27. JUUNI

1693 - John Dunton andis Londonis välja esimese naisteajakirja Ladies' Mercury.

1706 – Suri Puhja ja Otepää pastor Adrian Virginius (*20.11.1663 Kambja)

1709 - Toimus Põhjasõja otsustav Poltaava lahing, kus venelased hävitasid peaaegu täielikult rootslaste väed. Ootamatu pööre jõudude vahekorras võimaldas Venemaal Baltikumi vallutamine lõpuni viia.

1805 - Avati Rakvere kreiskool.

1857 - Algas 3. juulini kestnud Tallinna Meestelaulu Seltsi korraldatud balti Linnade saksa meeskooride laulupidu, milles osales 202 lauljat.

1868 - Viljandis algas 28. juunini toimunud kooliõpetajate konverents, kus Carl Robert Jakobson algatas Eesti Kirjameeste Seltsi (esialgselt Eestikeele Õppetuse Raamatude Laiali Lautamise Selts) loomise mõtte.

Carl Robert Jakobson

1891 - Tartus algas 29. juunini kestnud IV üldlaulupidu.
                                                  

IV üldlaulupoe rongkäik

1893 - USA-s algas majanduskriisini viinud suur aktsiakrahh, aasta lõpuks pankrotistus kuussada panka ja 74 raudteekompaniid.

1898 – Kanada meresõitja Joshua Slocum purjetas esimene inimesena üksinda ümber maailma.

1905 - Ülestõus soomuslaeval Potjomkin.

1915 – Tallinnas toimusid rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused.

1922 – EV Riigikogu võttis vastu Riigilipu seaduse, mis fikseeris lõplikult sini-must-valge lipu staatuse riigilipuna.

1928 - Tartus avati Gustav Adolf II ausammas. Monument oli annetatud Eesti-Rootsi Ühingu poolt Eesti Vabariigi 10. aastapäevaks.

1933 - Eesti Riigikogus otsustati 47 häälega 45 vastu devalveerida Eesti krooni 35% võrra. Majanduspoliitiliselt oli otsus õigustatud, kuid vastastikused süüdistused järkusid.

1939 – Eestisse saabus Ungari kaubandus-tööstus- ja teedeminister Antal Kunder.

1940 – EV president annab seaduse kaitseliidu likvideerimise kuhta. Suletakse ka Eesti Haridusliit, Eesti Lauljate Liit, Noorte Meest Kristlik Ühing ning skautide jpt organisatsioonid.

1940 – Maksim Unt, kes täidab eesti sisekaitseülema ülesandeid, allkirjastab Isamaaliidu sulgemise otsuse.

1940 – ÜK(b)P KK Polttibüroo otsustab kutsude tagasi N. Liidu saadiku Eestis Kuzma Nikitini. Uueks saadikuks määratakse senine saatkonna nõunik Vladimir Botškarjov.

1940 – Kristjan Raua nim. Kunstiaasta peakomitee ja Eesti Kujutavate Kunstnikkude keskühingu juhatus esitavad haridusminister Johannes Semperile märgukirja. Taotletakse kunstiaasta ürituste jätkumist ning kunstiaasta jaoks presidendile saadud rahasumma säilimist. Väljendatakse rahulolematust senise riikliku kunstipoliitikaga, kurdetakse ateljee- ja muuseumiruumide kitsikust jms.

1940 – Eesti Kergejõustiku Liit tähistab 20.aastapäeva.

1940 - Algas seltside ja ühingute likvideerimine - ühena esimestest keelustati Kaitseliit ja Isamaaliit. Kaitseliidu asemele loodi relvastatud Rahva Omakaitse.

Rahva Omakaitse

1941 - Ungari kuulutas sõja Nõukogude Liidule.

1941 – Vangistatakse EV sise-, raha- ja kaubandus-tööstus ning siseminister Aleksander Oinas.

1941 – Algab Punaarmee Looderinde 27.armee alluvusse antud 22. Eesti territoriaallaskurkorpuse ümberpaigutamine Eestist Prohovi rajooni. Korpus peab täitma rindel Luga ja Leningradi vahel tekkinud 50 km pikkuse tühiku.

1941 – Saksa väed vallutavad Minski.

1943 – USA väeosad maabuvad Saalomoni saartel.

1943 – Kirovi obl Vjatka vangilaagris sureb EV kaubandus-tööstus ja teedeminister Karl Ipsberg (*3.01.1870 Suure-Kambja v.).

1944 – Londonile tehtud pommirünnakus saab surma tšehhi maletaja ja esimene naiste maailmameister (1927) Vera Menchik (*6.02.1906).

1945 – Saksamaa suhtes eriti jäika poliitikat ajanud USA riigisekretär Edward Reilly Stettinius astub tagasi. 3.juulil saab tema asemele James Byrnes.

Edward Reilly Stettinius

1947 - Tallinnas algas 29. juunini Toimunud XII üldlaulupidu.Esimest korda osalesid ka lastekoorid ning laulupeoga oli ühendatud rahvakunsti õhtu.

1948 – Stockholmis peavad eestlased laulupidu. Dirigendid on Juhan Aavik, Verner Nerep ja Eduard Tubin.

Juhan Aavik

1952 – 27-30.juuni toimub Londonis Balti riikide esindajate konverents. Eestit esindavad Johannes Kaiv, August Torma, Kaarel Robert Pusta ja August Rei.

August Torma

1953 – Esimene lend lõpetas Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli.

1954 - Moskva lähedal Obninskis avati maailma esimene aatomielektrijaam.

1958 – Torontos sureb president Konstantin Pätsi vend, kunstioedagoog Voldemar Päts (*19.07.1878 Tahkuranna).

1959 – 27.-28.juuni toimub Tartus Eesti üldlaulupeo 90.aastapäevale pühandatud laulupidu.

1962 – Suri eesti luuletaja, prosaist, tõlkija ja kriitik Paul Viiding (*22.05.1904 Valga).

1967 – Londonis Enfieldi linnaosas avati maailma esimene sularahaautomaat.

1969 - Tallinnas Algas 29. juunini Toimunud XVII üldlaulupidu, millega tähistati Eesti Laulupidude 100. aastapäeva.

1994 - Worldloppeti aastakoosolekul Lillehammeris võeti Tartu Maraton hääletga 10: 2 Worldloppeti liikmeks.

1995 - USA kosmosesüstik Atlantis seitsme vene ja ameerika meeskonnaliikmega siirdus orbiidile, et põkkuda Vene orbitaaljaamaga Mir.

Orbitaaljaam Mir

2000 - Eesti Valitsus kiitis heaks 49 protsendi AS Narva Elektrijaamade aktsiate Erastamise USA firmale NRG Energy.

2005 – Tartus avati Antoniuse õu.

2013 – Taevaskoja Emalätte koobas varises sisse. Tugeva vihma ja äikese tõttu oli Emalätte kohal murdunud kaks puud ja tekkis maalihe.¹

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
¹Ülar Allas „Eestimaa imed“ Taevaskoda