6. JUUNI

1508 – Maximilian I kirjutas sunnitult alla vaherahule Veneiaga ja loovutas talle oma alasid.

1523 – Gustav Vasa valiti Stängnäsis Rootsi kuningaks. Kalmari uniooni lõpp.

1558 – Venelased vallutasid Vasknarva linnuse.

1631 – Tallinna Gümnaasiumi pidulik avamine.

1644 - Mandžud vallutasid Pekingi, algas nende üle 250-aastane valitsusperiood Hiinas.

1654 – Rootsi kuninganna Kristiina loobus troonist.

1659 – Rootsis Stockholmis ratifitseeriti Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vaheline Vallisaare vaherahu.

1660 – Kopenhaageni rahuga loovutas Taani Skandinaavia lõunaosa Rootsile.

1752 – Moskva tulekahju hävitas linnast kolmandiku.

1806 – Rootsi konstitutsiooni vastuvõtmine.

1809 – Pärast kahtkümmend aastat valgustatud absolutismi tuli Rootsis taas võimule Riigipäev.

1827 – Londoni lepinguga kohustusid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa kaitsma kreekaste huve Türgi suhtes.

1870 – (vkj.25.mai)  Tartus suri baltisaksa päritoli Venemaa meresõitja ja Arktika uurija Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell (*29.12.1796/9.01.1797 Pihkva).

1873 – Viinis Schönbrunni lossid sõlmitud Venemaa ja Austria-Ungari keisrite, Aleksander II ja Franz Joseph I, konstitutsioonipakt pani aluse Kolmekkeisriliidule. 22. okroober 1873 ühines paktiga Saksamaa keiser Wilhelm I.

1876 – Carl Robert Jakobsoni eestvõttel toimus Viljandis Pärnu, Viljandi, Võru ja Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esindajate koosolek.

1882 – Tsüklon Araabia meres põhjustas hiidlaine, milles hukkus enam kui 100 00 Bombay elanikku.

1901 – Loodi Tallinna Jalgrattasõitjate Selts Kalev.

1909 – Lasnamäel peeti esimene ametlik jalgpallimatš Eestis. Seda kuupäeva peetakse eesti jalgpalli ametlikuks sünnidaatumiks.

1912 – 20. sajandi teine suurim vulkaanipurse – elustus Novarupta tulemägi Alaskas.

1913 – Hudson Stuck kolme kaaslasega vallutasid esmakordselt McKinley mäetipu Alaskal (6168m).

Hudson Stuck

1915 – Taanis anti naistele valimisõigus.

1919 – Landeswehr vallitas Võnnu (Cēsise).

1930 – Tallinnas Harjumäel avati „Kalevi“ tenniseklubi maja.

1931 – Tallinnas avati mälestusmärk 1905.aasta 16. oktoobri veretöö ohvritele (kujur Juhan Rauudsepp).

1933 – New Jerseys Camdenis avati esimene välikino.

1934 – Kuressaare linnavolikogu avaldas linnapea Aleksander Lepikule umbusaldust.

1935 – EV Riigivannem Konstantin Päts külastas teel Poolast Eestisse Läti presidenti Alberts Kviesist.

Alberts Kviesis

1937 – Eesti esimene merenduspäev.

1939 – Eesti saadik Johannes Markus esitas volitused Türgi presidendile Ismet Inönüle.

Johannes Markus

1940 – Eesti saadik Oskar Öpik esitas oma volitused Prantsusmaa presidendile Albert Lebrunile.

Oskar Öpik

1940 – Tallinnas tuli kokku Põllutöökoja täiskogu.

1940 – Öisel haarangul tabati Tallinnas 70 hulgust ja prostituuti.

1940 – Narva-Jõesuu kuurordi volikogu kinnitas rannakohviku uueks omanikuks Nikolai Kultase.

1941 – Hitler annab Wehrmacht´ile käsu, mille järgi peavad Saksa sõdurid kõik vangi langenud Punaarmee poliitjuhid (politrukid) hukkama.

1942 – Punaarmee lennukid pommitavad Tallinna.

1942 – Gorki oblasti Suhhobezvodnoje vangilaagris sureb ajakirjanik ja sporditegelane Harald Tammer (*9.01.1899 Tallinn).

1942 – Tallinna Kunstihoones avatakse kunsti kevadnäitus.

1942 – 6.-7.juuniselgitatakse Kadrioru staandionil Eesti poksimeistrid. Ringis käib 40 poksijat.

1943 – Ajalehtede teatel on idaalade riigiminister oma ettekirjutusega keelanud välismaa raadiojaamade kuulamise Eestis. Keelust üleastujaid ootab sunnitöö, eriti rasketel juhtudel surmanuhtlus, ning raadio konfiskeeritakse.

1944 – Normandias maabuvad liitlaste dessantväed, avades Euroopas teise ründe.

1945 – ENSV ÜN muudab konstitutsiooni.

1945 – ENSV ÜN Presiidium nimetab Eesti NSV RKN-i esimehe asetäitjaks Hendrik Alliku (EK(b)P KK büroo 1943.a. 18.dets. otsus).

Hendrik Allik 1981.a.

1947 – 6.-8. juuni selguvad Moskvas N. Liidu meistrid kreeka-rooma maadluses. Kergekeskkaalus tuleb kuldmedalile Edgar Puusepp. Johannes Kotkas ei saanud roidevigastuse tõttu kaasa teha.

Edgar Puusepp

1950 – Poola ja Saksa DV tunnustavad Odra-Neisse joont riigipiirina. Saksamaa LV parlament esitab protesti, väites, et Saksa DV-l ei ole õigust sellist lepet sõlmida.

1951 – 6.-11.juuni saab Thbilisis N. Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses poolraskekaalus kuldmedali August Englas.

1954 – Aegviidu lähistel avatakse Nelijärve turismibaas.

1955 – Elva rajoonis Vellavere järve ääres avatakse pioneerilaager.

1956 – Tallinnas toimub esimene sõjajärgne rahvusvaheline jalgpallimatš. Tallinna „Dünamo“ meeskond alistav Stockholmi „Sture“ 3:0.

1957 – 6.-13.juuni teevad NLKP KK I sekretär Nikita Hruštšov ja N. Liidu valitsusjuht Nikolai Bulganin visiidi Soome.

Nikolai Bulganin

1961 – Zürichis sureb Šveitsi psühholoog ja psühhiaater Carl Gustav Jung (*26.07.1875).

1968 – Mõrvati USA senaator Robert F. Kennedy (*20.11.1925).

1972 – Stockholmis algas esimene ÜRO inimkeskkonna konverents.

1982 – Iisraeli väed tungisid Liibanoni ja okupeerisid 40 % selle territooriumist.

1992 – Tartus suri eesti ajakirjanik, kirjani ja dramaturg Osvald Tooming (*26.01.1914 Jädivere, Vigal kihelkond).

1993 – Asutati/taasavati Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004