13. NOVEMBER

1002 – Inglise kuningas Aethelred (ka Ethelred II) käskis tappa kõik taanlased Inglismaal.

1798 – Prantslaste vastu üles tõusnud flaamlased hõivasid Diesti.

1805 – Napoleon tungis Viini.

1868 – Suri itaalia helilooja Gioacchino Rossini (*29.02.1792 Pesaro).

1865. aastal

1880 – Johann Voldemar Jannsen sai rabanduse ja oli sunnitud avalikust elust eemalduma.

1887 – Londonis leidis aset Verine pühapäev, milles valitsusväed surusid julmalt maha iirlaste meeleavalduse.

1888 – Kinnitati Eestimaa Merejahtklubi põhikiri.

1903 – Tallinnas avati Seevaldi vaimuhaigla. Suvemõisa kinkis paruness Marie Girard de Soucanton 1898.aastal Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsile.

Marie Girard de Soucanton

1920 – Tallinnas algas II naiskongress.

1927 – Tallinna Reaalkooli juures avati Vabadussõjas langenud õpetajatele ja õpilastele mälestussammas.

1934 – Johan Kõpp valiti tagasi Tartu Ülikooli rektoriks.

1943 – A. Hitler ja idaalade riigiministri A. Rosenbergi mõttevahetuses tõrjub Führer taas tagasi Ukrainale autonoomia andmise idee.

1944 – EK(b)P KK büroo kinnitab Alfred Koorti Hans Kruusi asemele Ttartu Riikliku Ülikooli rektoriks ning taotleb otsusele ÜK(b)P KK kinnitust.

1949 – Iisraeli pealinnaks saab Tel Avivi asemel Jeruusalemm.

1950 – USA peatab Marshalli plaani raames Suurbritannia abistamise.

1954 – Tallinnas Pärnu maantee ja Valli tänava nurgal avatakse põllumajanduse eesrindlaste autahvel.

1955 – Richard Koolmeister valiti Eesti Evangeeliumi Luteriiusu Kiriku Rootsi praostkonna praostiks.

1957 – Rootsis ilmub Välis-Eesti kultuuriajakirja „Mana“ 1. number.

1959 – „Estonia“ kontserdisaalis dirigeerib Saksa DV dirigent Kurt Masur.

1989 – Suri Liechtensteini vürst Franz Josef II (*16.08.1906 Frauenthali loss, Steiermargi hertsogkond, Austria kreisririik).

1993 – Eestimaa Rahvarinne lõpetas tegevuse.

2001 – Suri eesti arhitektuuriajaloolane Rasmus Kangropool (*27.12.1930 Tallinn).

2015 – Pariisi terrorirünnakud. Esimene plahvatus kärgatas õhtul rahvusstaadioni Stade de France lähistel, järgnesid südalinna Batacalani teatri saalis, Rue de Charonne´il ning Le Varilloni, Le Petit Cambodge ja La Casa Nostra restoranis džihadistide rünnakud. Surma sai vähemalt 129 inimest ja haavata umbes 300 inimest.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

13. JUULI

1210 – Kuralased lõpetasid Riia piiramise. Seda päeva hakati linnas edaspidi tähistama võidupäevana.

1260 – Durbe lahing – Liivi ordu ja Saksa ordu väed said leedulaste käest lüüa.

1397 – Ordu kõrgmeister K. Von Jungingen andis Harju- ka Virumaa vasallidele nn. Jungingeni armukirja, millega laiendati nende pärimisõigust läänidele kuni viienda sugulusastmeni nii mees- kui naisliinis.

Konrad von Jungingen

1399 – Prahas suri saksa arhitekt Peter Parler (ladina keeles Petrus de Germunden in Suevia; *1330(?) Schwäbisch Gmünd). Tema tuntumad tööd on Svatý Viti katedraal ja Karli sild Prahas, ta oli Praha linnaosa Novè Město peamine kavandaja.

1645 – Suri Vene tsaar Mihhail I Fjodorovitš Romanov e. Mihhail Romanov (*12.07.1596). Oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. 

1645 – Taani ja Rootsi vahel sõlmitud Brömsebro rahu tulemusena anti Taani poolt Rootsile üle Saaremaa. Sellega langes kogu Eesti ala (v.a. Setumaa) Rootsi ülemvõimu alla.

1704 – Põhjasõda. Venelastel õnnestus purustada Tartu jõepoolne linnamüür. Linn vallutati tormijooksuga Vene väravate suunast.

1793 – Charlotte Corday mõrvas vannis mõnulenud prantsuse revolutsionääri Jean-Paul Marat´ (*25.05.1743 Boudry). Naine giljotineeriti neli päeva hiljem.

1860 – Tallinnas hakkas reformimeelsete baltisaksa literaatide toimetusel ilmuma esimene Eesti päevaleht Revalsche Zeitung.

1863 – New York Citys algas mäss USA kodusõtta värbamise vastu, kolme päeva jooksul tapeti ligi tuhat inimest.

1865 – Jõustus Balti Eraseadus.

1867 – Martna pastoraat põles äikesest tabatuna maha.

1878 – Lõppes Vene-Türgi sõda.

1884 – Avati vene õppekeelega Narva Tütarlaste Gümnaasium.

1889 – Tartus asutati Maria õppeasutuse baasil Tartu Puškini Tütarlastegümnaasium.

1913.a.

1890 – Suri Johann Voldemar Jannsen, eesti kirjanik ja ajakirjanik, rahvusliku liikumise tegelane (sünninimi Jaan Jensen, * 16.05.1819 Vana-Vändra vald).

1912 – Stockholmis toimunud V suveolümpiamängudel (5. mai – 11. juuli) võitis kreeka-rooma maadluse keskkaalus Venemaa võistkonna koosseisus osalenud Martin Klein hõbemedali. See oli esimene eesti sportlase poolt võidetud medal olümpiamängudel.

1917 – Pärast juulipööret Petrogradis korraldati läbiotsimine Tallinnas enamlaste ajalehtede „Kiir“ ja „Utro Rravdõ“ toimetustes ning arreteeriti toimetaja Jaan Anvelt süüdistatuna riigireetmises (vabastati 18. juulil).

1919 – Briti dirižaabel lõpetas ümbermaailmareisi, ületades esmakordselt Atlandi ookeani.

1930 – Uruguays Montevideos algasid kõigi aegade esimesed jalgpalli maailmameistrivõistlused. Osales 13 meeskonda.

1940 – Läti saadik USA-s palub kaitsta sealsetes pankades asuvaid Läti riigi, pankade ja korporatsioonide ning eraisikute deposiite, samuti läänepoolkera vetes olevaid Läti laevu, juhul kui tehakse katset neid võõrandada.

1941 – Tartus hakkab taas ilmuma ajaleht „Postimees“. Seda toimetavad A. Oinas ja Karl August Hindrey.

Karl August Hindrey

1941 – Buenos Aireses sureb Eesti malemeister Ilmar Raud (*8.07.1913), jõudmata 1939.a.toimunud maleolümpialt tagasi Eestisse.

1941 – Saksa väed vallutavad Vitebski. Ida pool Peipsit alustavad nad rünnakut Leningradi suunas.

1943 – Kurskis peeti Teise maailmasõja käigus maha suurim tankilahing, osales 6000 tanki. Sakslased kaotasid 2900 tanki, kokku hukkus 290 000 meest.

1943 – 13.-20.juuli toimuvad rahvaterviklikkuse nädalal eestlaste ja sakslaste vahel spordivõistlused kergejõustikus, ujumises ja jalgpallis.

1944 – Vene armee vallutas Vilniuse.

1945 -ENSV RKN-i määrusega lubatakse raud- ja maanteel ning veeteedel liigelda miilitsa loata, v.a. Punaarmee käes olevatel aladel.

1945 – Jaapan palub N. Liitu vahendajaks, et alustada liitlasriikidega rahuläbirääkimisi. Moskva sellele palvele ei reageeri.

1946 – Tallinnas toimub taastatud ja uue sisekujunduse saanud (projekti autor srh. Alar Kotli) „Estonia“ kontserdisaali pidulik avamine.

1946 – ENSV Ülemnõukogu kinnitas seaduse sõjajärgse viisaastaku (1946-1950) kohta. 

1949 – 13.-15. juuli toimub Mani saare 60 km pikkusel rajal esimene mootorrataste MM-võistluste sõit – Tourist Trophy ehk Briti Suure auhinna võidusõit.

1949 – Rooma paavst Pius XII paneb kõik maailma kommunistlike parteide liikmed ja poolehoidjad kirikuvande alla.

1960 – Californias Palo Altos sureb etnoloog Helmi Kurrik (*9.01.1883 Tartu).

1977 – Somaalia tungis Etioopiale kallale, algas Ogadeni sõda.

1988 – Eesti vabadusvõitleja Mart Niklus jõudis Permi vanglast tagasi Tartusse.

1993 – Horvaadid alustasid Mostaris järjekordset etnilise puhastuse lainet, vahistades sadu moslemi mehi ning naised, lapsed ja vanuris aeti välja nende kodudest.

1994 – USA Senat võttis vastu otsuse nõuda kõigi Vene vägede lahkumist Balti riikidest 31. augustiks ja nõudmise mittetäitmisel lõpetada 31. augustist majandusabi andmine Venemaale.

1995 – Lõppes Eestis välismaalaste elamis- ja töölubade taotlemise tähtaeg. Lojaalsust Eesti riigile ilmutas üle 320 000 mittekodaniku, välismaalaste seadust rikkus umbes 30 000 inimest.

2003 – Raplas suri eesti helilooja, muusik ja ärimees Toivo Kurmet (*16.02.1949 Tallinn). 1965. aasta kevadel rajas ansambli „Virmalised“.

2007 – 13.-15. juulil toimusid Tartu Hansapäevad 2007.

2007 – 13.-17. juulil toimus Folkfestival Baltica 2007. 

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

13. JUUNI

323 – Makedoonia kuningas Aleksander Suur suri Babüloonias 33-aastasena palavikku. Troonipärijat temast ei jäänud ja ta impeerium lagunes.

1515 – Martin Luthes abiellus Katharina von Boraga.

1710 – Vene tsaaririigi väed vallutasid Põhjasõja käigus Viiburi linna.

1867 – Venemaa keiser Aleksander II kinnitas keeleedikti, mille kohaselt kõikides Baltimaade riigiasutustes tuli asjaajamiskeeleks kehtestada vene keel. Edikti ellurakendamisega algul ei kiirustatud.

1886 – Starnbergi järvest leiti surnuna baieri kuningas Ludwig II, sünninimega Ludwig Otto Friedrich Wilhelm (*25.08.1845 Münhen).

Ludwig II 1865

1893 – Inglismaal peeti esimene naiste golfiturniir.

1917 – Esimene Eesti Kirikukongress võttis vastu otsuse luua esimene vaba rahvakirik: Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik.

1919 – Algas Krasnaja Gorka mäss nõukogude võimu vastu.

1926 – Toimusid Kadrioru staadioni avapidustused.

1928 – Tallinna ümbruses toimus 100 politseinuku (Politseikool, politsei ratsareserv, 3. ja 4. politseijaoskond) haarang pättidele.

1934 – Valitsus otsustas riigistada erakapitalil tegutseva osaühisuse „Raadio Ringhääling“.

1936 – Algas Eesti karskuskongress.

1937 – Tallinnas Pelgulinnas pandi pidulikult nurgakivi Peeteli kirikule.

Peeteli kiriku ehitus 1937

1938 – Viinis toimunud rahvusvahelise lauljate konkursi võitis Tiit Kuusik.

1941 – 13.-18.juuni küüditatakse kümned tuhandes Eesti,Läti ja Leedu kodanikud Venemaale. 13.-14.juunil vahistatakse ja deporteeritakse Eestis 10 157 inimest, neist 5098 on mehed. 14.-18.juunil küüditatakse Lätist 15 081 ja Leedust 34 000 inimest.

1942 - Algas natsionaliseeritud varade tagastamine endistele omanikele. Esimestena said oma vara tagasi 33 Tallinna majaomanikku. Reprivatiseerimine arenes teosammul, kuna Saksamaa oli huvitatud iga vähegi tasuva ettevõtte hoidmisest oma kontrolli all.

1943 – Nõukogude lennukid pommitavad Narvat. Sama kordub ka 18. ja 24.juunil.

1945 – Tšehhoslovakkia valitsuse määruse kohaselt suleti riigis saksa õppekeelega koolid.

1946 – Eestis ilmub lastelehe „Säde“ 1.number.

1952 – Läänemere kohal Gotlandi saarest ida pool tulistavad N. Liidu hävituslennukid alla Rootsi transpordilennuki. Selle 7-liikmeline meeskond päästetakse. 16.juunil tulistatakse alla ka kadunud lennukit otsima tulnud lennuk DC-3.

1953 – New Yorgis toimub küüditamise aastapäeva puhul Balti rahvaste leinaaktus. President D. Eisenhower saadab Balti rahvastele südamliku läkituse.

1953 – Inglane Jim Peters jookseb esimesena maratoni alla 2:20, saades Chiswickis aja 2:18.40,2.

1983 – USA kosmoselaev Pioneer 10 ületas Neptuni orbiidi, saades esimeseks inimese valmistatud sõidukiks, mis on meie Päikesesüsteemist väljunud.

1985 – Algatati Euroopa kultuuripealinna projekt.

1985 – Suri eesti näitleja Urmas Kibuspuu (*5.12.1953 Tallinn).

1986 – Suri USA laulja ja näitleja Dean Reed (*22.09.1938).

1990 – Eesti ülemnõukogu võttis vastu omandiseaduse.

1993 – Kim Campbell sai Kanada esimeseks naispeaministriks.

1994 – Tallinnas kohtunud kolme Balti riigi peaministrid otsustasid moodustada uue koostööorgani – Balti Ministrite Nõukogu – ning kirjutasid alla Balti parlamentide ja valitsuste koostöö kokkuleppele.

1997 – Algas 15. juunini toimunud Rock Summer, mida külastas kümneid kordi vähem inimesi, kui eelmistel aastatel. See jäi ka viimaseks Rock Summeriks.

2001 – Poolas asutati erakond Õigus ja Õiglus.

2004 - Toimus Euroopa Parlamendi saadikute valimine.

2006 – Eesti sõlmis esimese riigina diplomaatilised suhtes Montenegroga.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

13. APRILL

1059 – Paavst Nikolaus II avaldas dekreedi, mille järgi paavste võivad valida ainult kardinalid.

1204 – Neljas ristisõda: ristisõdijad vallutasid Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli ning tapsid järgnenud rüüstamiste käigus u 2000 elanikku.

1528 – Paavst Clemens VII moodustas komisjoni, mille ülesandeks jäi otsustada, kas Inglise kuninga Henry VIII abielu Aragóni Catherine´iga on seaduslik.

Clemens VII

1589 – Sir Francis Drake ja sir John Norris alustasid Suurbritanniast 150 laeva ja 18 000 mehega sõjaretke Portugali.

Sir Francis Drake

1598 – Prantsuse kuningas Henri IV allkirjastas Nantes´i edikti, mis tagas hugenottidele laialdase usuvabaduse.

1605 – Suri Moskva tsaaririigi tsaar aastatel 1598-1605 Segaduste ajal Venemaal Boriss Fjodorovitš Godunov (*u 1551).

1605 – Boriss Godunovi surma järel sai Vene tsaariks Fjodor II.

Fjodor II

1742 – Dublinis kanti esmakordselt ette Georg Friedrich Händeli oratoorium „Messias“.

1772 – Warren Hastings nimetati Bengali kuberneriks Indias.

1796 – Prantsuse väed Napoleon Bonoparte´i juhtimisel võitsid Põhja-Itaalias Millesimo lahingus austerlasi.

1848 – Sitsiilia kuulutati Napolist sõltumatuks.

1868 – Briti väed vallutasid Robert Napier´ juhtimisel Etioopia linna Magdala.

1872 – Kunda tsemenditehas alustas tegevust.

1876 – Osmanite riik kuulutas välja riigi pankroti.

1893 – Kuulutati välja Balti Raudtee Seltsi pankrot, mille järel Balti raudtee läks üle riigile.

1904 – Port-Arturi lähistel  suri (vkj 31.03.) vene mereväelane, okeanograaf, polaaruurija, laevaehitaja, viitseadmiral Stepan Makarov (*vkj 27.12.1848). 1895.a. leiutas ta vene semaforitähestiku.

1909 – Konstantinoopolis puhkes ülestõus Muhameedliku Liidu võimu vastu.

1919 – Soome kodusõda: sakslased vallutasid Soome Punakaardi käest Helsingi.

1924 – Kreekas toimus rahvahääletus vabariigi väljakuulutamise üle.

1934 – Eesti V Riigikogu juhatus lükkas tagasi Põllumeestekogude rühma ettepaneku vähendada Riigikogu liikmete arvu poole võrra.

1935 – Tallinnas algas kingseppade streik.

1937 – Tallinna saabus saksa näitleja Otto Gebühr.

1937 – Moskvas suri juudi rahvusest nõukogude kirjanik Ilja Ilf (sünninimi Iehiel-Leb Fainzilberg; *15.10.(vkj 03.10.)1897 Odessa). Ta kirjutas kood teise kirjanikug Jevgeni Petroviga. Neid tuntakse peamiselt koondnime Ilf ja Petrov all.

1939 – Valga raudteejaama saabus 489 poola põllutöölist.

1939 – Tartus süüdati baptistide Immaanueli koguduse palvemaja.

1942 – Sverdlovski vangilaagris hukatakse omavaitsustegelane ja ehitusinsener Anton Uesson (*12.01.1879 Läänemaa, Haimre v.). Ta oli arreteeritud eelmise aasta 14.juunil Tallinnas Luise t. 14-3.

1942 – Sverdlovski oblasti Sosva vangilaagris sureb EV viimane sotsiaalminister Oskar Kask (*07.01.1898 Pärnu). Ta oli arreteeritud eelmise aasta 20.juunil Tallinnas Lai t. 15-1b.

1942 – Sverdlovski oblasti Serovi vangilaagris lastakse maha viimane Eesti politsei Viru-Järva prefekt Albert Ladva (*21.08.1895 Tartumaa, Võnnu v.). Ta oli arreteeritud eelmise aasta 14.juunil Tallinnas Vabriku t. 86.

1943 – Berliini raadio teatab Katõni massimõrva haudadest.

1944 – USA Lõuna Carolina osariigi võimud keelduvad andmast värvilistele hääleõigust.

1944 – Punaarmee hõivab Simferopoli.

1945 – Punaarmee 3. ja 2. Ukraina rinde väekoondised hõivavad Viini.

1945 – ENSV ÜN Presiidium nimetab Valgamaa, Viljandimaa ja Tartumaa TSN TK esimeheks vastavalt Ernst Heidemanni, Elfride Piibu (EK(b)P KK büroo 12.märtsi otsus) ja Edgar Tõnuristi.

Edgar Tõnurist

1945 – ENSV ÜN Presiidium nimetab toiduainetetööstuse rahvakomissariks Lembit Lüüsi.

1946 – NSVL MN annab määruse, mille kohaselt tuleb eesti, läti ja leedu rahvusest sõjavangid, kes seni on asunud Venemaa vangilaagrites, suunata oma liiduvabariiki.

1957 – Mao Zedong alustab Hiinas kampaaniat „Las õitseb 100 lille!“. Ta laseb inimestel oma mõtteid vabalt välja öelda, kuid ainult selleks, et paljastada rahulolematuid. 15.juulil kampaania lõpetatakse, sest selgub, et mittemarksistlikud lilled olevat mürgised. Mao kindlustab oma võimu ja laseb rahulolematuid represseerida. Selle tagajärjel hukub pool miljonit inimest.

Mao Zedong

1961 – ÜRO Peaassamblee mõistis hukka Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika.

1971 – Tallinnas suri eesti proosakirjanik ja luuletaja Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; *18.02.1922 Koguva küla, Muhumaa).

1975 – Lõuna-Vietnami Mekongi deltas toimusid verised lahingud, kuna kommunistid alustasid pealetungi Xuan Loci linna vallutamiseks.

1975 – Liibanonis algas kodusõda.

1976 – Soomes plahvatas laskemoonatehas, hukkus 45 ja vigastada sai 7 inimest.

1978 – Eesti NSV-s väeti vastu uus konstitutsioon.

1986 – Gangese jõe ääres toimusid hindu palverändurite usupidustused, kus tallati surnuks 46 inimest, 39 sai vigastada.

1988 – Edgar Savisaar tegi populaarseks muutunud telesarjas „Mõtleme veel“ ettepaneku legaalse opositsiooni – Rahvarinde moodustamiseks. Kohe samas stuudios loodi esimene toetusgrupp. Järgmisel päeval anti RR deklaratsioon üle EKP Keskkomiteele ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumile. Ajaleht „Edasi“ avaldas selle dokumendi 30. aprillil.

1989 – Tartus toimus üliõpilaste demonstratsioon nõudmisega „Sõjaline kateeder ülikoolist ja Nõukogude armee Eestist välja“.

1989 – 7 aastat põlu all olnud Poola ametiühinguliit Solidaarsus esitas registreerimistaotluse.

1990 – N Liidu president Mihhail Gorbatšov esitas Leedule ultimaatumi, milles kästi 15 päeva jooksul tühistada iseseisvusdeklaratsioon või Leedu vastu kehtestatakse majandusblokaad.

M. Gorbatšov 1987.a.

1991 – Eestis algas Rahvarinde III kongress, mis lõppes järgmisel päeval.

1991 – Liguuria meres Itaalia Riviera lähistel toimus põlevas ja pooleldi põhjavajunud naftatankleril kolm plahvatust.

1992 – EV Ülemnõukogu tegi otsuse luua kaitseministeerium.

1993 – Süüdistatuna riigireetmises, astusid kohtu ette 12 meest, kes korraldasid 1991. aastal N. Liidus riigipöördekatse.

1994 – Iisraelis Hadera linna bussis plahvatas palestiinlasest suitsiiditerroristi pomm. Surma sai 6 ja vigastada 28 inimest.

1995 – Läti ja Eesti vahel algas nn räimesõda. Eesti piirivalve saatis Liivi lahele kahuritega relvastatud piirivalvelaeva 107 Kõu lisaks laevadele 101 ja Maru, et takistada Läti laevade kalapüüki Eesti territoriaalvetes.

1996 – Lääne-Aafrika poliitikute vahendusel pidasid sõjajalal Libeeria osapooled rahuläbirääkimisi, mille tagajärjel põgenes riigist 1500 välismaalast.

1996 – Brüsselis toimus konverents, kus otsustati anda Bosnia ülesehituseks 1,23 miljardit dollarit.

1997 – Paavst Johannes Paulus II palvetas Sarajevos kohalike katoliiklaste, moslemite ja õigeusklike eest.

1997 – Stockholmis suri eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936 Voldemar Väli (*10.01.1903 Kuressaare). Väli esindad Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus.

1999 – Päevavalgele tuli EV rahandusministeeriumi tippametnike reis Rootsi firma kulul India ookeani saartele, mille vastutasuks nad surusid Eesti ametnikele peale sama firma raamatupidamisprogrammi.

1999 – Jugoslaavia väed tungisid Albaaniasse, hõivates lühiajaliselt piirilähedase küla ja pidasid lahinguid Albaania armeeüksustega.

2000 – Lennart Meri nimetas Vello Venseli Eesti Panga presidendiks.

Vello Vensel

2005 – EV Riigikogus andis ametivande Andrus Ansipi juhitav Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu valitsus, mida kutsuti rahvasuus küüslauguvalitsuseks, sest kokkulepe saavutati Tallinna küüslaugurestoranis.

2011 – EV Riigi kogu teine järjestikune koosseis kiitis heaks põhiseaduse muudatuse, millega allutati kaitsevägi täitevvõimule.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004