28. JUULI

1586 – Sir Thomas Harriot tõi Kolumbiast Inglismaale esimesed kartulid.

1656 – Rootsi-Vene sõda (1656-1661). Vene väed jõudsid Tartu alla.

1741 – Suri itaalia helilooja Antonio Vivaldi (* 4. märtsil 1678 Veneetsias).

1750 – Suri saksa helilooja Johann Sebastian Bach (* 31. märtsil 1685 Eisenach´is).

1794 – Prantsusmaal hukati revolutsionäärid Maximilien de Robespierre (*06.05.1758) ja Antoine Saint-Just (*25.08.1767).

1821 – Peruu kuulutas end ametlikult Hispaaniast sõltumatuks.

1868 – USA ratifitseeris põhiseaduse 14. paranduse, millega mustanahalised said kodanikuõigused.

1882 – Narvas algas 16. septembrini toimunud ülelinnaline tööliste streik.

1884 – Tartu Peetri kirik õnnistati sisse.

1910 – Pirital toimusid mitmevõistlused, mille raames peeti esimene aerutamisvõistlus Eestis.

1913 – Poolas Breslaus lõppesid maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus eestlastest oli parim esikoha saanud Georg Baumann.

1914 – Austria-Ungari kuulutas Serbijale sõja. Sellega algas I maailmasõda.

1922 – Viimase suurriigina tunnustas Eestit de jure USA. USA tunnustas de jure ka Läti Vabariiki.

1928 – Hollandis Amsterdamis algasid 12. augustini toimunud IX olümpiamängud. Eestlastest võitsid kuldmedali Osvald Käpp ja Voldemar Väli maadluses, hõbemedali Arnold Luhaäär tõstmises ja pronksmedali Albert Kusnets maadluses.

Osvald Käpp

1937 - Rahvuskogu võttis vastu uue põhiseaduse. Rahvalt oli võetud uute seaduste algatamise õigus, piiratud varasemaid kodanikuõigusi, tõstetud valijate vanusetsensust 20-lt eluaastalt 22-le. Riigipeaks oli viieks aastaks valitav president, kes kinnitas ametisse ja vabastas valitsuse, võis saata laiali parlamendi ning omas piiratud dekreediõigust ja suspensiivse veto õigust. Seadusandlikku võimu teostas kahekojaline Riigikogu. Selle alamkoda - 80-liikmeline Riigivolikogu - valiti rahva poolt isikuvalimiste süsteemi alusel. Ülemkoja - Riiginõukogu - 40-st liikmest osa määrati presidendi poolt, osa valiti esinduskogude poolt ja osa kuulus parlamenti oma ametikohast tulenevalt. Täidesaatev võim oli pandud valitsusele eesotsas peaministriga.

1940 – Eesti Siseministri määrusega keelatakse välismaalastel ilma Siseministeeriumi Politseitalituse sellekohase loata Eestist lahkuda. Keeldu ei kohaldata välisriikide diplomaatiliste esinduste koosseisu kuuluvatele isikutele.

1941 - Tartus algas Eesti viimase peaministri Jüri Uluotsa eesistumisel kahepäevane poliitikute koosolek, mis koostas Berliini saadetava memorandumi teksti. Selles tänati Saksa valitsust Eesti vabastamise eest ning pakuti edaspidiseks omapoolset abi tingimusel, et taastatakse iseseisev Eesti Vabariik. Ametlikku vastust ei järgnenud, eraviisil hoiatati aga taoliste mõtete korduva esitamise eest.

Jüri Uluots

1942 – Josiff Stalin annab käskkirja nr. 227, mille alusel hakatakse formeerima trahvipataljone ja -roode.

1945 – USA pommilennuk põrkas vastu New Yorgi pilvelõhkuja Empire State Buildingi hoonet, hukkus 13 inimest.

1947 – Tallinna lahel toimub N. Liidu sõjalaevastiku päevale pühendatud paraad, mille raames tehakse ka näidisdessant rannale.

1951 – Tallinnas alustatakse Harju tänava väljaehitamist.

1954 – Rapla rajooni „Uue Elu“ kolhoosis alustab tööd Eesti esimene kolhoosi telefonikeskjaam. „Õhtulehe“ teatel on kolhoosi juhatusel nüüd telefoniside kõigi brigaadide, loomakasvatusfarmide ja majandi abiettevõtetega.

1958 – Lvivis toimuvail N. Liidu meistrivõistlustel laskespordis toovad Eestile kuldmedali Juta Udusaar ja Viktor Spongolts.

Juta Udusaar

1973 – Esimese eestlasena startis kosmoselennuks Jack Lousma (Jaak Laasmaa), kes koos kahe kaaslasega töötas 59 päeva jooksul USA kosmoselabori „Skylab“ pardal.

1976 – Hiinas hävitas 7,9-magnituudine maavärin Tangsani linna. Kaasaja ohvriterohkeimas loodusõnnetuses hukkus 242 000 ja vigastada sai 164 000 inimest.

1984 – Los Angeleses avati suveolümpiamängud.

1992 – Suri eesti näitleja ja lavastaja Sulev Nõmmik (kuni 14. septembrini Sulev Nabi, *11. jaanuaril 1931 Tallinn).

1993 – Jäägrikompanii lahkus relvi ära andmata Paldiskist.

1999 – Euroopa Inimõiguste Kohus mõistis Prantsusmaa süüdi arvatava narkosmuugeldaja piinamises ülekuulamistel. Tego oli esmakordse juhusega, kus Euroopa riik on piinamises süüdi mõistetud.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004