Tähelepanekud ja kogemused elust
Kuvatud on postitused sildiga 22. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga 22. Kuva kõik postitused

pühapäev, 22. juuli 2018

22. JUULI

1224 – Riia piiskop Albert nimetas oma venna Hermanni Lihula piiskopiks.
Riia piiskop Albert, Riia Toomkirik.

1581 – Rootslased Carl Hinrichseni juhtimisel vallutasid Koluvere linnuse.
Pildiotsingu Koluvere linnus 1581 tulemus
Koluvere loss tänapäeval


1718 – Tsaar Peeter I isiklikult koositaallasest arhitekt Niccolo Michettiga mõõdistas Kadrioru lossi ja pargi asukoha.¹

1795 – Sõlmiti Baseli rahu, millega Hispaania loovutas poole Haiti saarest (praeguse Dominikaani Vabariigi) Prentsusmaale.

1805 – Avati Haapsalu kreiskool.
Pildiotsingu 1805 – Avati Haapsalu kreiskool tulemus

1832 – Suri Napoleon II, Prantsusmaa imperaator (Napoleon Francois Joseph Charles Bonaparte, tuntud ka kui Reichstadti hertsog, sündinud 20. märtsil 1811).

1889 – Liikluseks avati Pihkva-Riia raudtee koos Tartu-Valga haruliiniga. Suurimaks raudteesõlmeks kujunes Valga koos töökodade ja põhidepooga.

1902 – Tööd alustas esimene eesti väikelaenuasutus - Jaan Tõnissoni algatusel asutatud Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühistu.

1917 – Aleksander Kerenski sai Venemaa ajutise valitsuse juhiks.

1933 – USA lendur Wiley Post lõpetas üksinda sooritatud ümbermaailmareisi.

1934 – Õnnistati Mõisaküla kirik.
Mõisaküla kirik, 1934. Arhitekt Alar Kotli. Kirik hävis 1983.


1940 – EV presidendi käskkirjaga nimetatakse majandusministri abiks N. Liidu kodanik Richard Mahl.

1940 – EV presidendi residentsilt võetakse maha Eesti Vabariigi presidendi lipp. K. Päts siirdub Pirita-Kosele oma tallu.

1940 – Tallinnas Suur-Ameerika t. 18-1 arreteeritakse EV sõjaminister Ado Anderkopp.
Pildiotsingu Ado Anderkopp tulemus

1941 – Wehrmacht´i 61. jalaväediviis vallutab Põltsamaa.

1941 – Soome väed murravad Laadoga järve idakaldal läbi kaitseliinide.

1941 – 22.-24.juuli armeedegrupi „Nord“ juhtkond paigutab Otepääle 42. armeekorpuse staabi, millele allutatakse 217. ja 291. ning augustis ka 254. jalaväediviis. Seda ümberpaigutust ajendab Punaarmee oodatust tugevam vastupanu.

1941 – 22.-27. juuli kogutakse Tallinna Hipodroomil jm. asuvatesse kogunemispuntidesse üldmobilisatsooni sildi all kümneid tuhandeid 1907.-18.a.sündinud mehi, kes saadetakse NKVD valve all Venemaale.

1941 – Tallinnas käsutati kõik 16.-55. aastased kodanikud kaitsetöödele – rajati nn. Lauristini liin.

1941 – Anti välja Otepää postmargid.

1942 – Varssavis algab inimeste, pms juutide vedu Treblinka koonduslaagrisse.

1944 – J. Stalin, V. Molotov ja G. Žukov allkirjastavad Poole Rahvusliku Vabastamise Komiteega sõlmitud lepingu, N. Liit demonstreerib avalikult, et ei tunnusta Poola pagulasvalitsust seadusliku võimuna.

1953 – Eesti-Gruusia kergejõustikumatš lõpeb eestlaste ootamatult suure võiduga – 230,5:134,5.

1962 – Alžeeria kuulutas end Prantsusmaast sõltumatuks.

1972 – Torontos lõppesid 8. juulil alanud esimesed ülemaailmsed eesti päevad.

1981 – Mehmet Ali Agca mõisteti eluks ajaks vangi atentaadikatse eest paavst Johannes Pauluse vastu.

1983 – Poolas tühistati sõjaseisukord.

1985 – Palestiina terroristid õhkisid Kopenhaagenis kaks pommi, mis tapsid ühe ja haavasid 25 inimest.

1990 – Toimus täielik päikesevarjutus, see oli ka Eestis nähtav.

1993 – Paldiski garnison loovutas Eestile sadamad ja sõjaväelinnaku.

1996 – Ikla tollitöötajad avastasid Lätist saabunud kaubakonteinerist 1600 püstolit TT, mida üritati eestisse transiidina sisse tuua makaronide sildi all.

2005 – Londonis metroojaamas tapsid politseinikud brasiilia päritolu Jean Charles de Menezesi, kelle puhul nad kahtlustasid, et too võib olla terrorist. Hiljem küll selgus, et mees oli süütu.

2011 – Norras Oslos ja Utoeya saarel toimunud terrorirünnakutes tappis Anders Behring Breivik kokku 77 inimest.









Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
¹Ülar Allas „Eestimaa imed“ Kadrioru loss

reede, 22. juuni 2018

22. JUUNI

1764 – Algas 21. juulini kestnud Katariina II ringsõit mööda Eesti- ja Liivimaad. Keisrinna rõhutas kõikjal Balti provintside lahutamatut kuulumist impeeriumi koosseisu ning manitses kohalikku aadlit usinamale koostööle Vene võimudega. Pikemad peatused tegi Katariina II Narvas, Tallinnas, Pärnus ja Tartus ning Laagna, Kolga, Abja ja Saare mõisates.
Katarina II

1812 – Napoleon I kuulutas sõja Venemaa keisririigile, algas sõjakäik Venemaale.


1813 – Tartus avab uksed Peterburi Piibliseltsi haruselts, mis on esimene omataoline Eestis.

1837 – Troonile tõusis Suurbritannia ja Iirimaa kuninganna Victoria.
Pildiotsingu kuninganna Victoria 1837 tulemus

1842 – Tallinnas asutati Baltisakslaste teaduslik selts Eestimaa Kirjanduse Ühing.

1905 – Tartus algas 23.juunini kestnud II Eesti põllutöökongress.

1919 – Rahvavägi peatas Landeswerhi 19. juunil alanud pealetungi Lemsalu-Roopa-Volmar-Ronneburgi joonel.

1931 – Eestis toimus esimene mootorrataste tähesõit (505 km), mille finiš oli Narva-Jõesuus. Tähesõidust võttis osa 72 ekipaaži (sh 17 sõitjat Soomest) ja võistluse võitis Elmar Prüüs.
Elmar Prüüs


1933 – Saksamaal keelustati Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei.

1937 – Soomes Kuopios toimus Eesti-Soome IV maavõistlus kergejõustikus. Eesti kaotas 91:100.

1939 – EV president Konstantin Pätsile esitasid oma volitused Rumeenia saadik Georg Lecca ja Jaapani saadik Shojira Ohtaka.

1940 – Harju maavanem Paul Männik astus ametisse.

1940 – Lätis pandi N. Liidu võimuesindajate poolt ametisse Augusts Kirhenšteinsi marionetlik valitsus.
Pildiotsingu 1940 – Augusts Kirhenšteins tulemus

1940 – Eestis annavad kell 10:15 J. Varese valitsuse liikmed ametiande.

1940 – EV presidendi käskkirjaga nimetatakse minister Hans Kruus peaministri asetäitjaks. 25.juunil tehakse talle ülesandeks Informatsioonikeskuse (end. Riikliku Propaganda Talituse) juhtimine.
Hans Kruus

1940 – EV presidendi käskkirjaga vabastatakse sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner ametist ja tegevteenistusest ning võetakse tegevteenistusse ja nimetatakse sõjavägede juhatajaks kindralmajor Gustav Jonson.

1940 – Pärast prantsuse sõjaväe lüüasaamist ning Pariisi vallutamist sõlmib Prantsusmaa Saksamaaga vaherahu.

1941 – Saksamaa käivitas Barbarossa plaani ning kell 3:30 tungis kallale Nõukogude Liidule.

1941 – Itaalia ja Rumeenia kuulutasid sõja Nõukogude Liidule.

1941 – N. Liidu Euroopa osas kehtestatakse sõjaseisukord ja kuulutatakse välja mobilisatsioon. Eestis mobilisatsiooni välja ei kuulutata.

1941 – Leedus algab rahvuslaste ülestõus iseseisva riigi taastamiseks.

1942 – Saksamaa teatab, et sõja algusest alates on N. Liit kaotanud üle 4 mln mehe, 38 000 suurtükki, 25 000 tanki ja 24 000 lennukit.

1943 – Eesti okupatsioonivõimud tähistavas pidulikult idasõjakäigu alguse 2.aastapäeva. Heisatakse lipud, K.-S. Litzmann ja H. Mäe esinevad „Estonias“ kõnega.

1944 – Punaarmee vallutas Viiburi.

1945 – 22.-23.juuni annab NSVL ÜN seaduse tegevarmee vanemate aastakäikude meeste demobiliseerimise kohta.

1947 – Elvas avatakse pioneerilaager.

1955 – Tallinna Püha Vaimu kiriku restaureeritud kell on taas tallinlaste ja turistide teenistuses, olles arhitektuurimälestiste majavalitsuses läbi teinud noorenduskuuri.

1987 – Suri ameerika tantsija, koreograaf, laulja ja näitleja Fred Astaire (sünninimega Frederick Austerlitz; * 10.05.1899 Omaha, Nebraska).
Pildiotsingu Fred Astaire tulemus

1973 – Skylab I astronaudid saabusid pärast rekordilist, 28-päevalist orbiidilviibimist Maale.

1994 – Tartus avati Riigikohtu uus hoone.

2003 – Tartus taasavati Vabadussõja mälestussammas Vabaduse puiestikus.



2004 – Järva-Jaanis avati Tuve Kärneri maadel paiknev vanatehnika varjupaik.








Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004