Committee, millest kasvas hiljem välja Leiboristlik Partei.

1900 – Saksamaal Baieris asutati jalgpalliklubi Münchni Bayern.

1905 – Pühitseti sisse Saksamaa pealinna Berliini toomkirik.

1920 – USA lendur Rudolph William Schroeder ületas esimesena lennukiga 10 000 meetri kõrguse.
Pildiotsingu Rudolph William Schroeder 1920 tulemus

1921 – Tartus toimusid Emajõel Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaasuusatamises. Distantsi pikkus oli 25 km ja selle võitis Arnold Veiss.

1925 – Saksamaal Münchenis taasasutati Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Esimest korda pärast vanglast vabanemist esines kõnega Adolf Hitler.

1933 – Saksamaa pealinnas Berliinis süüdati Riigipäevahoone (parlamendi) hoone. Natsionaalsotsialistid süüdistasid tulekahju põhjustamises kommuniste, eelkõige Kominterni esindajaid.

1934 – Lõppes nimekirjade vastuvõtmine EV VI Riigikogu valimisteks.

1934 - Aleksander Lepik valiti Kuressaare linnapeaks.

1936 – Suri vene füsioloog Ivan Petrovitš Pavlov (*26.09.(vkj 14.09.)1849 Rjazan).

1939 – Suurbritannia ja Prantsusmaa tunnustasid Francisco Franco valitsust Hispaania seadusliku valitsusena.

1939 – Suri vene revolutsionäär ja N. Liidu partei-, ühiskonna- ja kultuuritegelane, Vladimir Lenini abikaasa Nadežda Krupskaja (*14.02./26.02.1869 Peterburi).
Pildiotsingu Nadežda Krupskaja tulemus

1941 – N. Liit taotleb USA-lt tunnustust Balti riikide ühinemisele N. Liiduga.

1942 – Ametisse asub Tartu piirkonnakomissar Kurt Meenen.

1942 – Kirovi vanglas sureb EV raha- ja kohtuminister Karl Baars (*13.03.1875 Võrumaa, Iiglaste mõis).
Pildiotsingu Karl Baars tulemus

1943 – Kõik Saksamaa sõjatööstuses töötavad juudid vangistatakse ning deporteeritakse koonduslaagritesse. Siiani ei lubanud H. Göring neid puudutada, kuni neile polnud leitud asendajaid.

1945 – Eestis kehtestatakse sõjamaks. Majapidamised peavad maksma iga oma liikme kohta kindla summa – piirkonniti erinevalt 150-245 rbl.

1945 – Liitlaste pommirünnakutes purustati 80 % ulatuses Mainzi linn Saksamaal.

1945 – Liibanon kuulutas Jaapanile ja Saksamaale sõja.

1949 – Pärnumaal Halinga vallas Pärnu-Jaagupi alevikust 3 km kaugusel puhkeb Relvastatud Võitluse Liidu staabi punkri juures lahing, mille käigus tapetakse 9 metsavenda ja 4 punaarmeelast.

1954 – NSVL ÜN Presiidium annab seadluse, et Krimmi oblast läheb Vene NFSV koosseisust Ukraina NSV koosseisu.

1955 – Toimuvad Eesti NSV ÜN-i IV koosseisu (125 kohta) ja kohalike nõukogude valimised.

1955 – Saksamaa LV Bundestag kiidab Pariisi kokkulepped pärast pikki vaidlusi heaks.

1963 – Suri India president 1950-1962 Rajendra Prasad (*3.12.1884).
Pildiotsingu Rajendra Prasad tulemus

1967 – Dominica lahkus Lääne-India Föderatsioonist ja sai Suurbritanniaga assotsieerunud riigi staatuse.

1974 – USA-s hakkas ilmuma nädalakiri „People“.

1976 – Lääne-Sahara poliitiline liikumine POLISARIO kuulutas välja Sahrawi Araabia Demokraatliku Vabariigi. Maroko uut riiki ei tunnistanud ja okupeeris selle põhjaosa.

1988 – Asutati Eestirootslaste Kultuuri Selts.

1993 – Tallinnas Tõnismäel avati lugejatele Eesti Rahvusraamatukogu uus hoone.

1997 – EV president Lennart Meri tegi valitsuse moodustamise ülesandeka Mart Siimannile.
Pildiotsingu Mart Siimann 1997 tulemus
Mart Siimann

1998 – Tartu Ülikooli rektoriks valiti Jaak Aaviksoo.

1999 – Austrias Ramsaus toimunud suusatamise MM-il võitis Eesti suusataja Kristina Šmigun 30 km klassikastiilis sõidus pronksmedali.

2003 – Suurbritannias valiti uueks Canterbury peapiiskopiks Rowan Williams.
Pildiotsingu Rowan Williams 2003 tulemus

2004 – Jaapanis mõisteti aastal 1995 Tōkyōmetroos toime pandud sariinirünnakute eest vastutavana surma sekti Aum juht Shōkō Asahara.
Pildiotsingu Shōkō Asahara tulemus

2015 – Moskvas Kremli lähedal Bolšoi Moskvoretski sillal lasti maha Venemaa poliitik Boriss Jefimovitš Nemtsov (*9.10.1959 Sotši).
Pildiotsingu Boriss Jefimovitš Nemtsov tulemus















Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

esmaspäev, 26. veebruar 2018

26. VEEBRUAR

364 – Valentinianus I kuulutati Rooma keisriks.

1154 – Suri Sitsiilia kuningas (1130-1154) Roger II (*22.12.1095 Mileto).
Pildiotsingu kuningas (1130-1154) Roger II tulemus
Roger II saab krooni Kristuselt

1266 – Benevento lahing: Anjou krahv Charles purustas Sitsiilia kuninga (1258-1266) Manfredi juhitud Saksa-Rooma ja Sitsiilia ühendväed. Manfred langes lahingus ning Charles'ist sai uus Sitsiilia ja Napoli kuningas.
Pildiotsingu Anjou Charles tulemus
Charles I

1531 – Lissaboni maavärin, ohvreid mitukümmend tuhat.

1577 – Suri Rootsi kuningas (1560-1568) Erik XIV (*13.12.1533 Stockholm).

1794 – Taani pealinnas Kopenhaagenis põles maha Christiansborgi loss.

1797 – Inglise Pank lasi välja esimesed 1- ja 2-naelased rahatähed.

1815 – Napoleon Bonaparte põgenes Elba saarelt.

1848 – Prantsusmaal kuulutati välja Teine Vabariik.

1909 – Ilmuma hakkas ajaleht „Tallinna Teataja“.

1914 – Tartus esilinastus esimene eesti mängufilm „Karujaht Pärnumaal“ (operaator Johannes Pääsuke).

1920 – Eestis algas maini kestnud Rahvaväe demobiliseerimine, mille käigus vabastati teenistusest enam kui 47 000 sõdurit.

1921 – Riias toimusid rahvusvahelised kiiruisutamisevõistlused, kus kõik distantsid (500, 5000 ja 10 000 m) võitis Christfried Burmeister. Kõikidel distantsidel püstitas ta ka Eesti rekordi.
Pildiotsingu Christfried Burmeister 1920 tulemus

1924 – Saksamaal Münchenis algas kohtuprotsess Adolf Hitleri ja Erich Ludendorffi üle, keda süüdistati riigi reetmises.
 
Kindral Erich Ludendorff ja Adolf Hitler november 1923

1925 – N. Liit ja Jaapan sõlmisid diplomaatilised suhted.

1935 – Saksamaal viidi läbi õhujõudude reform ja taasasutati sõjalennuvägi Luftwaffe nime all.

1936 – Jaapanis algas nooremohvitseride riigipöördekatse Okada Keisuke valitsuse kukutamiseks. Mäss suruti lõplikult maha 29.veebruariks.
Okada Keisuke

1937 – Eesti Rahvuskogu otsustas koostada vastavalt riigivanem Konstantin Pätsi esitatud projektile uue põhiseaduse.

1943 – Idaalade riigikomissari määrusega seatakse sisse mitte-riigisakslastest tööjõu kohustuslikud töötunnistused.

1944 – Nõukogude lennuvägi pommitab öö hakul Helsingit. Varem oli seda tehtud 7. ja 17.veebruaril. Kolmes rünnakulaines hukkus vähemalt 146 inimest. 25 Nõukogude lennukit tulistatakse alla.

1945 – Lõpeb „Estonia“ teatri taastamise ja rekonstrueerimise projekti võistlus. I auhinna saavad Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusik.
Alar Kotli

1945 – Eesti korvpallimeeskond alistab Tallinnas Harjuoru võimlas sõprusmängud Läti võistkonna 24:19.

1945 – 26.-27.veebruar toimus Tallinnas Eesti NSV I noorsoo kongress.

1952 – Suurbritannia peaminister Winston Churchill teatab, et Suurbritannia on valmistanud oma tuumarelva.

1953 – Lõpeb Tallinna Võidu monumendi üleliiduline arhitektuurivõistlus. Laekunud 131 projektist auhinnatakse 11. Eesti arhitektide kollektiiv (Mart Port, Heiki Karro ja Uno Tölpus) saab ühe 3.auhinna ja 1.auhinda välja ei anta.

1965 – Sõlmiti konkordaat Vatikani ja Saksamaa Alam-Saksi liidumaa vahel.

1990 – Algas Nõukogude armee üksuste väljaviimine Tšehhoslovakkiast.

1991 – Põhjamaade Nõukogu istungil Kopenhaagenis osalesid külalistena ka Eesti, Läti ja Leedu riigijuhid.

1991 – Tim Berners-Lee esitles esimest veebibrauserit, mis kandis nime WorldWideWeb.

1991 – Lahesõda: Saddam Hussein andis Iraagi vägedele käsu Kuveidist välja tõmbuda.

1992 – Eesti Vabariigi ÜN võttis vastu 1938.aasta kodakondsusseaduse rakendusotsuse.

1993 – USA-s plahvatas New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse (World Trade Center) põhjatorni all autopomm, tappes 6 ja vigastades üle 1000 inimese.

1998 – Rootsi annetas Eesti kultuuriobjektide hooldamiseks ja remondiks 35 miljonit Rootsi krooni, millest 21 miljonit läka Eesti Kunstimuuseumile kuuluva Kadrioru lossi remondiks.

1999 – EV Riigikogu VIII koosseis lõpetas töö.

2000 – Läänemeres Utö saare lähistel kadus Soome kalalaev, neljaliikmelisest meeskonnast olid kaks eestimaalased.

2001 – Afganistani valitsev islamiliikumine Taliban hävitas Bamiani orus kaks iidset Buddha kuju.

2003 – Leedus astus ametisse president Rolandas Paksas.

2004 – Makedoonia president (1999-2004) Boris Trajkovski hukkus Mostari lähistel toimunud lennuõnnetuses.
Pildiotsingu Boris Trajkovski tulemus

2012 – USA-s Los Angeleses peeti 84. Oscari auhinnatseremoonia.

2016 – Suri dirigent Eri Klas (*7.06.1939). Aastast 1986 NSVL rahvakunstnik, 1989 Eesti Rahvusmeeskoori audirigent, 1989 Rootsi Põhjatähe I järgu rüütliristi kavaler, 1992 Soome Lõvi I järgu komandöri medali kavaler, 1994 Rahvusooper Estonia audirigent, 1994 Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1998 samas erakorraline professor, 1999 Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler, 01.06.1999 UNICEF-i hea tahte saadik, 2009 Muusikapreemia, 2010 Venemaa Sõpruse ordeni kavaler, 2010 Eesti Olümpiakomitee auliige, 2012 Balti Tähe kavaler.









Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

pühapäev, 25. veebruar 2018

25. VEEBRUAR

138 – Vana-Rooma keiser Hadrianus adopteeris Antoninus Piuse, tehes temast sellega oma järeltulija ja troonipärija.
Hadrianus

1558 – Suri Portugali ja Prantsusmaa kuninganna Austria Eleonore (*15.11.1498).

1570 – Paavst Pius V ekskommunitseeris Inglise kuninganna Elizabeth I.
Pius V

1713 – Suri Preisimaa kuningas 1701-1713 Friedrich I (Brandenburgu kuurvürst ja markkrahvina Friedrich III; *11.07.1657 Königsberg).

1870 – Hiram Rhodes Revels, vabariiklane Mississippi osariigist, valiti Ameerika Ühendriikide Senatisse. Ta sai esimeseks mustanahaliseks Kongressi liikmeks.
Pildiotsingu 1870 – Hiram Rhodes Revels tulemus

1885 – Saksamaa liidendas Tanganyika ja Sansibari.

1890 – Kaotati Saaremaa ja Tallinna konsistoorium.

1912 – Suri Luksemburgi suurhertsog 1905-1912 Guillaume IV (sünninimi Wilhelm Alexander *22.04.1852).

1918 – Eelmisel päeval välja kuulutatus Eesti iseseisvuse lõpetasid faktiliselt keskpäeval Tallinnasse sisenenud Saksa väeosad.

1921 – Gruusia pealinnas Tbilisis kuulutasid bolševikud Punaarmee toel välja Gruusia NSV, lõpetades sellega sisuliselt kaks aastat eksisteerinud Gruusia Demokraatliku Vabariigi olemasolu.

1924 – NSV Liit ja Austria sõlmisid diplomaatilised suhted.

1928 – Helsingis peetud kiiruisutamisvõistlustel tegi Aleksander Mitt 500 m-s Eesti rekordi ajaga 9:18,8 ja jäi sellega 10.kohale.
Aleksander Mitt

1932 – Adolf Hitler omandas Saksa kodakondsuse.
Pildiotsingu 1932 – Adolf Hitler tulemus
A. Hitler aastal 1932

1939 – Vehklemisvõistlused Tallinnas, kus Tallinna vehklejad võitsid Riia vehklejaid 17:15.

1940 – Elmar Paldra valiti Järve-Madise koguduse õpetajaks.

1941 – ÜK(b)P KK Poliitbüroo määrab senise Eesti NSV siseasjade rahvakomissari Boris Kummi riikliku julgeoleku rahvakomissariks ja senise Eesti NSV siseasjade rahvakomissari asetäitja Andrei (Andres) Murro siseasjade rahvakomissariks.
Boris Kumm

1942 - Eestis, Lätis ja Leedus hakkavad kehtima Saksa seadused. See puudutab aga vaid siin asuvaid riigisakslasi, mitte põliselanikke.

1942 – Kirovi vanglas sureb EV viimane riigisekretär Karl Terras (*09.09.1890 Vaivara v.).

1945 – Tallinnas toimunud esimesel suuremal sõjajärgsel maadlusvõistlustel alistab Tallinna Riia 6:1.

1945 – Vaike Paduri tuleb Gorkis naiste iluuisutamises N. Liidu meistriks. Võistlus toimus 20 kraadises pakases.
Aino-Vaike Paduri

1947 – Liitlasriikide kontrollnõukogu otsustav likvideerida Saksamaa koosseisu kuuluva Preisi osariigi kui riikliku moodustise.

1949 – Eestis moodustatakse kaks uut maakonda – Jõhvimaa ja Jõgevamaa. Tapa linnast sai Virumaa osa.

1951 – ENSV ÜN-i III koosseisu valimised. Tallinna valimisringkonnas nr. 3 kandideerib Jossif Stalin.

1954 – Egiptuse peaministriks nimetati Gamal 'Abd an-Nasir.


1956 – NLKP XX pleenumil esines Nikita Hruštšov kõnega, milles mõistis hukka Jossif Stalini isikukultuse.

1958 – 25.-26.veebruar toimub NLKP KK pleeum, mis kiidab heaks otsuse „Kolhoosikorra edasiarendamisest ja masina-traktorijaamade reorganiseerimisest“.

1977 – Eesti alevike ja külade nimekirja kinnitamisega viidi lõpule 1975-1976 toimunud maa-asulate arvestuse korrastamine, mille käigus anti suuremetele maa-asulatele aleviku staatus ning vähendati tunduvalt külade arvu, ühendades väikesed külad omavahel või liites suurematega. Kui enne oli Eestis 7023 mitmesugust maa-asulat (küla, asundust, keskust, alevikku), siis nüüd jäi alles 3444, nendest 3279 küla ja 165 alevikku.

1986 – Filipiinidel põgenes rahvarahutuste tulemusel riigist kauaaegne president Ferdinand Marcos. Tema asemel vannutati presidendiks Corazon Aquino – esimene naine sellel ametikohal.
Pildiotsingu Corazon Aquino 1986 tulemus
Corazon Aquino

1989 – Tartus asutati Eesti Ingerisoomlaste Liit.

1997 – Korteriskandaali tõttu astus ametist tagasi EV peaminister Tiit Vähi.

1999 – Tartus avati kolme Balti riigi koostöös sõjaväeline õppeasutus Balti Kaitsekolledž.










Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004