13. SEPTEMBER

1502 – Liivimaa-Moskva sõda: toimus Smolino Lahing.

1503 – Michelangelo alustas tööd Taaveti kallal.

1788 – Ameerika Ühendriikide konstitutsiooniline konvent nimetas USA esimeseks (ajutiseks) pealinnaks New Yorgi.

1847 – Riias alustas õppetööd vaimulik kool algnimetusega Esto-latõškoe Duhovnoe Utšilištše. Vene keele kõrval hakatakse õpetama õpilase emakeelt (eesti või läti) ning saksa keelt.

1898 – Hannibal Williston Goodwin patenteeris tselluloidist fotofilmi.

1922 – Registreeriti Eesti Kirjanike Liit, mille esimeheks valiti Friedebert Tuglas.

1934 – Uppsala peapiiskop Erling Eidem saabus Eestisse.

1939 – Teine maailmasõda: Kanada astus sõtta.

1940 – Jõhvis toimus rahva nõukogude võimu vastane väljaastumine.

1940 – Itaalia tungis Egiptusesse.

1941 – Idaalade riigiminister Alfred Rosenberg tühistab oma määrusega bolševike põllumajandusalased korraldused. Määrus kehtestatakse Eesti alal pärast tsiviilvalitsuse sisseseadmist.

Alfred Rosenberg

1942 – Algab lahing Stalingradi pärast

1942 – Põhja-Jäämerel puhkeb lahing konvoi PQ18 pärast. Mõne päeva vältel uputavad sakslased 13 liitlaste laeva, mis on sõjavarustusega teel N. Liitu.

1945 – ENSV ÜN-i seadlusega nimetatakse Järvakandi, Kehra, Kohila, Nuia, Rapla, Räpina ja Võhma alevik töölisaleviks ning Ambla, Järva-Jaani, Lihula, Märjamaa, Pärnu-Jaagupi ja Vändra alevik linna tüüpi aleviks.

1945 – NSVL RKN pikendab oma 1942. a. 24. novembril antud määruse „Kolhoositalude ja üksikmajandite vastutusest põllumajandussaaduste riiklike müüginormide täitmata jätmise eest“ kehtivust. Selle järgi karistatakse normide täitmata jätmise eest rahuajal Krk par.61 ja sõjaajal par.59/6 alusel.

1949 – N. Liit tõkestab vetoga Austria, Tseiloni, Soome, Islandi, Itaalia, Jordaania ja Portugali ÜRO-sse vastuvõtmise.

2004 – President Arnold Rüütel nimetas 9. septembril tagasi astunud Meelis Atoneni asemel uueks majandus- ja kommunikatsiooniministriks endise Tartu linnapea Andrus Ansipi.

2007 – Eesti päevalehe „Postimees“ valdusfirma Eesti Meedia Grupp vähemusaktsiate omanik Heldur Tõnisson müüs oma 7,5-protsendilise osaluse firmas ajalehe suuromanikule, Norra meediakontsernile Schibsted. Selle tehinguga sai Schibstedist Eesti Meedia ja ühtlasi „Postimehe“ ainuomanik.

Heldur Tõnisson

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004