19. JUULI

64 – Roomas puhkes suur tulekahju, mis vältas mitu päeva ning milles hävis täielikult kolm linnaosa. Keiser Nero süüdistas tulekahju puhkemises kristlasi ning lasi mitmed neist hukata.

1695 – Inglismaal ilmus nädalakirjas „A collection for improvement of husbandry and trade“ esimene teadaolev tutvumiskuulutus.

1848 – New Yorgis Seneca Falls`is toimus esimene naisõiguslaste konverents.

1857 – Aleksander II tegi visiidi Haapsalusse.

1870 – Algas kaks päeva kestnud Helmes ja Tarvastus peetus ärkamisaja tegelaste nõupidamine. Jakob Hurt pidas kõne „Meie koolitatud ja haritud meestest“.

Jakob Hurt 1866

1903 – Lõppes esimene Tour de France, esimeseks tuurivõitjaks tuli Maurice Garin.

1932 - Kutsuti EV Riigikogu poolt ametisse Karl Einbundi poolt moodustatud valitsus järgnevad koosseisus: riigivanem K. Einbund, haridus- sotsiaalminister J. Hünerson, kaitseminister A. Kerem, kohtu-siseminister A. Anderkopp, majandusminister J. Zimmermann, põllutööminister O. Köster, teedeminister J. Raudsepp, välisminister M. Pung.

Riigikogu esimeheks valiti J. Tõnisson, I abiesimeheks J. Soots, Riigikontrolöriks valiti K. Soonberg.

K. Einbundi valitsus püsis ainult 2 kuud ja 10 päeva.

1933 – Preisimaal lubati taas ametiruumides üles seada Hohenzollemite pilte ja kujusid.

1935 - EV riigivanem Konstantin Päts nimetas Karl Saarmanni Riigikohtu liikmeks.

Karl Saarmann

1940 – Kindral Johan Laidoner deporteeritakse Venemaale. Ta vahistataks Viimsi mõisas. Abikaasa avaldab soovi mehega kaasa minna. Õhtul toimetatakse nad Moskva rongile. J. Laidoner viiakse Venemaale Penza linna. Seal antakse talle korter, kust ta ei tohi lahkuda, ja 500 rbl suurune pension.

Johan ja Maria Laidoner

1940 – EV president K. Pätsi dekreedina antakse Eesti Panga ja Riigi Hoiukassa moratooriumi seadus, millega majandusminister saab õiguse laiendada nendele asutustele krediidiasutuste moratootiumi kohta kehtivaid eeskirju. Majandusminister kehtestabki oma otsusega Eesti Pangas ja Riigi Hoiukassas moratooriumi.

1940 – Eesti Spordi Keskliitu süüdistatakse Eesti-Läti jalgpallimatši ajal rahvusliku meeleavalduse korraldamises ja määratakse liidu juhatuse uus koosseis. Esimeheks saab endine Eesti Töölisspordi Liidu tegelane, nüüdne Rahva Omakaitse peastaabi liige Aleksander Pirson.

1940 – Aleksander Kreek tõukab Tapal kuulu 16,40,5, mis ületab kehtiva Eesti rekordi 0,5 cm-ga ja on selle hooaja Euroopa parim tulemus.

1940 – EV president K. Pätsi käskkirjaga vabastatakse ametist Tartu Ülikooli rektor Hugo Kaho ning prorektorid Elmar Roots ja Edgar Kant. Ülikooli uueks rektoriks nimetatakse Heinrich Riikoja, prorektoriks Harald Perlitz ja Artur-Tõeleid liimann.

Heinrich Riikoja

1940 – Tallinnas arreteeritakse aadressil Kollene t 10-1 Eesti Spordi Keskliidu esimeen esimees Gustav Laanekõrb, Toompuiestee 21-2 Kaitseliidu viimane ülem Johannes Orasmaa, Roosikrantsi t 8-11 EV esimesi siseministreid August Peet ja Uus-Hollandi t 4-6 Majandusministeeriumi Maksude Talituse direktor Ants Kukk.

Gustav Voldemar Laanekõrb

1941- Saksa lennukid pommitavad Mustveed, Vaivarat, Tapat, Rakveret ja Jõgevat.

1941 - „Erna“ rühm jõuab Harju- ja Järvamaa piiril Kautla talu lähistel olevale soosaarele. 28.juulil maandub Kautlasse langevarjudega veel 17 ernalast.

1941 – J. Stalin võtab endale ka N. Liidu kaitse rahvakomissari ametikoha.

1942 – Kautlas peetakse kõrgemate Saksa võimuesindajate osavõtul metsavendade mälestuspäeva ja avatakse mälestuskivi.

1943 – 500 liitlasriikide lennukit pommitab päeval Roomat.

1945 – ENSV ÜN Presiidiumi seadlusega likvideeritakse Töö RK, selle ülesanded antakse ametiühingutele.

1945 – ENSV ÜN Presiidium nimetab riigikaitse rahvakomissariks kaardiväe kindralleitnandi Lembit Pärna ja kalatööstuse rahvakomissariks Karl Raua (EK(b)P KK büroo otsus vastavalt 18.ja 25.juulist).

Lembit Pärn

1945 – 19.-27.juuli peetakse N. Liidu meistrivõistlused tennises. Segapaarismängus tulevad N. Liidu meistriks Ottomar Alas ja Tatjana Nalimova. Paarismängus saavad Alas ja Evald Kree teise koha.

Ottomar Alas

1950 – Saksamaa Liitvabariik ja Saarimaa saavad Euroopa Nõukogu liikmeteks.

1952 – New Yorgys toimus Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esinduskogu esimene kokkutulek.

1952 – 19.juuli -3.august toimuvad Helsingis XV suveolümpiamängud.

1954 – Ilmus Elvis Presley esimene singel That`s All Right.

1955 – Tallinna Kaugnägemiskeskus annab kell 19:30 eetrisse esimese ametliku proovisaate, mis kestab 2 tundi ja 35 minutit. Teleekraanile ilmub diktor Ofelia Mikk, seejärel esineb Gustv Ernesaks.

Ofelia Mikk

1958 – 19.-21.juuli selgitatakse Tallinnas Komsomoli-nim. Staadionil N. Liidu kergejõustikumeistrid. Eestlased saavad 4 hõbemedalit ja ühe pronksmedali. Venemaa sportlane Semjon Ržištšin kordab 3000 m takistusjooksus 8.35,6-ga maailmarekordit.

1969 – Kolm kaluripaati Tallinna Taksopargi töötajate ja taidlejatega alustasid sõitu Prangli saarele. Üks paatidest läks Aegna ja Prangli vahel ümber ja 12 inimest uppus. Neist 9 jäidki märga hauda.

1977 – Stockholmi läänis Solnas suri eesti kirjanik Karl Ristikivi (ristitud nimega Karp, samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin; *16.10.1912 Saulepi v., Varbla kk, Läänemaa).

1979 – Nikaraagua revolutsioon: Sandinistid kukutasid diktaator Anastasio Somoza Debayle valitsuse.

1980 – Moskvas alagasid XXII olümpiamängud, mida boikoteeris üle 40 riiigi protestiks N. Liidu armee sissetungi vastu Afganistaani.

1988 – Tallinnas asutati Interliikumine.

1996 – Avati XXVI suveolümpiamängud Atlantas, USA-s.

1996 – Tartus suri eesti näitleja, lavastaja, dramaturg, tõlkija, luuletaja ning laulude autor Kulno Süvalep (sünninimi Schulbach: *4.08.1929 Tallinn).

2003 – Viini ülikooli kliinikumis toimus esimene edukas inimese keele siirdamine.

2006 – Koguvas taasavati Juhan Smuuli monument.

Kasutatud kirjandus:

„Eesti kroonika 1932“ Elav Teadus nr.16, 1933

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004