23. JUUNI

79 – Suri Vana-Rooma keiser (69-79) Vespasianus (sünninimi Titus Flavius Vespasianus; 17.11.9).

1191 – Toimus päikesevarjutus. Eestlased süüdistasid sel ajal siin viibinud Theoderichi päikese ärasöömises.

1624 – Ööl vastu 24. juunit süttis jaanitulest juba pooleldi lagunenud Tartu Toomkirik ja jäi lõplikult varemeisse.

1846 – Rakveres avati kolleegiumi assessori ja rüütli Adam Gottliebi Zeeh´ testamendi täitmiseks Emilie-nimeline tütarlaste 3-aastase õppeajaga algkool.

1880 – Tallinnas algas 25. juunini kestnud III üldlaulupidu.

1892 – Eestis jõustus uus linnaseadus.

1894 – Sorbonne´is asutati Rahvusvaheline Olümpiakomitee.

1912 – Narvas algas 24. juunini toimunud I eesti asunduste laulupidu, millel osales üle 4000 laulja. Toimus ka suur eesti asunduste koosolek.

1919 – Rahvavägi vallutas Võnnu linna.

1931 – Los Angeleses suri eesti kirjanik, ajakirjanik, fotograaf, kartograaf ja etnoloog Andres Saal (*9.05.1861 Selja, Kaseküla).

1932 – Kirjutati alla Eesti-Hispaania kaubaleping.

1933 – Läti president Alberts Kviesis saabus Eestisse.

1933 – Tallinnas algas 25. juunini toimunud X üldlaulupidu. Esinejaid oli Soomest, Lätist, Leedust ja Norrast, külalisi koguni kümnest välisriigist. Juubelilaulupeoks lasti käibele vastavad postmargid.

1934 – Esmakordselt tähistati Võnnu lahingu aastapäeva ametliku Võidupühana.

1938 – Tallinnas algas 25. juunini toimunud Eesti Vabariigi 20. aastapäevale pühendatud XI üldlaulupidu.

1940 – EV presidendi käskkirjaga nimetatakse siseministri abiks Tartu Ülikooli zooloogia instituudi assistent, 1939.a. EKP-sse astunud Harald Haberman.

1940 – Tallinnas Pikk tn 63—3 arreteeritakse Tallinna poliitilise politsei komissar Julius Edesalu (*1894 Virumaa, Vao v.).

1940 – Eesti viimase siseministri abi, 1926-35 Siseministeeriumis poliitilise politsei inspektor olnud August Tuulse sooritab Tallinnas enesetapu (*30.09.1894 Tartumaa, Kastre-Võnnu v.).

1940 – Adolf Hitler tegi hommikul lühiajalise kiirvisiidi hõivatud Pariisi tutvumaks linna vaatamisväärsustega. Teda saatsid Albert Speer ja mõned teised arhitektid.

1941 – ENSV ÜN-i Presiidiumi seadlusega nimetatakse Neeme Ruus ENSV RKN-i esimehe asetäitjaks,

1941 – Helsingi lähistel Munkkiniemis alustab viimane Eesti sõjaväeatašee Helsingis, major Aksel Kristjan luurerühma „Erna“ formeerimist ja väljaõpetamist.

1942 – Eestis tähistatakse võidupüha. Tartus Tähtvere pargis avatakse Vabadussõjas langenute mälestussammas.

1944 – Eesti VabariigiRahvuskomitee koostab avalduse „Eesti rahvale“.

1944 – Algab Punaarmee 1. Balti ning 1., 2. ja 3. Valgevene rinde Valgevene operatsioon, mis kestab 29.augustini.

1945 – ENSV RKN annab määruse hobusepasside kehtestamise kohta.

1948 – Nõukogude väed alustasid Jossif Stalini käsul Lääne-Berliini blokaadi.

1952 - „Ameerika Hääle“ eestikeelseid saateid hakatakse lähetama Saksamaalt Münchenist.

1952 – Toimub USA suurim õhurünnak Põhja-Korea vastu. Selles osaleb 500 lennukit. 11.juulil pommitab 900 lennukit Põhja-Korea raudteid ja tehaseid.

1952 – Valiti väliseestlasi ühendava organisatsiooni Eesti Ühiskond Saksa Liiduvabariigis I Esinduskogu.

1955 – Tallinna kauplustesse tulevad müügile esimesed televiisorid.

1955 – Tallinna Lauluväljakul avab Tallinna Linna TSN TK esimees Aleksander Hendrikson kell 21 jaaniõhtu rahvapeo.

1957 – 23.-24.juuni toimub Tallinnas Eesti ja Soome meeskonna sõpruskohtumine kergejõustikus, võidavad soomlased 122:103.

1958 – Moskvas N. Liidu ujumismeistrivõistlustel võidab Ulvi Voog 100 ja 400 m vaba- ning Eve-Mai Uusmees 200 m rinnuliujumise, Remida Prangel, Uusmees, Anne Tippel ja Voog 4x100 m kombineeritus teateujumise.

Ulvi Voog

1972 – Tallinnas algas 24. juunini toimunud koolinoorte III laulu- ja tantsupidu.

1988 – ENSV Ülemnõukogu Presiidium tunnistas ajalooliselt kujunenud sini-must-valge värvikombinatsiooni eesti rahvusvärvideks ning rukkilille ja suitsupääsukese eesti rahvussümboliteks.

1988 – Kuressaare linn sai tagasi oma nime.

1988 – Võrus taasavati Vabadussõja mälestusmärk.

1990 – Taasavati Lohusuu lahingu mälestussammas.

1990 – Tõrvas taasavati Vabadussõja mälestussammas.

1991 – Väike-Maarjas taasavati Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.

1992 – Taasavati Kursi Vabadussõja mälestussammas.

1997 – President Lennart Meri saatis kõigi maakondade jaanitulele võidutule Võrust.

1998 – USA-s Philadelphias algas esimene ulatuslik aidsivastane testimine, süsti said 5000 vabatahtlikku.

2004 - Võidupüha paraad toimub Rakveres.

Foto Tairo Lutter

2015 – Võidupüha paraad toimub Hiiumaal Kärdlas.

2016 – Võidupüha paraad toimub Võrus.

2016 – Suurbritannias toimus referendum Euroopa liidu liikmelisuse küsimuses. 51,9 % hääletanutest pooldas Euroopa Liidust lahkumist.

2017 – Võidupüha paraad toimub Rakveres.

Foto Marianne Loorents/Virumaa Teataja

2018 – Võidupüha paraad toimub Tallinna Lauluväljakul.

Foto Robin Roots

Kasutatud kirjandus:

„Eesti kroonika 1932“ Elav Teadus nr.16, 1933

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004