14. AUGUST

1196 – Suri piiskop Meinhard. Esimene Liivimaa piiskop maeti Üksküla kirikusse, kust tema põrm hiljem (tõenäoliselt 1380. aastal) viidi Riis Toomkirikusse. Teistel andmetel suri piiskop Meinhard sama aasta 11. oktoobril.

1842 – Lõppes teine seminolide sõda. Indiaani rahvas küüditati Floridast Oklahomasse.

1862 – Asutati Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts.

1872 – Narva Kreenholmi vabrikus algas suur streik. Streik kestis 30.septembrini (vkj 18.septembrini).

1880 – Valmis lõplikult Kölni toomkirik.

1891 - „Postimees“ hakkas ilmuma päevalehena.

1895 – Georg Lurich püstitas Wladyslaw Krajewski raaskejõustikuringis oma esimesed tõstmise maailmarekordid.

1900 – Bokserite ülestõusu käigus okupeerisid lääneriikide ja Jaapani väed Pekingi.

1910 – Sõlmiti rendileping millega Kihelkonna kirikumõis loovutas Vilsandi ja Vaika saared kuueks aastaks loodusuurijatele. Samal aastal rõngastati Vilsandil ja Kihekonna ümbruses esimesed 124 lindu. Vaika saared kuulutai linnukaitsealaks ja Artur Toom kinnitati selle ülevaatajaks. Sündis esimene Tsaari-Venemaa looduskaitseala.¹

Artur Toom

1914 – Esimese Maailmasõja algus. Kogu sõja jooksul mobiliseeriti üle 100 000 eestlase.

1917 – Tallinnas algas 15.augustini toimunud enamlaste eestvedamisel peetud maatameeste konverents.

1921 - Rajati Tannu-Tuva Rahvavabariik.

1927 – Kurgjal avati Carl Robert Jakobsoni hauasammas.

1934 – Inglise kirjanik Herbert George Wells saabus Tallinna.

1934 – USA-s toimetati San Francisco lahes asuvale Alcatrazi saarele asutatud range režiimiga vanglasse esimesed 53 kinnipeetut.

1936 – Pirital tähistati sealse kloostri asutamise 500. aastapäeva.

1940 – ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsustab, et Balti liiduvabariikide parlamendid peavad kogunema 20.-25.augustil erakorralisele istungile.

1940 – ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsusega likvideeritakse Eesti, Läti ja Leedu Moskva osakond ning nende asemele moodustatakse NSVL RKN-i juurde liiduvabariikide esindused. Eesti Vabariigi Moskva saatkonna hoonesse asub Eesti NSV alaline esindus.

1940 – ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsusega formeeritakse Eesti, Läti ja Leedu sõjavägi Punaarmee territoriaalseteks laskurkorpusteks. Tegelik kontroll üksuste üle on Punaarmee komissaridel.

1940 – ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsustab ühendada Eesti, Läti ja Leedu raudteed ühtsesse N. Liidu raudteevõrku. Eesti NSV raudteeülemaks saab A. Melgunov. ENSV RKN võtab vastava otsuse vastu alles 16.detsembril.

1941 – USA president Franklin Delano Roosevelt ja Briti peaminister Winston Churchill lepivad kokku maailma sõjajärgse korralduse põhimõtetes ning koostavad 8-punktilise dokumendi – Atlandi harta.

F. D. Roosevelt 1941.a.

1941 – Saksa 26.armeekorpuse 291.diviis hõivab Iisaku ja Vasknarva.

1942 – Kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann külastab Haapsalu.

1944 – Punaarmee hõivad Antsla.

1945 – ENSV RKN annab NSVL RKN-i 1.augusti määruse alusel oma määruse, millega säilitatakse soodustused demobiliseeritud sõjaväelaste majapidamistele 1945.a. põllumajandusmaksu, demobiliseeritud sõjaväelaste perekonnaliikmetele sõjamaksu ning nnende naistele lastetusmaksu ja vähelastelistelt võetava maksu tasumisel.

1945 – Jaapan kapituleerub tingimusteta. 18.augustil annab liitlasvägede juhataja Douglas MacArthur käsu lõpetada Vaiksel ja India ookeanil sõjategevus.

1945 – Pariisis peetaval kohtuistungil mõistetakse surma Vichy režiimi juht Philippe Pètain. Kohtualuse kõrge ea tõttu asendatakse surmaotsus eluaegse vanglakaristusega.

1946 – ÜK(B)P KK võtab vastu otsuse „Ajakirjadest „Zvezda“ ja „Leningrad““, millega päästetakse valla kampaania kosmopolitismi, formalismi ja „lääne mandunud kultuuri ees kummardajate“ vastu.

1949 – Budapestis avatakse ülemaailmsed üliõpilasmängud. Edu saadab N. Liidu korvpallimeeskonda, milles mängivad ka Joann Lõssov ja Ilmar Kullam. Vabamaadluse poolraskekaalus võidab kuldmedali August Englas. Georg Gilde saab 4x400 m teatejooksus 2.koha.

Joann Lõssov

August Englas

1952 – N. Liidu meistrivõistlustel mootorrataste ringraasõidus võidab naiste 350 cm3 klassis Eestile ainsa kuldmedali Õilme Gustel.

1956 – 14.-15.august ületab kümnevõistleja Uno Palu Moskvas 57 punktiga Heino Lipu viimase eesti rekordi, kogudes 7167 punkti.

1958 – Pariisis sureb prantsuse füüsik, 1035.a. Nobeli auhinna laureaat Frèdèric Joliot-Curie (*19.03.1900).

1961 – Püha Sinood määrab Vene Õigeusu Kiriku Tallinna ja Eesti piiskopiks 1929.a. Tallinnas sündinud Aleksiuse.

1992 – EV peaminister Tiit Vähi kirjutas alla rahvusvahelise valuutafondi memorandumile, mis võimaldas eestil saada arvestatavaid rahalisi toetusi ja soodsaid krediite.

1994 – Pühajärvel peeti Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (UNPO) ja Konrad Adenaueri Fondi korraldusel rahvusvaheline konverents „Endise Nõukogude Liidu vabariigid ja rahvad – demokratiseerimine ja üleminek turumajandusele“.

1996 – Erukindral Aleksander Einseln ning riigikogu liikmed Arnold Rüütl ja Enn Tarto tegid ühisavalduse, milles nõudsid Balti Julgeoleku Pakti sõlmimist kaitseks võimaliku Venemaa agressiooni vastu.

1996 – Suri eesti näitleja Anu Presjärv (*2.04.1962).

1998 – Saaremaal maeti Eesti esimene lihasööja bakteri nakkuse ohver, nelja lapse isa, kes suri haiguse esimeste sümtomite ilmnemise järel kahe ööpäeva pärast.

1999 – Otepääl peetud Saku Suverulli võitis Kristina Šmigun.

2004 – Tallinnas toimus Eesti ja ühtlasi ka Baltimaade esimene geiparaad.

2007 – Suri eesti näitleja Endel Simmermann (kuni 1939. aastani Zimmermann; *19.11.1924 Paide).

2015 – Suri eesti nukunäitleja, Eesti Riikliku Nukuteatri rajaja ja pikaaegne peanäitejuht Ferdinand Veike (*13.11.1924 Saueaugu küla, Küti vald).

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
¹Ülar Allas „Eestimaa imed“ Vilsandi linnuriik