6. JUULI

1189 – Suri Inglismaa kuningas Henry II (*5.03.1133).

1415 – Katoliku kirik põletas tuleriidal tšehhi usureformaatori Jan Husi.

1484 – Diogo Cào avastas Kongo jõe suudme.

1553 – Suri Inglismaa ja Iirimaa kuningas Edward VI (*12.10.1537 London).

1560 – Edinburghi leping Šotimaa ja Inglismaa vahel.

1609 – Böömimaal kuulutati välja usuvabadus.

1775 – Kaks kolmandikku Tartu linnast hävib tulekahjus.

1785 – USA rahaühikuks valiti dollar.

1801 – Algecirase lahing Prantsuse-Hispaania ja Briti vägede vahel.

1854 – Suri saksa füüsik Georg Simon Ohm (*16.03.1789 Erlangen).

1862 – Ilmus eepose „Kalevipoeg“ eestikeelne väljaanne.

1865 – Tartus asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõtmisel Vanemuise Selts.

Johann Voldemar Jannsen

1870 – Lauluseltsis „Vanemuine“ toimus esimene eestikeelne teatrietendus – Lydia Koidula „Saaremaa onupoeg“.

1885 – Louis Pasteur katsetas edukalt marutõve-vastast vaktsiini.

1891 – New Yorgi lähedal maandus Briti dirižaabel, mis oli esimese õhusõidukina ületanud Atlendi ookeani.

1912 – Narvas algas 7. juulini kestnud I eesti asunduste laulupidu.

1923 – Moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit.

1940 – Seoses eelseisvate riigikogu valimistega avaldatakse ajalehtedes eesti Töötava Rahva Liidu valimisplatvorm ning üleskutse „Eesti Vabariigi kodanikele, meestele ja naistele“. Üleskutse on tegelikult koostanud A. Ždanov.

1940 – Tallinnas toimub Eesti suuremate erakondade esindajate nõupidamine. Otsustatakse kasutada iga võimalust oma saadikukandidaatide ülesseadmiseks. 66 valimisringkonnas seataksegi vastaskandidaadid üles.

1940 – NSVL RKN kinnitab otsuse laiendada N. Liidus kehtivat sõjaväeringkondade süsteemi Balti riikide territooriumile.

1941 – Päev, mil NSVL pidi Stalini plaanide kohaselt esimesena ründama Saksamaad.

1941 – Põhja-Tartumaal Laiusel algasid 7. juulini toimunud ulatuslikud kokkupõrkes kohalike metsavendade ning neid likvideerima saadetud hävituspataljonlaste ja punaväelaste vahel.

1944 – Šokolaadi- ja kompvekitehas Kave tagastati omanikele Karl ja Kolla Vellnerile.

1945 – Eesti Raadio kolib "Estonia“ teatrimajast F. R. Kreutzwaldi tänavale pooleli olevasse raadiomajja.

1946 – Tallinnas asuv Punalipulise Balti Laevastiku Ohvitseride Maja avab Rannavärava mäel suveteatri. Puidust peahoone, kõlakoda ja tantsupõrand on ehitatud valmis 60 päevaga.

1950 – Tuginedes ÜK(b)P KK 1950.a. 30.mai otsusele hakatakse Eestis väikekolhoose liitma ja kolhoosikeskusi rajama.

1951 – 6.-11.juuli saab Thbilisis N. Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses poolraskekaalus kuldmedali August Englas.

1953 – Eestis lõpeb kolhoosnike elamute projektide võistlus. I auhinna saavad arhitektid Peeter Tarvas ja August Volberg.

1957 – John Lennon ja Paul McCartney said teineteisega tuttavaks.

1960 – Moskvas algavad N. Liidu meistrivõistlused ujumises. Eestisse toovad kuldmedali Ulvi Voog (100 ja 400 m vabalt), Eve Uusmees-Maurer (100 ja 200 m rinnuli) ning Veiko Siimar (100 m selili, N. Liidu rekord 1.03,3).

Veiko Siimar

1965- Tallinnas avati esimene trollibussiliin „Estonia“ teatri juurest hipodroomini.

Esimene trollibuss väljub liinile keskpäeval.

1965 – Tallinnas algas 18. juulini toimunud XVI üldlaulupidu. Esamkordselt esinesid laulupeol ka sümfooniaorkestrid.

1971 – Suri jazzmuusik Louis Armstrong (*4. august 1901).

1974 – Tartus toimus Balti liiduvabariikide VI üliõpilaslaulupidu.

1980 – Stockholmis algasid 13. juulini toimunud III ülemaalised Eesti päevad.

1984 – Tallinnas algas 8. juulini toimunud IX üliõpilaslaulupidu „Gaudeamus“.

1991 – Avati lennuliin Tallinn-Frankfurt.

1993 – Eesti Sisekaitseakadeemia nimetati ümber Riigikaitseakadeemiaks.

1994 – Bill Clinton tegi esimese USA presidendina visiidi Balti riikidesse, külastades Riiat.

2014 – Suri eesti baleriin Helmi Puur (aastast 1968 Helmi Kiik, sündinud 20. detsembril Tallinnas).

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

6. JUUNI

1508 – Maximilian I kirjutas sunnitult alla vaherahule Veneiaga ja loovutas talle oma alasid.

1523 – Gustav Vasa valiti Stängnäsis Rootsi kuningaks. Kalmari uniooni lõpp.

1558 – Venelased vallutasid Vasknarva linnuse.

1631 – Tallinna Gümnaasiumi pidulik avamine.

1644 - Mandžud vallutasid Pekingi, algas nende üle 250-aastane valitsusperiood Hiinas.

1654 – Rootsi kuninganna Kristiina loobus troonist.

1659 – Rootsis Stockholmis ratifitseeriti Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vaheline Vallisaare vaherahu.

1660 – Kopenhaageni rahuga loovutas Taani Skandinaavia lõunaosa Rootsile.

1752 – Moskva tulekahju hävitas linnast kolmandiku.

1806 – Rootsi konstitutsiooni vastuvõtmine.

1809 – Pärast kahtkümmend aastat valgustatud absolutismi tuli Rootsis taas võimule Riigipäev.

1827 – Londoni lepinguga kohustusid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa kaitsma kreekaste huve Türgi suhtes.

1870 – (vkj.25.mai)  Tartus suri baltisaksa päritoli Venemaa meresõitja ja Arktika uurija Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell (*29.12.1796/9.01.1797 Pihkva).

1873 – Viinis Schönbrunni lossid sõlmitud Venemaa ja Austria-Ungari keisrite, Aleksander II ja Franz Joseph I, konstitutsioonipakt pani aluse Kolmekkeisriliidule. 22. okroober 1873 ühines paktiga Saksamaa keiser Wilhelm I.

1876 – Carl Robert Jakobsoni eestvõttel toimus Viljandis Pärnu, Viljandi, Võru ja Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esindajate koosolek.

1882 – Tsüklon Araabia meres põhjustas hiidlaine, milles hukkus enam kui 100 00 Bombay elanikku.

1901 – Loodi Tallinna Jalgrattasõitjate Selts Kalev.

1909 – Lasnamäel peeti esimene ametlik jalgpallimatš Eestis. Seda kuupäeva peetakse eesti jalgpalli ametlikuks sünnidaatumiks.

1912 – 20. sajandi teine suurim vulkaanipurse – elustus Novarupta tulemägi Alaskas.

1913 – Hudson Stuck kolme kaaslasega vallutasid esmakordselt McKinley mäetipu Alaskal (6168m).

Hudson Stuck

1915 – Taanis anti naistele valimisõigus.

1919 – Landeswehr vallitas Võnnu (Cēsise).

1930 – Tallinnas Harjumäel avati „Kalevi“ tenniseklubi maja.

1931 – Tallinnas avati mälestusmärk 1905.aasta 16. oktoobri veretöö ohvritele (kujur Juhan Rauudsepp).

1933 – New Jerseys Camdenis avati esimene välikino.

1934 – Kuressaare linnavolikogu avaldas linnapea Aleksander Lepikule umbusaldust.

1935 – EV Riigivannem Konstantin Päts külastas teel Poolast Eestisse Läti presidenti Alberts Kviesist.

Alberts Kviesis

1937 – Eesti esimene merenduspäev.

1939 – Eesti saadik Johannes Markus esitas volitused Türgi presidendile Ismet Inönüle.

Johannes Markus

1940 – Eesti saadik Oskar Öpik esitas oma volitused Prantsusmaa presidendile Albert Lebrunile.

Oskar Öpik

1940 – Tallinnas tuli kokku Põllutöökoja täiskogu.

1940 – Öisel haarangul tabati Tallinnas 70 hulgust ja prostituuti.

1940 – Narva-Jõesuu kuurordi volikogu kinnitas rannakohviku uueks omanikuks Nikolai Kultase.

1941 – Hitler annab Wehrmacht´ile käsu, mille järgi peavad Saksa sõdurid kõik vangi langenud Punaarmee poliitjuhid (politrukid) hukkama.

1942 – Punaarmee lennukid pommitavad Tallinna.

1942 – Gorki oblasti Suhhobezvodnoje vangilaagris sureb ajakirjanik ja sporditegelane Harald Tammer (*9.01.1899 Tallinn).

1942 – Tallinna Kunstihoones avatakse kunsti kevadnäitus.

1942 – 6.-7.juuniselgitatakse Kadrioru staandionil Eesti poksimeistrid. Ringis käib 40 poksijat.

1943 – Ajalehtede teatel on idaalade riigiminister oma ettekirjutusega keelanud välismaa raadiojaamade kuulamise Eestis. Keelust üleastujaid ootab sunnitöö, eriti rasketel juhtudel surmanuhtlus, ning raadio konfiskeeritakse.

1944 – Normandias maabuvad liitlaste dessantväed, avades Euroopas teise ründe.

1945 – ENSV ÜN muudab konstitutsiooni.

1945 – ENSV ÜN Presiidium nimetab Eesti NSV RKN-i esimehe asetäitjaks Hendrik Alliku (EK(b)P KK büroo 1943.a. 18.dets. otsus).

Hendrik Allik 1981.a.

1947 – 6.-8. juuni selguvad Moskvas N. Liidu meistrid kreeka-rooma maadluses. Kergekeskkaalus tuleb kuldmedalile Edgar Puusepp. Johannes Kotkas ei saanud roidevigastuse tõttu kaasa teha.

Edgar Puusepp

1950 – Poola ja Saksa DV tunnustavad Odra-Neisse joont riigipiirina. Saksamaa LV parlament esitab protesti, väites, et Saksa DV-l ei ole õigust sellist lepet sõlmida.

1951 – 6.-11.juuni saab Thbilisis N. Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses poolraskekaalus kuldmedali August Englas.

1954 – Aegviidu lähistel avatakse Nelijärve turismibaas.

1955 – Elva rajoonis Vellavere järve ääres avatakse pioneerilaager.

1956 – Tallinnas toimub esimene sõjajärgne rahvusvaheline jalgpallimatš. Tallinna „Dünamo“ meeskond alistav Stockholmi „Sture“ 3:0.

1957 – 6.-13.juuni teevad NLKP KK I sekretär Nikita Hruštšov ja N. Liidu valitsusjuht Nikolai Bulganin visiidi Soome.

Nikolai Bulganin

1961 – Zürichis sureb Šveitsi psühholoog ja psühhiaater Carl Gustav Jung (*26.07.1875).

1968 – Mõrvati USA senaator Robert F. Kennedy (*20.11.1925).

1972 – Stockholmis algas esimene ÜRO inimkeskkonna konverents.

1982 – Iisraeli väed tungisid Liibanoni ja okupeerisid 40 % selle territooriumist.

1992 – Tartus suri eesti ajakirjanik, kirjani ja dramaturg Osvald Tooming (*26.01.1914 Jädivere, Vigal kihelkond).

1993 – Asutati/taasavati Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

6. MAI

1527 – Bourboni hertsog Charlesi (Charles III hertsog Bourbon.Montpensier * 17.02.1490) väed hakkasid mässama: nad surmasid hertsogi ja rüüstasid Roomat, tappes umbes 4000 inimest.

1576 – Prantsuamaal lõppes Viies ususõda.

1719 – Ilmus Dante Defoe romaan „The Life and strange Surprizing Adventures of Robinson Crusoe of York, Mariner: Who lived Eight and Twenty Years, all alone in an un-inhabited Island on the coast of America, near the Mouth of the Great River of Oroonoque; Having been cast on Shore by Shipwreck, where-in all the Men perished but himself. With An Account how he was at last as strangely deliver'd by Pyrates. Written by Himself“.

1757 – Preisimaa kuningas Friedrich II lõi Prahas Saksa-Rooma keisririigi vägesid.

1819 – Eestimaal lepiti kokku talupoegade vabastamise järjekord. Esimesed taluperemehed viiidi uude õiguslikku seisundisse, mis baseerus vabalepingul.

1835 – New Yorgis hakkas James Gordon Bennett vanema väljaandmisel ilmuma „New York Herald“. See oli esimene laialdase levikuga ajaleht maailmas, mille number maksis ainult ühe USA sendi.

1839 – Briti alamkojas otsustati peatada Jamaica põhiseadus sealsete orjade emantsipeerumisest tingitud mässude tõttu.

1877 – Suurbritannia saatis Venemaale noodi, hoiatades Venemaad Suessi kanali blokeerimise või Egiptuse okupeerimise katse pärast.

1882 – Ameerika Ühendriigid keelustasid kümneks aastaks hiinlaste innigratsiooni.

1883 – Tartus Vanemuise seltsis toodi lavale Pius Alexander Wolfi ja Carl Maria von Webwri laulumäng „Preciosa“. See oli eesti muusikateatri algus.

1890 – Seadus gümnaasiumide 30.06.1871. aasta põhimääruse ja koosseisude rakendamisest Tartu õpperingkondade gümnaasiumides. Selle alusel korraldati kõigepealt ümber Tallinna ja Tartu õppeasutused.

1910 – Londonis suri Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas ja India keiser Edward VII (sünninimega Albert Edward; *9.11.1841 London).

1913 – Tšernogooria kuningas loovutas Shokederi Keskriikidele, kuni moodustati Albaania valitsus.

1919 – Afganistaanis puhkes Kolmas Inglise-Afgaani sõda.

1923 – Kindral Laidoneri nimelise invaliidide kapitali heaks korraldati Eestis invaliidide päev.

1932 – Tulistati Prantsusmaa presidenti Paul Doumer´d (*22.03.1857). Ta suri 7.mai varahommikul haiglas.

1935 – Kaunases algas Balti riikide välisministrite II konverents, kus ilmnesid lahknevused Leedu, Eesti ja Läti poliitikas.

1936 – Eestis algas 25.mail lõppenud II vabadussõdalaste protsess sõjaringkonnakohtus. Kohtu all oli 154 inimest, kes olevat osalenud 8.detsembril mässukava koostamisel. Peategelastele mõisteti 20 aastat sunnitööd.

1937 – Saksamaa dirižaabel „Hindenburg“ plahvatas Lakehursti (New Jersey) kohal ja põles ära. Hukkus 36 õhusõitjat.

1940 – Eesti senise Riikliku Propaganda Talituse asemele asutati Informatsiooni Keskus.

1941 – J. Stalin vabastav Vjatšeslav Molotovi NSVL RKN-i esimehe ametist ja asub ise tema asemele. Ta on sellel ametikohal surmani, 5. märtsini 1953.

1942 – USA-Filipiinide väed alistusid Corregidori saarel (Manila laht) Jaapani vägedele.

1943 – Eesti OV juhi määrusega kehtestatakse kaluritele püügikohustus.

1943 – Eesti Haridusdirektoorium kuulutab välja kunstiteoste ideekavandite võistluse, mille eesmärk on „kunstnike tähelepanu juhtida omamaise rahvaelu kujutusele“.

1943 – Sosva vangilaagris, Sverdlovski oblastis suri eesti klaasitööstur Johannes Lorup (*11.11.1901 Valma, Vana-Tänassilma v., Viljandimaa).

1944 – Eestis algab 1927.-28.a. sündinud poiste hulgast vabatahtlike Saksa lennuväe abiteenistusse värbamine. Selle aluseks on A. Rosenbergi, H. Himmleri, H. Göringi ja Hitlerjugend´i juhi Arthur Axmanni 31. märtsil sõlmitud kokkulepe, et 15-20 aastasi Eesti, Läti ja Leedu noorukeid värvatakse vabatahtlikena.

1945 – Tartu raudteejaama puhveti juures arreteeritakse kümnevõistleja Heino Lipp. Ta viiakse nn. filterlaagrisse (asuvad Põllkülas ja Maardus), kus ta 25. augustil vabastatakse.

1945 – Briti sõdurid vahistasid Põhja-Saksamaal Hans Franki.

1946 – Likvideeritakse 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpus.

1949 – Prantsusmaal Nice´is sureb Belgia kirjanik Maurice Maeterlinck (*29.08.1862). 1911 oli ta pälvinud Nobeli kirjandusauhinna.

1958 – EKP KK ja ENSV MN annavad määruse kolhoosides ja sovhoosides maisi kasvatamise kohta.

1958 – 6.-7.mail toimub NLKP KK pleenum, kus võetakse suund keemiatööstuse arendamisele, eriti sünteetiliste materjalide ning väetiste tootmisele. Täiendatakse kommunismi definitsiooni: kommunism on nõukogude võim + (kogu maa) elektrifitseerimine + (põllumajanduse) kemiseerimine.

1959 – Genfis sureb majandusteadlane Ragnar Nurkse (*5.10.1907 Pärnumaa, Käru mõis).

1961 – Berliinis peavad sõprusvõistluse Eesti ja Saksa DV vabamaadlejad. Eesti võidab 6,5:1,5.

1964 – Lõuna-Aafrika Vabariik tegi otsuse bantu seaduste paranduste kohta.

1976 – Pandi nurgakivi Pirita Olümpiapurjespordikeskusele.

1976 – Põhja-Itaaliat tabas maavärin, milles hukkus vähemalt 900 inimest.

1978 – ÜRO Julgeolekunõukogu mõistis hukka Lõuna-Aafrika vabariigi Angola-invasiooni ja nõudis vägede väljaviimist.

1989 – Hiina üliõpilased saatsid valitsusele ja kommunistlikule parteile uue üleskutse alustada dialoogi demokraatia kehtestamise ja korruptsiooni lõpetamise teemal.

1990 – Pakistanis India piiri lähedal reisirongis lõhkes pomm, mis tappis 12 inimest, vigastatuid oli 41.

1991 – Jugoslaavia armee seadis end lahinguvalmis kui Horvaadi protestijad ründasid Splitis sõdureid.

1992 – Suri näitlejanna ja laulja Marlene Dietrich (sünninimega Marie Magdalene Dietrich; *27.12.1901 Berliin).

1993 – Kosmosesüstik „Columbia“ ja selle 7-liikmeline meeskond maandus Califormia kõrbes pärast 10-päevast uurimismissiooni.

1994 – Venemaa välisminister Andrei Kozõrev ja Rootsi peaminister Carl Bildt arutasid põhjalikult Eesti-Vana suhteid.

1994 – Elizabetch II ja François Mitterrand avasid La Manche´i tunneli.

1995 – 54 riigi juhid osalesid Londonis St. Pauli katedraalis Teise maailmasõja 50.aastapäeva puhul jumalateenistusel.

1999 – Šotimaal valiti üle 300 aasta parlament ja Walesis valiti assamblee.

2001 – Paavst Johannes Paulus II külastas esimese paavstina muslimi pühakoda – Umaijadi mošeed Damaskuses.

2015 – Eesti XIII Riigikogu kiitis 62 poolthäälega lõplikult heaks põhiseaduse muudatuse, millega alandati kohalike omavalitsuste valimistel valimisiga 16 eluaastale. Seadusemuudatus rakendub esimest korda 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste.

Kasutatud kirjandus:

„Eesti kroonika 1932“ Elav Teadus nr.16, 1933
https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004