OTSIDES JA LEIDES: 14. JUUNI

1645 – Naseby lahing. Oliver Cromwell purustas Charles I väe.

Oliver Cromwell

1777 – USA kongress võttis vastu lipuseaduse (13 triipu ja 13 tähte).

1800 – Marenkgo lahing. Austria armee alistus Napoleoni vägedele.

Napoleon 1800

1807 – Friendlandi lahing. Vene armee alistus Napoleoni vägedele.

1858 – Mahtra sõda.

Mahtra sõjas osalenus Tõnu Lang ja Päärn Ellmann

1870 – Luunjas peeti esimene lastelaulupidu.

1880 – Jaan Jung tegi Lõhavere linnamäel esimesed arheoloogilised kaevamised.

Jaan Jung

1900 – Hawaist sai USA territoorium.

1905 – algas ülestõus Vene soomuslaeval Potjomkin.

1914 – Tallinnas Gonsiori aias toimusid rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused.

1917 – Kinnitati EELK põhikiri.

1917 – Toitlusrahutused Tartus.

1925 – Väike-Maarjas avati Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.

1925 – Tallinnas avati Eesti Tarvitajate Keskühisuse moderne hoone.

1931 – Tallinnas toimusid kergejõustikuvõistlused, kus tegi kaasa Soome kergejõustiku paremik.

1935 – Viljandis ristiti lennuk Lendav Mulk (ES-LDM).

1936 – Suri vene kirjanik Maksim Gorki, kodanikunimega Aleksei maksimovitš Peśkov (*28.03.1868 Nižni Novgorod).

1940 – Nõukogude laevastik alustas Eesti merepiiride blokaadi.

1940 – Nõukogude hävitajad tulistasid Keri lähistel alla reisilennuki Kaleva.

Reisilennuk Kaleva esiplaanil. u. 1930.a.

1940 – Sakslased marssisid Pariisi. N. Liidu ultimaatum Leedule.

1941 – Nõukogude repressiivorganid teostasid esimese massilise küüditamise Baltikumist. Eestis arreteeriti umber 3000 meest, kelledest enamik suri GULAG´i koonduslaagrites; nende perekonnaliikmed – umber 7000 naist-last-vanurit – saadeti välja Siberi küladesse, kus samuti paljud hukkusid. TASS-i avalduses nimetati provokatsiooniliseks kuulujutte, nagu kavatseks Saksamaa lähipäevil alustada sõda N. Liidu vastu.

Film "Risttuules" 2014

1941 – Eesti NSV valitsus annab korralduse tähistada „Eesti töörahva võidupüha – 20. ja 21.juunit – päevakohase pidulikkusega“.

1941 – USA president annab korralduse külmutada riigis kõik Saksamaa ja Itaalia varad. 16.juunil nõuab valitsus Saksamaalt kõikide tema USA-s asuvate konsulaatide sulgemist.

1942 – Eestis tähistatakse rahvuslikku leinapäeva – on möödunud aasta massiküüditamisest. Võimud kasutavad aastapäeva Adolf Hitleri ja Saksa relvajõudude ülistamiseks.

1943 – Eestist tähistatakse rahvuslikku leinapäeva – massiküüditamise 2.aastapäeva. On heisatud leinalipud ja Tallinnas Lindamäel avatakse mälestustahvel, „Estonia“ kontserdisaalis toimuval mälestusaktusel esinevad K.-S. Litzmann ja H. Mäe. Viimane kutsub eestlasi vabatahtlikult Eesti leegioni astuma.

1945 – Tšehhoslovakkia valitsus alustab sudeedisakslaste väljasaatmist. President Edvard Benši määrusega nende omanduses olnud maa sundvõõrandatakse ja jagatakse tšehhidele.

1945 – 14.-15.juuni on Paides Järvamaa laulupäevad.

1945 – Briti sõdurid arreteerisid ühes Hamburgi pansionaadis endise Saksamaa välisministri Joachim von Ribbentropi.

1946 – 14.-16.juunil toimuvad Saksamaal Augsburgis Eesti mängud.

1948 – Esimese ungarlasena püstitab vasaraheites maailmarekordi Imre Németh, kes saab tulemuseks 59.02.

1949 – USA-s asutati Ülemaailmne Leedulaste Ühendus.

1951 – Küüditamise 10.aastapäeva puhul kuulutatakse USA-s 14.juuni Balti riikide päevaks.

1951 – Philadelphias rahvaloendusbüroos demonstreeriti esimest kommertskasutuseks mõeldud elektronarvutit.

1952 – USA president Harry Truman saadab 1941.a. Küüditamise aastapäeva puhul Balti riikide diplomaatidele USA-s läkituse. Ta kinnitab, et Ameerika Ühendriigid pole oma Balti sõpru unustanud.

1952 – USA-s hakatakse ehitama maailma esimest aatomiallveelaeva.

1952 – Inglane Jim Peters parandab Chiswicis maratonijooksu maailma tippaega enam kui 5 minutiga (2:20.42,2).

Jim Peters

1957 – Buenos Aireses avatakse kommunismivastane Balti näitus. See kestab 10 päeva.

1958 – Juuru kultuurimajas avati Mahtra sõjale pühendatud muuseumituba.

1961 – Ateenas avatakse Rahvusvahelise Olümpiaakadeemia 1.istungjärk.

1967 – USA saatis Veenusele kosmoseaparaadi Mariner 5.