20. JUULI

1656 – Rootsi-Vene sõda (1656-1661) Umbes 10 000-meheline Vene vägi alustas Vastseliina linnuse piiramist. Poolvarisenud kindluse 40 meheline garnison alistus piiramise teisel päeval.

1810 – Kolumbia saavutas iseseisvuse.

1820 – Eestimaa Kuberner võttis kooleraepideemia tõkestamiseks kasutusele abinõusid. Tallinnas oli aasta jooksul olnud eraisikute seas 499 haigusjuhtumit, millest 250 lõppesid surmaga.

1880 – Lõppes Briti teine invasioon Afganistaani.

1903 – Suri Rooma paavst (1878-1903) Leo XIII. Sündinud Vincenzo Gioacchino Raffaele Luigi Pecci, 2. märts 1810.

1900. aastal Philip Alexius de Làszlò poolt maalitud.

1917 – Sõlmiti Korfu leping, millega serblased, horvaadid ja sloveenlased jõudsid kokkuleppele Jugoslaavia liidu moodustamisele.

1920 – Londonis kirjutati alla Eesti ja Suurbritannia kaubanduslepingule.

1940 – EV president K. Pätsi käskkirjaga vabastatakse Tallinna Tehnikaülikooli prorektor Vladimir Paavel. Tema asemele nimetatakse Adolf Parts. Rektor Jüri Nuut jäetakse ametisse.

Vladimir Paavel

1940 – Rakveres on rahvuslik meeleavaldus. Rahvahulk laulab isamaalisi laule ja suundub rongkäigus Vabadussõja mälestussamba juurde.

1940 – Tartus „Vanemuise“ kontserdisaalis toimub kommunistide korraldusel kontsertmiiting. Nõutakse nõukogude võimu, ühinemist N. Liiduga, suurtööstuse ja pankade natsionaliseerimist ning maareformi.

1940 – N. Liit nõuab USA-lt Balti riikide kulda. Märgukirjas esitab N. Liit nõude tagastada Balti riikide kuld, mille N. Liit olevat Eesti, Läti ja Leedu pankadelt ära ostnud. USA asjurile Walter Thursonile teatatakse, et Ühendriikide ametkondade tegevus takistab kahe riigi normaalseid kaubandussuhteid.

1941 – Ruhnus asub täitevkomitee esimehe asemele taas ametisse endine vallavanem Isak Melders.

Isak Melders

1941 – NSVL ÜN Presiidiumi seadlusega ühendatakse NKVD ja NKGB taas NKVD-ks, mida juhib Lavrenti Beria. Boris Kumm saab uuesti Eesti NSV siseasjade rahvakomissariks.

1941 – Eestis kuulutati välja üldmobilisatsioon. Kesk- ja Põhja-Eestist pärit rohkem kui 30 000 mobiliseeritut saadeti tööpataljonidesse Siberis ja Põhja-Venemaal. Raskete tingimuste tõttu hukkus neis pataljonides 1941/42. aasta talvel ligi 1/3 meestest.

1942 – Norilski vangilaagris lastakse maha EV presidendi viimane vanem käsundusohvitser kolonel Herbert Grabbi (*16.03.1896 Tallinn). Ta oli arreteeritud 14.juunil 1941 Värska sõjaväelaagris.

1944 – Saksa väeosad saavad käsu tõmbuda Narva joonelt 30 km lääne poole.

1944 – Saksa ohvitserid teevad A. Hitlerile atentaadi. Hitler viibib atentaadi ajal Rastenburgis oma peakorteris Hundikoopas (Wolfsschanze) ja kuulab parajasti ettekannet idarindel valitsevast olukorrast. Konverentsiruumis toimub plahvatus, milles hukkub 3 ohvitseri, kuid Hitler jääb terveks.

Füürer on Platterhof Hotel Obersalzburg 4. juuli 1944 koosviibimisel töösturite, ministrite ja sõjaväelastega.

1945 – Berliinis heisati Ühendriikide lipp.

1945 – ENSV ÜN Presiidium kinnitab Eesti NSV hümniks G. Ernesaksa „Jää kestma Kalevite kange rahvas...“, mille sõnad on kirjutanud J. Semper.

1950 – Tallinnas Balti jaama lähistel avatakse Jossif Stalini ausammas (kujur Nikolai Tomski, arhitektid Peeter Tarvas ja August Volberg). Ausamba ümbruse haljastusplaani eest pälvib arhitekt Harald Heinsaar Nõukogude eesti preemia.

1950 – Tallinna Kunstihoones avatakse näitus „Kümme aastat Nõukogude eesti kujutavat kunsti“.

1954 – Genfis kirjutatakse alla Indohiina relvarahukokkuleppele. Selle kohaselt jagatakse Vietnam 17.laiuskraadi kohalt kahte ossa.

1954 – Tallinna Autobussipark avab Leningradiga bussiühenduse.

1955 – Tallinnas avatakse regulaarne trammiliiklus Tõnismäe ja Lasnamäe vahel.

1955 – 20.-22.juuli toimub Tallinnas XIV üldlaulupidu. See on pühendatud ENSV 15.aastapäevale. Esimest korda osalevad vene koorid, mereväelaste koor, vene rahvapilliorkester, akordioniorkester, Balti laevastiku laulu- ja tantsuansambel ja laste rahvatantsurühmad. Kokku on laulupeole saabunud 30 321 lauljat-mängijat-tantsijat, kes kuuluvad 893 kollektiivi.

1958 – Avatakse Tallinn-Keila elektriraudtee, kus hakkab sõitma elektrirong R-3. Rongid arendavad kiirust kuni 100 km/h.

1959 – Hruštšov lükkab edasi Põhjamaadesse planeeritus visiidi, sest õhkkond neis maades polevat selleks soodne. Normaalseks peab ta olukorda vaid Soomes.

1963 – Tallinnas algas 21. juulini toimunud I ülemaaline rahvatantsupidu, mis oli jätkuks varasematele rahvakunstiõhtutele.

1969 - USA astronaut Neil A. Amstrong astus esimese inimesena Kuu pinnale.

1976 – USA kosmoselaev Viking I maandus pärast 11 kuud kestnud lendu Marsil.

25. juulil 1976.a. Viking I poolt pehtud ülesvõte Marsi pinnalt.

1980 – Tallinnas avati Moskva Olümpiamängude purjeregatt, mis kestis 30. juulini.

1985 – Tallinnas algas 21. juulini toimunud XX üldlaulupidu ja VI üldtantsupidu.

1994 – Eesti siseminister Heiki Arikese korraldusel kehtestati Suur- ja Väike-Pakri saartel kuni demineerimistööde lõppemiseni erirežiim.

Heiki Arike

1994 – Valgevenes asus presidendiametisse Aleksander Lukašenka.

1995 – Jägalas, Kalevi üksikus jalaväepataljonis algasid Eesti kaitsejõudude peastaabi poolt korraldatud 22. juulini kestnud esimesed üle-eestilised sõduripäevad.

2003 – Tartumaal jalgrattaga maanteel sõitnud profijalgrattur Lauri Ausile sõitis otsa purjus autojuht. Aus lendas rattast 20 meetri kaugusele ning suri hiljem teel haiglasse. Lauri Aus sündis 4. novembril 1970.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004