Tähelepanekud ja kogemused elust
Kuvatud on postitused sildiga 17. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga 17. Kuva kõik postitused

teisipäev, 17. juuli 2018

17. JUULI

1762 – Suri Venemaa keiser, Peeter III (*21.02.1728 Kiel, Saksamaa).

1856 – Aleksander II kinnitas eestimaa talurahvaseaduse.

1857 – Tartus hakkas ilmuma Tartu Maarja koguduse õpetaja Adalbert Hugo Willigerode toimetusel nädalaleht „Tallorahwa Postimees“.
Adalbert Hugo Willigerode


1906 – Tegevust alustas Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts.

1918 – Tapeti Vene tsaar Nikolai II (*18.05(06.05.)1868), tema naine Aleksandra Fjodorovna, nende viis last – Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13 aastane troonipärija Aleksei.

1919 – Anton Uesson valiti Tallinna linnapeaks.


1932 – Vabadussõjalaste meeleavaldus Tapal.

1935 – Tallinna sadamasse saabusid kolm Poola allveelaeva.

1936 – Algas Hispaania kodusõda.

1937 – Valmis Türi raadiosaatejaama mast-antenn, mis oli 197 meetri kõrgune ja mis tagas riigi Ringhäälingu kuuldavuse kogu Eestis.


1940 – Stalini emissarid Balti riikides Andrei Ždnov, Andrei Võšinski ja Vladimir Dekanozov peavad Tallinnas nõu Baltikumi edasise sovetiseerimise ja N. Liiduga ühendamise taktika üle.
Andrei Võšinski

1940 – Eesti peakonsuli kohusetäitja saadiku ülesannetes Johannes Kaiv esitab USA riigisekretärile ametliku noodi, milles teatab, et N. Liidu sõjaväe tulekut Eesti pinnale tuleb võtta kui relvastatud sissetungi, millega rikutakse rahvusvahelist õigust ning kehtivaid lepinguid.
Johannes Kaiv

1940 – EV president K. Pätsi käskkirjaga vabastatakse ametist Eesti Panga president Jüri Jaakson. Tema asemele nimetatakse Juhan Vaabel.

1940 – EV president K. Pätsi dekreedina antakse Eesti teaduste Akadeemia likvideerimise seadus.

1940 – EV siseminister Maksim Undi määrusega kohustatakse kõiki majavaldajaid hankima hiljemalt 20.juuliks N. Liidu lipp ja heiskama see riiklikel tähtpäevadel riigilipu kõrvale.

1941 – Saksa-Rumeenia väed hõivavad Chisinau Kišinjovi ning ületavad 19.juulil Dnestri jõe.

1941 – Berliinis asutatakse Okupeeritud Idaalade Riigiministeerium (Reichsministerium für die besetzten Ostgebiete).

1942 – Saksa väed vallutavad Vorošilovgradi.

1943 – Avaldatakse EOV juhi määrus: kõik 17-45-aastased mehed võidakse kutsuda piiramata ajaks Omakaitse teenistusse.

1944 – Punaarmee ületab Bugi jõe, nn. Curzoni liini, mida J. Stalin on tunnustanud N. Liidu läänepiirina.

1944 – Suurejoonelise propagandaüritusena konvoeeritakse läbi Moskva 57 600 Valgevenes vangi võetud Saksa kindralit, ohvitseri ja sõdurit.

1945 – Hispaania riigipea (caudillo) kindral Francisco Franco y Bahamonde teatab, et kavatseb riigis taastada monarhia.

1945 – 17.juuli-2.august on Potsdamis Teise maailmasõja võitjariikide juhtide konverents.

1948 – 17.-18.juuli selguvad esimesed maaspordiühingu „Jõud“ kergejõustikumeistrid.

1949 – Tartus Tähtvere pangis peetakse mootorrataste kiirusvõistlused. Meestest võidab Alfons Jääger ja naistest Helju Küünemäe.

1960 – 17.-23.juuli on USA-s ikestatud rahvaste nädal.

1965 – Eesti NSV-d autasustati Lenini ordeniga.

1965 – Läti NSV-d autasustati Lenini ordeniga.

1976 – Algasid XXI suveolümpiamängud Montrèalis, Kanadas.

1981 – Avati Pärnu-Riia laiarööpmeline raudtee.

1987 – Tallinnas suri eesti maadleja Kristjan Palusalu (aastani 1935 Trossmann, *10.03.1908 Varemurru, Saulepi v.).

1998 – 80 aastat pärast tsaariperekonna surma sängitati Peeter-Pauli kindluses Peterburis mulda Venemaa viimase tsaari Nikolai II säilmed.

2003 – Binningenis suri baltisaksa päritolu eesti leiutaja ja konstruktor, fotograafia teerajajaid, miniatuurse fotoaparaadi Minox leiutaja ja konstrueerija Walter Zapp (*4.09.)vkj 22.08.)1905 Riia).
Pildiotsingu Walter Zapp tulemus


2014 – Donetski oblastis tulistati alla Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysia Airlinesi lennuk. Kõik Boeing 777-200ER pardal olnud 298 inimest hukkusid.









Kasutatud kirjandus:
„Eesti kroonika 1932“ Elav Teadus nr.16, 1933
https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
www.err.ee

pühapäev, 17. juuni 2018

17. JUUNI

1762 – Venemaa keisririigi troonile tuli Katariina II, kes hakkas üles ehitama ühtse piiramatu keisrivõimuga riiki.

1857 – Ilmus Perno Postimehe esimene number.

1919 – Valitsuse teadaanne Asutavas Kogus Landeswehr´i sõjast.

1932 – Vormsi saarel põles maha Sviby küla.

1932 - 17.-20.juuni – Eestis on visiidil Soome president Svinhufvud.

1937 – Avati Pärnu Rannahotell.


1940 – Varahommikul Nõukogude väed alustasid üle piiri sissemarssi Eestisse ning Nõukogude baasidest ning senistest seisukohtadest algas Nõukogude tankivägede ja muude üksuste liikumine Tallinna. Igal pool Eestis elanikkond võttis Nõukogude väed vastu külma ja jäise vaikuse ja eemalolekuga, välja arvatud üksikud vene elanikkonnaga kohad Petserimaal. Eesti sõjaline okupatsioon Nõukogude poolt läks käiku. Öösel Moskvast saadud nõudmise kohaselt ilmus Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja samal päeval kell 8 Narva, kus talle Nõukogude sõalise ülema poolt esitati valmiskirjutatud ja salajaseks tunnustatud tingimused Nõukogude vägede Eestis liikumise ja Eesti Kaitseliidult sõjariistade äravõtmise kohta. Eesti kindralile ei osutatud võimalusi nende tingimuste muutmiseks, Eesti Kaitseliidu desarmeerimiseks anti alus. “Eesti rahva kannatuste aasta. Koguteos I.“ Arnold Viiding Eesti Kirjastus, Tallinn 1943

1940 – Johan Laidoner kirjutas Narvas alla N.Liidu tingimustele: Eestisse toodi 80 000 punaväelast; nnende kontrollile allutati post, telegraaf, telefon ja raudtee; eraisikutrlt tuli relvad kokku korjata ning igasugused rahvakogunemised keelustada. Samal ajal toimus Eesti okupeerimine – baasiväed olid jõudnud Tallinna ja üle piiri tulnud üksused valgunud laiali kogu eesti territooriumile.

1945 – Tallinnas toimus eesti laskurkorpuse pidulik vastuvõtmine.

1947 – New Yorgist startis esimene maksvate klientidega ümbermaailmareisi-lend. Pan America lennukil pidi reisiks kuluma 309 tundi.

1950 – USA arst Richard Lawler sooritas maailma esimese neerusiirdamise.

1953 – Nõukogude tankid surusid maha rahva ülestõsu Ida-Saksamaal.

1954 – Eestis viidi läbi külanõukogude ühendamine. 641 külanõukogust sai 320.

1988 – Rahvarinde algatusel korraldati Tallinnas Lauluväljakul 150 000 inimese osavõtul kohtumine NLKP XIX konverentsi demokraatlikult meelestatud delegaatidega. Lauluväljakul lehvisid sini-must-valged lipud. Rahvas võidutses. Avaldati toetust Vaino Väljasele.

1990 - „Nord Estonia“ sooritas esimese reisi Stockholm-Tallinn liinil. Sellega taastus regulaarne reisilaevaühendus Rootsiga.

1993 – Somaalias tapeti kuus ÜRO rahusõdurit.

1999 – Läti parlament valis riigile esimese naispresidendi, endise Kanada kodaniku Vaire Vike-Freiberga.

2007 – Uulu kirik võeti taas kasutusse.






Kasutatud kirjandus:
„Eesti kroonika 1932“ Elav Teadus nr.16, 1933
https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

neljapäev, 17. mai 2018

17. MAI


1606 – Vandenõulased Vassili Šuiski juhtimisel kukutasid Vene tsaari Vale-Dimitri. Vale-Dimitri tapeti, tema surnukeha põletati ja tuhk tulistati kahurist Poola suunas.

1642 – Paul Chomedey de Maisonneuve asutas uus-Prantsusmaal Ville-Marie asunduse, millest kasvas välja Montreali linn.

1792 – 24 New Yorgi maaklerit sõlmisid Buttonwood Agreement´i. Seda loetakse New Yorgi börsi asutamiseks.

1814 – Eidsvolli asutav kogu allkirjastas Norra põhiseaduse ning valis Christian Frederiki Norra kuningaks.

1928 – Amsterdamis avati 1928. aasta suveolümpiamängud.

1930 – Eesti Riigikogu esimees Karl Einbund külastas Saksa riigipresidenti Paul von Hindenburgi.

1936 – Eestis valiti põllumeeste konvendid.

1940 – Saksa väed okupeerisid Brüsseli.

1942 – Saksa armee alustab Harkivi piirkonnas vastupealetungi.

1949 – Eesti esindaja USA-s Johannes Kaiv ja saadik Londonis August Torma läkitavad Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa välisministrile noodi seoses Pariisis toimuva välisministrite konverentsiga, millest võtab osa ka N. Liit. Eesti esindajad nõuavad, et Moskval ei lubataks konverentsil kõnelda Eesti nimel.

1951 – Hiina alustab Korea keskosas peaaegu kogu rindel pealetungi ning sunnib ÜRO väeosad taganema.



1955 – Varssavis lõpeb VII Rahu velotuur, võidab sakslane Gustav-Adolf Schur.

1958 – Reisilaev „Kirovobad“ sooritab proovireisi Tallinnast Roomassaarde. Ta sõidab liinil Tallinn-Jaagarahu 6. juulini.

1959 – Tallinnas sureb kergejõustiklane Erich Veetõusme (*24.01.1918 Tallinn).

1959 – 17.-23.maini võistleb Eesti maadluskoondis Ungaris, võites kõik kolm sealsete klubidega peetud kohtumist.

1970 – Üle Atlandi ookeani asus teele Thor Heyendahli poolt juhitav papüüruslaev Ra-II.

1996 – Moskva ja Konstantinoopoli patriarhaat taastasid vahepeal Eesti õigeusukiriku alluvustüli tõttu katkenud suhtes ja leppisid kokku, et Eestis hakkab tegutsema kaks eri jurisdiktsiooni alla kuuluvat kirikut.

2000 – Eesti Haridusministeerium väljastas IT Kolledžile koolitusloa.

2001 – Eesti liitus 45. riigina Antarktika lepinguga.











Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

laupäev, 17. veebruar 2018

17. VEEBRUAR

364 – Suri Jovianus, Vana-Rooma keiser 363-364.

1598 – Moskva tsaaririigi uueks tsaariks sai Boriss Godunov.
Pildiotsingu Boriss Godunov tulemus

1600 – Roomas põletati tuleriidal Giordano Bruno (*1548) Itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist.

1613 – Taani väed üritasid Kalmari sõja käigus tungida rootslaste valduses olevale Hiiumaale. Saaremaalt üle jää teele asunus 250-meheline vägi sai rootslastelt hävitavalt lüüa ja oli sunnitud taanduma.

1673 – Suri prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja Moliére (Jean-Baptiste Poquelin) (*15.01.1622).

1753 – Rootsis võeti Julianuse kalendri asemel kasutusele Gregoriuse kalender.

1773 – James Cook vaatles India ookeanil esimest korda virmalisi.
Pildiotsingu 1773 – James Cook tulemus

1801 – Ameerika Ühendriikide kolmandaks presidendiks valiti Thomas Jefferson. Vastaskandidaat Aaron Burr sai asepresidendiks.
Thomas Jefferson

1813 – Preisimaa kuulutas sõja Prantsusmaale.

1814 – Prantsuse keiser Napoleon I purustas Mormanti lahingus Venemaa ja Wüttembergi ühendväed.
Napoleon I

1854 – Suurbritannia tunnustas Oranje Vaba Riiki (Oranje Vrystaat).

1856 – Pariisis suri saksa kirjanik Christian Johann Heinrich Heine (sünninimi Harry Heine; *arvatavasti 13.12.1797 Düsseldorf).

1864 – Ameerika kodusõda. Konföderatsiooni allveelaev CSS H.L. Hunley uputas USA laeva USS Hausatonic ja uppus ka ise. Tegu oli esimese juhtumiga maailmas, mil allveelaev lasi põhja sõjalaeva.

1867 – Esimene laev sõitis läbi Suessi kanali.

1895 – Peterburis toimus Pjotr Tšaikovski balleti „Luikede järv“ esietendus.
Pjotr Tšaikovski

1909 –Suri tširikaua-apatšide sõjapealik ja nõid Geronimo (tširikaua murdes Goyaalé, „haigutav“ *16.06.1829). Tema vastupanu apatšide maale tunginud valgetele ning Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide sõjaväele Apatšide sõdade ajal tegi temast ühe tuntuima Põhja-Ameerika indiaanlase.
Geronimo 1887.aastal

1910 – Eesti esimesed meistrivõistlused kiiruisutamises. Meeste distantsid olid 500 ja 5000 m ning naistel 500 m. Meestest võitis Artur Kukk ja naistest Emma Uhl.
Pildiotsingu Artur Kukk tulemus
Artur Kukk

1912 – Alustas tööd piimaühinguid ühendav Põllumajandusline Keskühisus „Estonia“.

1923 – Eestis algas rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks. Rahvahääletuse tulemusel kohustusid kõik koolid võtma õppekavasse usuõpetuse. Õpilastele oli usuõpetuse tundides osalemine endiselt vabatahtlik.

1923 – Asutati Tallinna Linna Politsei Spordiring.

1931 – Kirjanik Richard Roht teatas politseile, et on pikemat aega veksleid võltsinud – ta võeti vahi alla.
Pildiotsingu Richard Roht tulemus
Richard Roht

1934 – Riias pikendati 1923.aastal sõlmitud Eesti-Läti liidulepingut ja loodi võimalused kolmandate riikide ühinemiseks lepinguga.

1934 – Suri Belgia kuningas (1909-1934) Albert I (*8.04.1875). 29.04.1925 anti talle eesti Vabadusristi I liigi I järk.

1943 – Rakveret külastav kindralmajor K.-S. Litzmann manitseb rahvast mitte uskuma „vastutustundetute tegelaste“ levitatavaid kuulujutte, nagu oleks eelseisvatel päevadel seoses Eesti Vabariigi 25.aastapäevaga oodata mingit tõsist ja rahvast erutavat sündmust.

1944 – Tallinn-Nõmme jaamast läheb teele esimene rong, mis viib Saksa tsiviilvalitsuse ametnike perekonnaliikmed Haapsallu. Sealt sõidavad nad meritsi Danzigi (Gdanskisse).

1947 – Ameerika Hääl alustas N. Liitu adresseeritud raadiosaadetega.

1959 – Kairos sureb majandusteadlane Nikolai Köstner (*23.03.1889 Luunja v.). Eesti Vabariigi rahareformi (1927) teostamises osalenud Köstner oli töötanud aastast 1941 Egiptuse Riigipangas.
Pildiotsingu Nikolai Köstner tulemus

1962 – Saksamaal Hamburgis hukkus tormis 300 inimest.

1967 – ELKNÜ KK Büroo võttis vastu otsuse luua Eesti Õpilaste Töömalev.

1974 – Tallinnas Viru hotelli juures toimus volgasakslaste meeleavaldus. Kanti loosungeid „Nõuame väljasõitu Saksamaale!“, „Austage inimõigusi“, „Vabastage Moskva demonstratsioonist osavõtjad“. Miilits pidas kinni üle 100 inimese.

1977 – Tartu elanike arv ületas 100 000 inimese piiri.

1979 – 90 000 Hiina sõdurit tungis tankide toel Põhja-Vietnami. Algas Hiina-Vietnami sõda.

1989- Eesti NSV ÜN Presiidium kuulutas 24.veebruari iseseisvuspäevaks.

1990 – Järvakandis taasasutati Eesti Kaitseliit.

1996 – Male maailmameister Garri Kasparov võitis Philadelphias peetus matšil superkompuutrit Deep Blue.
Pildiotsingu Garri Kasparov 1996 tulemus

2006 – Tallinnas avati Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone KUMU.
Seotud kujutis

2006 - Andrus Veerpalu võitis Torino taliolümpiamängudel meeste 15 km klassikasõidus kuldmedali.

2006 – Filipiinidel jäi tugevate vihmasadude põhjustatud maalihke tagajärjel mudalaviini alla Guinsaugoni küla Leyte saare lõunaosas. Hukkus umbes 1800 inimest.

2008 – Kosovo kuulutas end iseseisvaks.











Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004