27. JUULI

1101 – Firenzes suri Itaalia 1093-1098 ja Saksamaa kuningas 1087-1098 Konrad (*12.02.1074 Hersfeldi klooster).

1579 - Vene-Liivi sõda. 1576. aasta sügisel Tallinnas umbes 400 talupojast loodud sõjasalk, mille eesotsas oli mündimeistri poeg ja sell Ivo Schenkenberg, sattus Rakvere lähedal lahingusse tunduvalt suurema venelaste ja tatarlaste väega. Talupojad piirati ümber, haavatud Schenkenberg langes koos 60 (Balthasar Russowi kroonika järgi 59) mehega vangi ja hukati Pihkvas Ivan IV juuresolekul. Julgete ja edukate operatsioonide eest venelaste ja tatarlaste vastu oli Schenkenberg pälvinud hüüdnime Hannibal, tema mehi kutsuti aga Hannibali rahvaks.

1720 – Granhamni lahing Rootsi ja Venemaa vahel.

1794 – Pariisis vahistati revolutsionäär Maximilien de Robespierre, kes üritas seejärel edutult eneselt elu võtta.

1839 – Hiina ja Suurbritannia vahel puhkes oopiumisõda.

1841 – Suri vene luuletaja Mihhail Jurjevitš Lermontov (*vkj 3.10.1814 Moskva; †vkj 15.07).

1875 – Poltavas suri eesti helilooja Aleksander Kunileid (Aleksander Saebelmann; *22.11.1845 Audru v.).

1896 – Eestis avati Väikese väina tamm.

1902 – Valgas avati 24. veebruaril asutatud teatriselts „Säde“.

1924 - Pariisis lõpesid VIII olümpiamängud. Eestlastest võitsid kuldmedali Eduard Pütsep maadluses, hõbemedali Alfred Neuland tõstmises ning pronksmedalid Aleksander Klumberg kümnevõistluses, Roman Steinberg maadluses, Harald Tammer ja Jaan Kikkas tõstmises.

Eduard Pütsep

1931 – Kell 17 süttis Tallinnas vägulöögist Oleviste kiriku tornikiiver. Kustutustööd lõppesid alles järgmisel päeval.

Oleviste kiriku remont peale 1931.a. põlengut.

1934 – EV Valitsus vabastas ametist Kuressaare linnapea Aleksander Lapiku.

1940 – Eesti presidendi dekreedina (kannab J. Varese allkirja) antakse „Laevade kasutamise kitsendamise seadus“. Välisvetes asuvail Eesti laevadel keelatakse sadamasse sisse- ja väljasõit ilma ENSV valitsuse loata. Laevad tuleb Eestisse tagasi tuua; kes seda ei tee, see kuulutatakse riigi äraandjaks ning vastutust laiendatakse ka tema perekonnaliikmeile ja lähisugulasile. Aasta lõpuks on natsionaliseeritud 356 laeva.

1940 – Eesti valitsus annab määruse (jõustub 29. juulil) Nõmme linna Tallinnaga liitmise kohta. Nõmme elanike arv on 21 888. Viimane linnapea on Ludvig Ojaveski.

Ludvig Ojaveski

1940 – Eesti presidendi dekreedina (kannab J. Varese allkirja) antakse seadused, mis tühistavad Vabadussõja invaliidide sõidusoodustused ja Vabadusristi kavaleride soodustused.

1940 – Eesti „Päevaleht“ suletakse, ilmuma hakkab „Kommunist“.

1940 – Eesti presidendi käskkirjaga vabastatakse Tallinna ülemlinnapea kindralmajor Aleksander Tõnisson. Tallinna linnapeaks nimetatakse Aleksander Kiidelmaa.

1941 – Eestis ilmub „Kehakultuuri“ viimane number, kaanest kaaneni sõjateemaline.

1942 – Kohilas tähistatakse metsavendade Harju maleva asutamise 1. aastapäeva. Kooli pargis avatakse taas Vabadussõja mälestusmärk.

1943 – Algab Briti lennuväe õhurünnak Hamburgile. Kahe päeva jooksul saab surma üle 20 000 inimese.

1944 – 27. juulist 10. augustini käivad Sinimägedes ägedaimad lahingud, mis Eesti pinnal kunagi peetud.

1949 – Esmalennu teeb maailma esimene reaktiivreisilennuk, Briti „Comet 106“.

1950 – Eesti, Läti ja Leedu diplomaatilised esindajad USA-s esitavad USA välisministeeriumile ühise märgukirja Balti riikides korda pandud küüditamiste ja genotsiidi kohta.

1952 – Helsingi olümpiamängudel võitis Johannes Kotkas klassikalises maadluses kuldmedali.

1952 – Avatakse V. I. Lenini nim. Volga-Doni laevatatav kanal, mida nimetatakse N. Liidu esimeseks kommunismi suurehituseks.

1953 – Panmunjomi piiripunktis sõlmiti Korea sõja lõpetanud relvarahu.

1954 – 72 aastat brittide hallata olnud Suessi kanal läheb 3 aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena egiptlaste kätte.

1958 – Torontos sureb president Konstantin Pätsi vend, kunstipedagoog Voldemar Päts (sündinud 19. juulil 1878 Tahkurannas).

1965 – USA lennukid sooritasid esimesed rünnakud Põhja-Vietnami õhutõrjebaaside vastu.

1978 – ÜRO Julgeolekunõukogu kinnitas lääneriikide plaani teha lõpp sissisõjale Edala-Aafrikas ning muuta see maaosa iseseisvaks Namiibia riigiks.

1980 – Suri Iraani šahh 1941 -1979 Mohammad Rezā Pahlavī (*26.10.1919).

1990 – Gorbunovs, Landsbergis ja Rüütel deklareerisid Jurmalas, et Balti riigid ei osale Gorbatšovi poolt pakutud uue liidulepingu ettevalmistamisel.

1992 – Kahepäevasele külaskäigule Eestisse saabus Taani kuninganna Margrethe II ja prints Henrik.

1993 – Eesti valitsus otsustas Läänemaa Vabatahtliku Jäägrikompanii allumatuse ja põhiseaduse vastase tegevuse pärast laiali saata.

1995 – Eesti Keskkonnaministeeriumis puhkes tulekahju, plahvatasid kaks gaasiballooni. Õnnetuse hetkel majas inimesi ei viibinud.

1996 – Atlanta Olümpiapargis plahvatas torupomm, hukkus üks ja sai haavata rohkem kui sada inimest.

1998 – Valge Maja praktikant Monica Lewinsky andis uurijaile esimesed tunnistused oma suhetest president Bill Clintoniga.

2012 – Londonis avati suveolümpiamängud.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004