ELRONI RONGISÕIT

10. veebruaril valitses hommikuses rongis praktiliselt sama olukord, nagu 6. jaanuaril, kui rong oli ajakirjanike täis.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-elroni-hommikuses-rongis-seisavad-inimesed-raplast-saadik-pusti.d?id=67557880

Selles rongis, kus need fotod on tehtud, sõitsin 6. jaanuari hommikul minagi.

Veel mitmel hommikul, kui Viljandi rongiga linna poole sõitsin, seisis rahvas rongis püsti ja kuskilt polnud sõidu ajal kinnigi hoida. Kui ikka kahe rongi reisijad Lellel ühte rongi paigutatakse ja alates Türilt, igas peatuses lisandub igapäevaseid Tallinna tööle sõitjaid, siis lühikeses rongis pole neile reisijatele ju kohta... Edeleraudtee rong olevat pea kolm korda rohkem sõitjaid mahutanud ning siis ei topitud Viljandi ja Pärnu reisijaid Lellel ühte rongi kokku.

10. veebruaril küsis klienditeenindaja, miks meie, reisijad, ei pöördu firma juhtkonna poole. Meie, reisijad, küsisime vastu, miks nemad, klienditeenindajad, ei räägi oma ülemustega rongides valitsevast olukorrast ja ei edasta reisijate soovi seisupiletite juurutamise kohta. Selle peale arvas klienditeenindaja, et ka ajakirjandus vaikib teema suhtes peale seda, kui jaanuari alguses asi teravalt päevakorral oli.

Vaatasin ja otsisin ning leidsin vägagi palju artikleid Elroni viletsa rongiliikluse kohta - küll elektrirongide, küll diiselrongide kohta.

Nädalal, enne Iseseisvuspäeva, andis klienditeenindaja mulle teada, et järgmisest nädalast pannakse sellele rongile lisavagun. Kuigi ma ei olnud ühtegi märkust sõidu tingimuste kohta teinud - olin end sättinud istuma I klassi kohale.

Ja kolmapäeva hommikul, peale iseseisvuspäeva, oligi rong pikem ja... oh õnne - reisijad said istuda. Kuigi ka sellel reisil pidid osa Kiisal ja Sakus peale tulnud reisijad seistes linna poole sõitma.

KUU JA VEENUS

...täna varahommikuses taevas. Kas nägid?

http://maaleht.delfi.ee/news/loodus/loodusuudised/taevasse-vaatasid-kuu-ja-veenus-saravad-korvuti.d?id=68101417

Mina tõusin hommikul veidi enne seitset ja kui kardinad akna eest tõmbasin - nägin veidi kõrgemal metsa kohal kõhnat kuusirpi ja veidi kõrgemal sellest helendavat Veenust... Kaunis oli...

Toimetasin siis veidi ja kui aknale tagasi läksin - polnud seal enam ei Kuud ega Veenust... Taevas oli pilvine...

Õhtul koju tagasi sõites meenutasin seda imepärast Kuu ja Veenuse kulgu taevakaarel ja meel muutus rõõmsaks. Kaunis pilt jäi tänasest hommikust meelde :)

TÄNA, 25 AASTAT TAGASI....

... heisati Pika Hermanni tornis sini-must-valge lipp.

Tol päeval, töö juures kohvilauas, ütlesin välja, et ei teagi midagi sellest sini-must-valgest lipust eriti. Ja siis... käratas mulle majandi kunagine partorg, et minusugusel polegi õigust siin lauas istuda... inimesel, kes ei tea Eesti Vabariigi lipust midagi....

Olin väga ehmunud. Olen kurjategija? Mina, 28 aastane, kelle vanaisa tehti kulakuks ja saadeti Siberisse asumisele. Mina, kelle ema oli sündinud 1934. aastal ja 17 aastasena, kui ta isa oli saadetud Siberisse, vennad olid põgenenud küüditamise eest Kiviõli kaevandustesse tööle, kelle ema oli voodihaige ja ta pidi tööl käima, oma 7 aastast õde kasvatama, voodihaiget ema hooldama ja Siberis asumisel olevale isale ellujäämiseks pakke saatma... Mina, kelle isa oli aastaid Siberis vasekaevandustes sõjavangina.... Minul ei olnud sel 25 aasta tagusel päeval õigust lauas istuda ja küsimust sini-must-valge lipu kohta küsida...

Muidugi, see punane partorg teadis, mis tähendus on sellel lipul... Mina aga ei teadnud midagi Eesti Vabariigist, sest meie kodus ei räägitud sellest... Polnud kedagi rääkimas, sest kõik olid surnud, kes olid meie peres Eest Vabariigis elanud oma täiskasvanu elu. Ema oli kuuene ja isa oli üheteistkümnene, kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris, mu vanavanemad olid surnud. Mäletan oma Siberist tagasi tulnud vanaisa... vaikivat kiilaspäiset muserdunud meest - ta suri, kui ma olin 6 aastane... Minul ei olnud kedagi, kes mulle oleks sini-must-valgest lipust ja Eesti Vabariigist rääkinud.

Täna hommikul meenus mulle see 25 aasta tagune hommik, kui heisati sini-must-valge lipp Pika Hermanni torni....

HEAD EESTI ISESEISVUSPÄEVA

GLÜKOSAMIIN - PLATSEEBO EFEKT?

"Glükosamiin hakkab maole..." ütles mulle üks proua, kes kurtis, et treppidest on vaevaline käia. Olin talle soovitanud tarbida glükosamiini liigesevedeliku taastamiseks ja liigeste liikuvuse parendamiseks.

Ise tarbin glükosamiini juba aastaid peale suuremat puusahäda.

Villu Paart kirjutab oma artiklis "Glükosamiin liigesevalude vastu ei aita"
http://novaator.ee/ET/meditsiin/glukosamiin_liigesevalude_vastu_ei_aita/

šveitsi Berni ülikooli teadlaste uuringust aastatel 1994-2009, mille tulemusena tegid nad järelduse, et liigesevalusid ja liigesepilu kitsenemist nimetatud preparaadi tarbimine ei vähenda rohkem võrreldes platseeboga.

Nimetatud artikel on postitatud 2010 aastal.

Leidsin ka teise artikli, kus kirjutatakse selle preparaadi kasust liigeste vaevustele:
https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/30617/hiiliva-iseloomuga-liigesehadad

Neid artikleid lugedes tekkis mul küsimus, kes ütleb mulle millises olukorras oleksid mu liigesed siis, kui ma glükosamiini ei tarbiks? Sellele ju vastust ei ole..... Minu liigeseid ei saa vaadelda mingi aja möödudes sellisel puhul, kui olen glükosamiini tarbinud ja sellisel puhul, kui ma seda tarbinud ei ole.

Aga proua väitele, et preparaat hakkab maole - ma mingit viidet internetis surfates ei leidnud....

NELI AASTAAEGA

Linnud laulavad väljas juba mitmendat päeva kevadet. Ilmad on küll sompus, kuid soojad. Esimene hommik linnulaulus toob ka hinge igatsuse näha loodust ärkamas ja uue ning ilusa alguse kogemise soovi.

On rõõm elada riigis, mis asub sellistel laiuskraadidel, kus on neli aastaaega üksteisest nii erinevad.

Kevad on kaunis ärkamise ja virgumise aeg. Suvi kosumise ja küpsemise aeg. Sügis küpseks saamise ja viljade korjamise aeg. Talv puhkuse ja rahu aeg. Värvid on kevadel kirkad ja selged. Suvel mahedad ja lopsakad. Sügisel mitmekesised ja külluslikud. Talvel rahulikud, puhtad või siis sügavad... Lõhnad kevadel meeli ärgitavad, suvel mahlased ja magusad, sügisel rammusad ja küpsed, talvel karged ja ootust tekitavad... Ootust täis uuele tärkamisele ja ärkamisele...

Eile õhtul oli viimane lause, millele tähelepanu pöörasin, selline:
"Igas maailma otsas on tarkust, mis võib rikkumata südame inimkonnas taas leegitsema lüüa."

MINU ENESEAUSTUSE DEKLARATSIOON

Mina olen Mina Ise.

Ma olen kogu maailmas ainukordne. Leidub küll inimesi, kellel on minuga sarnaseid jooni, ometi pole me tervikuna sarnased. Niisiis kõik, mis lähtub minust, on kordumatult minulik, sest valiku olen teinud mina üksi. Ma olen üleni minu enda oma. Minule kuulub mu keha koos kõigega, mida ta teeb. Mu mõistus kõigi mõtete ja ideedega. Mu silmad ning kõik, mida nad näevad. Mu kõikvõimalikud tunded: viha, rõõm, pettumus, armastus, kaotusvalu, ärevus. Mu suu ja kõik sõnad, mida ta ütleb, kas kenad ja peened või ebasündsad, viisakad või tahumatud. Mu hääl, vali või mahe. Ja minu teod, olgu nad suunatud teistele või mulle endale.

Mulle kuuluvad minu kujutelmad, mu unistused, mu lootused, mu hirmud. Minule kuuluvad minu edusammud ja võidurõõm, mu eksimused ja äpardused. Omades ennast üleni, on mul võimalik endaga väga lähedalt tutvuda. Seda tehes suudan ennast armastada ja olla sõbralik kõigi enda tahkude suhtes. Ja ma suudan parimal viisil töötada iseenda heaks.

Ma tean, et paljugi minust on mulle mõistatuseks ja kõiki oma tahkusid pole ma veel avastanud. Aga kui ma olen enda suhtes salliv ja armastan end, otsin ma kindlameelselt lahendusi oma mina mõistatustele ja püüan end üha sügavamalt tundma õppida.

Mida iganes ma näen või kuulen, ütlen või teen, mõtlen või tunnen praegu - see kõik olen mina. See on ainukordne ja esindab mind, nagu ma olen just sel hetkel.

Kui vaatan tagasi sellele, mida olen öelnud ja teinud ning mida olen tundnud ja mõelnud, võib mõni mu tahk osutuda sobimatuks. Minu võimuses on sobimatu kõrvale heita, sobiv alles jätta ja leida midagi uut kõrvaleheidetu asemele.

Ma näen, kuulen, mõtlen, tunnen ja tegutsen. Minu käsutuses on vahendid, et ära elada, et olla teistega seotud, et olla edukas, et mõtestada ja korrastada inimeste ja asjade maailma enda ümber. Minu mina kuulub mulle ja tänu sellele saan ma ennast juhtida.

Mina olen mina ise ja ma meeldin endale.

Tekst ei ole minu kirjutatud, aga see väärib siin blogis kohta. Seda peaks iga päev uuesti ja uuesti lugema, et me kõik oleksime need, kes me tegelikult oleme.

PÄEVA LÕPPEDES.....

... on see lugu valmis... Ja hommikul alustan puhtalt lehelt.

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=206564642807909&set=a.126663487464692.23423.100003631252528&type=3&theater

Kas pole see mitte ilusti öeldud?

Kui päev on lõppenud, siis tuleks kokkuvõte teha.

Võta enesele hetk aega, istu kuula muusikat ja lõdvestu. Leia paber ja pliiats ning kirjuta IGA PÄEV enesele üles 10 asja, mis täna kõik hästi olnud. Need, mis ei meeldi, nendele ära pööra sekunditki tähelepanu. Kui terve nädal nõnda üles kirjutatud igas päevas oma positiivsed sõnumid, annavad paljudele olukordadele vaba energiavoolu. Lase lahti see, mis häirib ja kiida seda, mis meeldib.

Uinu positiveste emotsioonide saatel ja näe unes helgeid sündmusi.

Ja me peaksimegi igal hommikul oma päeva puhtalt lehelt alustama - kirjutama sinna, mida kogesime, mida neist kogemustest ja kohtumistest õppisime ning vastavalt sellele uued valikud tegema või siis varem valitu järgi tegutsema, kui varem valitu on õigeks osutunud...

ALGUSES OLI IDEE ...

... mis tuli pähe eile hilisõhtul ja hakkas mulle meeldima.

Blogida sellest, mis silma hakkab ja mis minus mõtteid ja emotsioone tekitab. Blogida sellest, mis rõõmu tekitab ja vahel ka kurvaks teeb.... mis jääb minu jaoks arusaamatuks ja millest aru saan :)

Nii teengi ma sellega algust .....