21. JUUNI

1661 – Rootsi-Vene sõja (1656-1661) lõpp. Laiuse kihelkonnas Kärde mõisas sõlmiti lõplik rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Lepinguga taastati Eesti- ja Liivimaa sõjaeelsed piirid Venemaaga ning Vene vägedel tuli vallutatud aladelt lahkuda. Rootsi riik oli oma ulatuse ja võimu kõrgpunktis.

1749 – Nova Scotia poolsaarele rajati Halifaxi linn.

1788 – Rootsi-Vene sõja (1788-90) algus. Kasutades Venemaa sõjasolekut Türgiga alustas Rootsi uut katset taastada relvajõul endine suurvõim Läänemerel. Kuuldused alanud Rootsi-Vene sõjast innustasid eesti talupoegi metsa minema, et rootslaste saabumise korral nendega ühineda. Ka Tallinna eestlaskond väljendas avalikult „kõige ilmsemat rõõmu“ rootslaste võimaliku tuleku üle. Samas jäi baltisaksa aadel Vene võimude suhtes igati lojaalseks.

1834 – Ameeriklane Cyrus H. McCormik patenteeris esimese töökõlbliku viljakoristusmasina.

1839 – Kuressaare kreiskool korraldati ümber kõrgemaks kreiskooöoks – Aadli Kreiskool.

1856 – Haapsallu saabus tsareevitš Nikolai Aleksandrovitš.

1879 – Tartus algas 22.juunini toimunud II üldlaulupidu.

1888 – Balti kubermangudes hakkas kehtima politseireformi seadus.

1908 – Suri vene helilooja ja muusikaõpetaja Nikolai Andrejevitš Rimski-Korsakov (*18.03.1844 Tihvin).

1922 – Pärast pikemaid vaidlusi võttis Eesti riigikogu vastu riigilipu seaduse, andes sini-must-valgele värvikombinatsioonile lõplikult eluõiguse.

1930 – Tallinnas lõppesid kaks päeva kestnud Eesti-Poola-Läti kolmikmaavõistlused kergejõustikus. Eesti jagas kohta Poolaga – mõlemal 119 punkti. Selle võistluse teisel päeval tehtud raadioreportaaži sai Tartu raadiojaama kaudu esimest korda kuulata kogu Eestis.

1931 – Toimus esimene üle-eestiline klassiturniir males, mis sai Eesti meistrivõistluste eelturniirika. Klassiturniiri võitis Gunnar Friedemann.

1939.a.

1933 – Paavo Nurmi jooksis neljandat korda Eestis. See jäi tema viimaseks jooksuks välismaal.

1934 – EV siseminister kinnitas Valga linnapeaks Theodor Villa.

1940 – Prantsusmaa sõlmis Teises maailmasõjas Saksamaaga vaherahulepingu.

1940 – Tallinna tehastest käsutati töölisi Vabadusväljakule miitingule soomusautode ja tankide kaasabil Miiting toimus, Nõukogude soomusautode ja tankide juuresolekul osavõtjate hirmutamiseks. Sellele järgnes – jällegi Nõukogude soomusautode ja tankide saatel – rongkäik Toompea lossi ja Nõukogude saatkonna eest mööda Kadrioru lossi ette, kus presidendi sõnavõtt agentide õhutusel katkestati. Siin läksid osavõtjad laiali, välja arvatud väike jõuk, kes jätkas tegutsemist keskvanglas ja viimati Toompea lossis. ... Nõnda loeti nüüd rahvas oma tahet avaldanuks, eriti uue valitsuse loomise suhtes. ...Nüüd alles,kui miiting kadrioru lossi ees oli lõppenud, tegi Ždanov vabariigi presidendile teatavaks uue peaministri kandidaadi, kelleks oli Joh. Vares. Kell pool 18 peaministri kandidaat esitas Vabariigi Presidendile uue valitsuse koosseisu, millele aga president mõnes suhtes vastu vaidles. Seejärel peaministri kandidaat lahkus ja jäi kauemaks ajaks Nõukogude saatkonda. .... Viimati (kell 22 läbi) ilmus peaministri kandidaat tagasi presidendi juurde ja esitas sellele uue valitsuse täpselt samas koosseisus nagu varem. Nüüd oli president sunnitud seda vastu võtma. Sealsamas teatas uus peaminister senisele sõjavägede ülemjuhatajale ametist lahkumise vajaduse. Presidendi juurest uus peaminister siirdus Nõukogude saatkonda ja sealt tagasi tulles teatas raadio kaudu rahvale uue valitsuse ametisse astumisest – mõned minutid enne kella 24, 21. juunil 1940. Kohe sellele järgnesid kuulipildujate praksatused linnas, sest nüüd polnud enam vaja märatsevaid jõuke toetada uue valitsuse õigustamiseks. Uus valitsus oli teatatud ja relvade tärin alanud, kesköö oli käes ja uus valdaja majas.

“Eesti rahva kannatuste aasta. Koguteos I.“ Arnold Viiding Eesti Kirjastus, Tallinn 1943

Rahva rongkäik Kadriorgu 21. juuni 1940

1940 – K. Päts vabastab oma käskkirjaga 12.oktoobrist 1939 ametisse nimetatud Jüri Uluotsa valitsuse.

1941 – Sakslased interneerivad Poola sadamalinnas Gdynias N. Liidu kaubalaeva „Tallinn“.

1943 – Heinrich Himmler annab korralduse asutada sõjatööstuse vajaduste rahuldamiseks Eestis ja Riias töölaagrid, kuhu tööjõud tuuakse Ostland´i riigikomissariaadi juudi getodest.

1943 – Tallinna Kunstihoones avatakse linna kultuuripäevade raames kunsti kevadnäitus, mis on Saksa okupatsiooni aja suurimaid näitusi.

1948 – Firma Columbia Records tutvustas esimesi kauamängivaid vinüülplaate.

1954 – Rakveres toimub rajooni laulupäev. Selle avab 1000-liikmeline ühendkoor. Õhtul on Vallimäel pidustused.

1957 – USA-s arreteeritakse N. Liidu luuraja Rudolf Abel. Ta mõistetakse 30 aastaks vangi.

1957 – Moodustatakse ENSV MN juures asuv Raadio ja Televisiooni Komitee. Selle esimeheks saab endine ENSV kultuuriministri asetäitja Endel-Johannes Jaanimägi.

1997 – Lätis asutati erakond Isamaale ja Vabadusele/LNNK.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004