18. JUULI

387 eKr – Rooma langes senoonide kätte.

1558 – Vene-Liivi sõjas alistus Tartu Vene vägedele.

1817 – Winchesteria suri inglise romaanikirjanik ja novellist Jane Austen (*16.12.1775 Hampshire).

1873 – Tallinnas toimus esimene voorimeeste streik.

1926 – Tartus algasid 29.juulini kestnud 18. maailma karskuskongress, 12. Põhjamaade karskuskongress ja 7. Põhjamaade valgelindi kongress.

1934 - EV Valitsus vabastas ametist Reiu vallavanema Eduard Siimu.

1940 – EV Majandusminister Juhan Nihtig kehtestab kõikides kommerts- ja linnapankades ühekuulise moratooriumi. Kuu aja jooksul lubatakse sooritada pangaoperatsioone ühe isiku kohta 100 krooni ulatuses.

1940 – Tallinnas Kardioru staadionil peetakse Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis. Üritus kujuneb rahvuslikuks meeleavalduseks.

Sotsiaalminister Neeme Ruus koos saatjaskonnaga saabumas Eesti-Läti maavõistlusele

1940 – „Estonia“ teatri valges saalis toimub uue Riigivolikogu liikmete austamise õhtu. Tervituskõnega esinevad A. Ždanov ja J. Vares. Järgneb Leningradi ja Punaarmee artistide kontsert. Õhtu lõpeb „sõbraliku koosviibimisega tassi tee juures“.

1941 – J. Stalin läkitab W. Churchillile kirja palvega avada läänes Saksamaa-vastane rinne.

1942 – USA kuulutas sõja Ungarile, Bulgaariale ja Rumeeniale.

1945 – USA õhurünnakus Tōkyōle hukkub vähemalt 10 000 inimest.

1947 – Tjumeni oblastis sureb kirjanik Heiti Talvik (*9.11.1904 Tartu).

1947 – Tallinnas sureb Evald Tipner (*13.03.1906 Tallinn). 1970.a. tunnistatakse ta Eesti kõigi aegade parimaks väravavahiks.

1951 – Eesti Nõukogude Arhitektide Liidu juurde moodustatakse brigaad koosseisus Mart Post, Alar Kotli, Harald Arman ja Paula Koido, kelle ülesandeks on järelvalve Eesti arhitektide töö üle tüüpprojektide kasutamisel.

1953 – Tallinnas lõpeb Eesti NSV riiklike klubiliste asutuste ja kolhoosiklubide kunstilise isetegevuse ülevaatus, milles on osalenud 27 000 inimest.

1955 – Reiu jõel avatakse Sindi-Lodja sild, mis ühendab Sindi 1. Detsembri nim. Vabriku töölisasulat Pärnu linnaga. Uus radubetoonkaarsild on rajatud 1933.a. valminud ja Teises maailmasõjas purustatud kaarsilla vundamendile.

Sindi-Lodja silla ehitus (aasta teadmata)

1955 – USA-s Anaheimis avatakse maailma suurim lõbustuspark Didneyland (26 km²).

1955 – 18.-23. juuli toimub Genfis nelja suurriigi tippnõupidamine.

1957 – Arnold Vaide tuleb Rootsi meistrivõistlustel maratonis 2:30,38-ga kolmandaks.

1959 – 18.-19. juuli toimub Philadelphias N. Liidu ja USA 2. kergejõustikumaavõistlus, kus 10 000 m jooksus, 36 kraadises leitsakuses, toimuvad dramaatilised sündmused. Sella jooksu võidab 31.40,6-ga Desjatšikov. Kui jooks on lõppenud, väidavad N. Liidu esindajad, et sportlased on jooksnud ühe ringi rogkem, viidates USA kohtunike tähelepanematusele, ning nõuavad Hubert Pärnakivile hõbedat. Nii kantaksegi protokolli. Pärnakivi ise aga meenutab hiljem: „Mina olin tegelikult kolmas, sest ma mitte ei võitnud Max Truexi, vaid kaotasin talle ringiga. Keegi ei jooksnud rohkem.“

Hubert Pärnakivi

1965 – Kohe pärast üldlaulupidu toimus 20. juulini kestnud rahvakunstiõhtu.

1968 – Asutati Intel Corporation

1970 – Tallinnas toimus 19.juulini kestnud II rahvatantsupidu.

1976 – Jalgrattur Aavo Pikkuus võitis Montreali olümpiamängudel 100 km meeskonnasõidus kuldmedali.

1980 – India saatis kuuenda riigina maailmas maailmaruumi oma satelliidi.

1984 – Lahe külas, Lääne-Virumaal suri eesti teatri- ja filmilavastaja Grigori Kromanov (8.03.1926 Tallinn).

1984 – Californias San Diegos avas James Oliver Huberty McDonald`si kiirtoidurestoranis inimeste pihta tule. Hukkus 21 inimest ja haavata said 19.

James Oliver Huberty

1994 – Balti riigid ja Euroopa Liit sõlmisid vabakaubanduslepingu.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

18.JUUNI

741 – Suri Bütsantsi keiser (Süüria dünastiast) Leo III (*umbes 685 Kahramanmaras, Türgis).

860 – Rootsi viikingid ründasid Konstantinoopolit.

1155 – Paavst Hadrianus IV kroonis Friedrich I Barbarossa Saksa-Rooma keisriks.

1291 – Suri Aragòni kuningas Alfonso III (*1265 Valencia).

1429 – Patay lahingus purustasid prantslased Duc d´Alenconi ja Jeanne d´Arci juhtimisel Orleans´i alt taanduvad inglise väed.

1450 – Inglismaal lõid Jack Cade'i juhitud ülestõusnud Sevenoaksi lahingus Hanry VI väge.

1583 – Londonis väljastati esimene elukindlustuspoliis.

1558 – Suri Kölni peapiiskop Anton von Schauenburg.

1812 – Ameerika Ühendriigid kuulutasid sõja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigile.

1815 – Waterloo lahing. Ühendatud briti, Saksa ja Madalmaade väed purustasid hertsog Wellingtoni ja kindral Gerhard von Blücheri juhtimisel Napoleoni sõjaväe.

1824 – Suri Toscana suurhertsog Ferdinando III.

1853 - Eestimaa kubermangus puhkes kooleraepideemia.

1869 – Tartud algas 20. juunini kestnud I üldlaulupidu 46 laulukoori ja 789 laulja ning 5 puhkpilliorkestri ja 56 pillimehe osalusel.

1894 – Tartus algas 20. juunini toimunud V üldlaulupidu Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 75. aastapäeva tähistamiseks.

1900 – Tallinna saabus esimene rong Viljandist. Alaliseks liikluseks avati kitsarööpmeline Tallinna-Viljandi raudtee koos Türi-Paide teeharuga 1. augustil 1901.

1917 – Tallinnas algas 21. juunini toimunud rahvuslikust meelest kantud I Eesti Sõjaväelaste kongress, mis valis Eesti Sõjaväelaste Ülemkonitee (esimees Konstantin Päts).

1917 – Enamlaste organiseerimisel toimusid Tallinnas, Narvas, Valgas ja Võrus tööliste ja sõdurite demonstratsioonid, kus nõuti kogu võimu võtmist nõukogude kätte.

1926 – EV Valitsuse otsusega kaotati osaliselt 1.detsembril kehtestatud kaitseseisukord.

1928 – Suri Norra polaaruurja Roald Amundsen (*16.07.1872).

1928 – Amelia Earhart lendas esimese naisena (reisijana) üle Atlandi – Newfoundlandist Llanellisse Walesis.

1929 – Turus peetud kergejõustikuvõistlustel jooksis Eesti esindav Felix Beldsinsky 5000 m Eesti rekordi (15.07,4), mis püsis 1948.aastani.

1932 – Ylivieskas toimus lahing 400 lapualase ja politseinike vahel.

1934 – EV Valitsus nimetas Aleksander Põdra Narva-Jõesuu jaoskonnavalitsuse esimeheks.

1934 – Asutati Eesti Veespordi Liit, selle põhikiri registreeriti 5.jaanuaril 1935.

1934 – 18.-19.juunil viibis Tallinnas Soome president Svinhufvud.¹

Pehr Evind Svinhufvud

1937 – Algas Valeri Tškalovi lend üle põhjpooluse.

1939 – Lõppesid kolm päeva kestnud II Eesti Mängud.

1940 – Kindral Charles de Gaulle luges Londoni raadios ette üleskutse Saksa okupatsiooni vastu võitlemiseks.

1940 – N. Liit nõuab Eestilt tema kaitsejõududele kuuluvate hoonete, sadamate jms.loovutamist.

1940 – Eesti sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner annab kolm määrust, millega keelatakse relvade omamine, rahvakogunemised ning pildistamine ja filmimine.

1940 – Eesti siseministri otsusega keelatakse kogu riigis alkohoolsete jookide müük. Keeld kehtid 25.juunini.

1942 – Franklin D. Roosevelti ja Winston Churchilli nõupidamine Waschingtonis. Kõne all on plaanitavad uued rünnakud Saksaamaa vastu.

1942 – Suur-Saksamaa Maleliidu korraldusel Salzburgis toimunud turniiri võidab 7,5 punktiga maailmameister Aleksandr Alehhin. 2.koha saab 6 punktiga Paul Keres.

Aleksanrd Alehhin

1946 – Itaalias kuulutatakse välja vabariik. Presidendika valitakse 28.juunil Enrico De Nicola.

1949 – 18.-19.juuni on Tartus Tartumaa laulupäevad.

1949 – 18.-19.juuni esineb Balti laevastiku suveteatris (Ingeri bastionil) N. Liidu Riiklik Rahvatantsuansambel Igor Moissejevi juhatusel. 20.-22.juunil astub trupp üles „Estonias“.

1953 – Egiptus kuulutatakse vabariigiks. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Gamal Abdel Nasser, kes koondab järk-järgult enda kätte kogu võimu ja kellest presidendina saab sisuliselt Egiptuse diktaator.

1953 – Algab üleliiduline velotuur Moskva-Harkiv-Kiiev-Minsk-Moskva. „Kalevi“ meeskond lõpetab 2573 km pikkuse võidusõidu kolmandana.

1955 – San Francisco eestlaste protestidemonstratsioon koos lätlaste ja leedulastega ÜRO 10.aastapäevale saabunud Vjatšeslav Molotovi vastu.

Vjatšeslav Molotov

1957 – Moskvas NLKP KK Presiidiumi istungil üritatakse tagandada Nikita Hruštšovi.

1961 – Lääneriikides tähisttatakse Baltimaades 1941.a. Toimunud küüditamise 20.aastapäeva. Mitu USA osariiki kuulutab selle päeva Balti vabaduse päevaks.

1961 – Valeri Brumel püstitab Moskvas kõrgushüppes 2.23-ga oma esimese maailmarekordi. Sellele järgneb veel viis rekordiparandust.

Valeri Brumel 1966

1967 – Jaan Talts püstitas Sofias kaks maailmarekordit (poolraskekaalu tõukamises 193 kg ja kolmevõistluses 497,5 kg).

1979 – Leonid Brežnev ja Jimmy Carter kirjutasid Viinis alla SALT II lepingule.

1992 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu seadusega said väliseestlased valimisõiguse.

1993 – Tallinnas algas 20. juunini toimunud 26 000 osavõtjaga Noorte Laulu- ja Tantsupidu.

1994 – Tartus avati Jakob Hurda mälestussammas ja algas juubelilaulupidu.

1998 – Eesti Maapanga aktsionäride erakorraline üldkoosolek otsustas 86 aktsionäri ligi 98-protsendilise häälteenamusega Maapank likvideerida.

2018 – Serbias Novi Sadis peetavatel epeevehklemise Euroopa meistrivõistlustel krooniti naiste individuaalturniiri võitjaks Katrina Lehis, hõbemedal Kristina Kuusk, pronksmedali teenis Julia Beljajeva.

Nikolai Novosjolov teenis meistrivõistlustelt hõbemedali.²

Katrina Lehis  Aurot/allikas:Bizzi/Trifiletti

2018 – Hollandi Pinkpopi muusikafestivali laagripaiga lähedal sõitis kaubik jalakäijate sekka. Esialgsetel andmetel sai surma 1 inimene ja 3 inimest on haiglas.²

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

¹„Eesti Kroonika 1934“ Elav Teadus nr.39, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1935
²www.err.ee         

18. MAI

1595 – Kahekümneviieaastane sõda: Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel sõlmiti Täyssinä rahuleping.

1804 – Napoleon Bonoparte kuulutati Prantsusmaa keisriks.

1869 – Lahku löönud Ezo Vabariigi väed kapituleerusid Jaapani Keisririigile.

1911 – Viinis suri juudi päritolu Austria hilisromantismi helilooja ja dirigent Gustav Mahler (*7.07.1860 Kalištĕ).

1928 – Tallinna Tehnikumis kaitses edukalt diplomitööd Eesti esimene naisinsener Johanna Tammison.

1930 – Tartus avati Friedrich Robert Faehlmanni monument.

1934 – EV Siseminister kinnitas Villem Tellingu Elva alevivanemaks.

1938 – Tallinna saabu Saksa õhusõiduministeeriumi tsiviilosakonna direktor Willi Fisch.

1940 – Aleksander Kreek tõukas selle aasta hooajal esimesena kuuli üle 16 m (16.28).

1940 – Tallinnast lahkus viimane laev Saksamaale ümberasujatega.

1941 – Võrus suri eesti helilooja, eesti algupärase puhkpillimuusika aluse panija Eduard Tamm (*16.05.1879 Narva).

1942 – 18.-19. mai külastab Saksamaa idaalade riigiminister Alfred Rosenberg Eestit.

1944 – NSVL Riikliku Julgeoleku RK viib Krimmis läbi hiiglasliku küüditamisoperatsiooni. Sealsed põliselanikud tatarlased – 228 392 inimest – asustatakse vägivaldselt ümber Uuralitesse, Siberisse ja Kesk-Aasiasse.

1945 – ENSV ÜN Presiidium nimetab Virumaa TSN TK esimeheks Vladimir Zukkeri (EK(b)P KK büroo 1944.a. 23. dets. Otsus).

1945 – Tallinnas moodustatakse Kesk-, Kopli, Mere- ja Nõmme rajoon.

1945 – ENSV ÜN Presiidium nimetab kohaliku tööstuse rahvakomissariks Rudolf Stokbergi (EK(b)P KK büroo 1944.a. 4.nov. otsus).

1945 – ENSV ÜN Presiidium annab seadluse ENSV Kalatööstuse RK moodustamise kohta.

1946 – Itaalias kuulutatakse välja  vabariik. Presidendiks valitakse 28.juunil Enrico De Nicola.

1951 – Tallinna Riiklik Tsirkus alustab hooaega.

1958 – Łódžis toimuvail EM-võistlustel naiste korvpallis saavad Maret-Mai Otsa ja Aime Kraus N. Liidu naiskonnaga hõbemedali. Kuldmedali võidavad bulgaarlannad.

Aime Kraus

1961 – Valmib Balti SEJ esimene järk, mille võimsus on 6 mln. kW/h elektrienergiat.

1963 – Johannes Västrik valiti eesti Ühiskonna Saksa Liiduvabariigis esimeheks.

1974 – India korraldas Rajasthanis koodnime Smiling Buddha all oma esimese tuumapommi katsetuse.

1989 – Toimus Eestimaa rahvuste II foorum.

1991 – Pärast Somaalia keskvõimu kollapsit kuulutas Somaalimaa end iseseisvaks.

1993 – Loodi EV Riigikogu ajutine komisjon N. Liidu ning teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite tegevuse uurimiseks. Komisjoni juhiks sai Enn Tarto.

1994 – Eestis arutasid erakonnad koos esmakordselt Euroopa Liiduga ühinemise vajalikkust ja võimalikkust.

1996 – Eesti eurolaul „Kaelakee hääl“ (Priit Pajusaar, Kaari Sillamaa) Maarja-Liis Ilusa ja Ivo Linna esituses saavutas 1996.a. Eurovisiooni lauluvõistlused viienda koha.

1999 – Tallinnas Mustpeade majas toimus vabamüürlaste Eesti Suurlooži sissepühitsemine.

2005 – EV välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid Moskvas Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu.

2006 – Suri eesti biogeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane Jaan Eilart (*24.06.1933 Pala).

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

18. MÄRTS

37 – Rooma Senat tühistas keiser Tiberiuse testamemndi ja kuulutas uueks valitsejaks Caligula.

1229 – Saksa-Rooma keiser Friedrich II kuulutas ennast Jeruusalemma kuningaks.

1314 - Templiordu suurmeister Jacques de Molay põletati Pariisis tuleriidal.

1584 – Moskvas suri Vene tsaar Ivan IV (Ivan Julm) (*25.08.1530).

1662 – Prantsusmaal Pariisis avati esimene ühistranspordiliin, mida teenindasid hobubussid.

1726 – Kevadtoem viis Haapsalu toomkiriku katuse. Pühakoda jäeti maha kuni aastani 1889.

1850 – Henry Wells ja William Fargo asutasid USA kullerfirma American Express.

1865 – Ameerika Riikide Konföderatsiooni kongress kogunes oma viimasele istungile.

1871 – Kuulutati välja Pariisi Kommuun.

1895 – Saksamaal Deuzi ja Siegeni vahel hakkas tööle maailma esimene bussiliin. Sõidukiks oli Carl Benzi ehitatud bensiinimootoriga 8-kohaline buss.

1913 – Thessalonikis mõrvati Kreeka kuningas Geòrgios I (*24.12.1845 Kopenhaagen).

1921 – Riias sõlmiti rahuleping Poola ja Nõukogude Venemaa vahel.

1926 – Tallinnas avati Paldiski maantee raudteeviadukt.

1931 – USA kirjutusmasinate firma Remington Rand tõi turule Jacob Schicki leiutatud esimese elektripardli.

1940 – EV Presidendi salajase otsusega määrati evakueerimisele Paldiski linnas ning Pakri ja Padise vallas N. Liidu baasidele antavatel maa-aladel asuvad elanikud ja nende varad.

1942 – Austraalias maabuvad esimesed USA väeüksused.

1944 – Briti kuninglikud õhujõud pommitavad Frankfurti.

1945 – Tallinnas Tondi maneežis toimuvad esimesed Eesti NSV meistrivõistlused sisekergejõustikkus.

1945 – Eesti NSV RKN-i määrusega moodustatakse Tallinnas ENSV Riikliku Filharmoonia Vene Teatri Kollektiiv ( vene draaamateatri eelkäija).

1945 – N. Liidu marssali Georgi Žukovi 1. Valgevene rinde 1.kaardiväetankiarmee jõuab Kolbergi (Kolobrzegi) juures Läänemereni ning lõikab läbi Preisimaal ja Pommeris (Pomorzes)olevate Saksa väeüksuste maismaaühenduse Saksamaaga.

Georgi Žukov

1945 – 1250 Ameerika Ühendriikide pommitajat sooritasid rünnaku Saksamaa pealinnale Berliinile.

1946 – Sõlmiti diplomaatilised suhted Šveitsi ja N. Liidu vahel.

1947 – Suri General Motorsi asutaja William Crapo Durant.

1953 – Türgi lääneosa tabanud maavärinas hukkus 250 inimest.

1953 – Balti riikide esindajad USA-s, sh. Eesti peakonsul Johannes Kaiv, informeerivad USA esindajat ÜRO-s kuritegudest, mida kommunistid on Baltikumis toime pannud.

Johannes Kaiv 1953.a.

1956 – Lääne ajakirjanduses ilmuvad esimesed ülevaated N. Hruštšovi salajasest ettekandest NLKP XX kongressil.

1959 – Egiptuse tsensorid keelavad kõik filmid, kus Elizabeth Taylor on mänginud – näitlejanna on astunud juudi usku ja toetavat Iisraeli poliitikat.

Elizabeth Taylor 1959

1961 – Tallinna Kunstihoones avatakse Soome tööstusliku tarbekunsti näitus. Siit võtavad malli nii sisekujundajad kui ka kodukaunistajad.

1961 – Prantsusmaal Cannesis toimus 6. Eurovisiooni lauluvõistulus. Osalejaid 16. Võitis Luksemburgi laulja Jean-Claude Pascal lauluga „Nous les amoureux“.

1962 – Lõppes sõda Prantsusmaa ja Alžeeria vahel.

1962 – Luksemburgis toimus 7. Eurovisiooni lauluvõistlus. Osalejaid 16. Võitis Prantsusmaa laulja Isabelle Aubret lauluga „Un premier amour“.

1965 – NSV Liidu kosmonaut Aleksei Leonov veetis esimese inimesena 12 minutit avakosmoses.

1965 – Suri Egiptuse kuningas (1936-1952) Faruq I (*11.02.1920).

1970 – Kambodžas tuli riigipöördega võimule kindral Lon Nol, kukutades prints Norodom Sihanouki.

Lon Nol 1974.a.

1973 – Stockholmis suri eesti keeleteadlane Johannes Aavik (*8.12.(vkj 26.12)1880 Randvere k., Laimjala v. Saaremaa). Aastast 1938 Valgetähe III klassi teenetemärgi omanik ja 28.04.1940 Eesti Kirjanduse Seltsi auliige.

1977 – Tapeti Kongo Vabariigi president Marien Ngouabi.

1978 – Pakistanis mõisteti surma endine peaminister Zulfiqar Ali Bhutto.

1990 – Toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised. Valimised toimusid üksiku ülekantava hääle meetodil. Kokku kandiseeris 105-le kohale 392 kandidaati. Valijaskonna suuruseks oli 1 164 603 valijat. ERSP ja mõned teised iseseisvumist nõudvad liikumised kutsusid üles valimisi boikoteerima. Valimisosalus oli 78,2 %. Rahvarinde nimekiri kogus 24 % häältest ja sai 45 kohta 105-st. Valituska osutunud saadikutest 73 esindasid iseseisvusemeelseid jõude.

1992 – Soome parlament kiitis heaks ühinemise Euroopa Liiduga.

1992 – Microsoft tõi turule operatsioonisüsteemi Windows versiooni 3.1.

1997 – Lundis suri eesti kirjanik Valev Uibopuu (*19.10.1913 Võrumaa). Aastast 1956 henrik Visnapuu kirjandusauhind, 1992 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind, 1993 Bernard Kangro kirjanduspreemia, 1997 Riigivapi III klassi teenetemärgi omanik.

1998 – EV Riigikogu ratifitseeris Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kuuenda lisaprotokolli, mis kaotas Eestis surmanuhtluse.

2004 – Maast möödus väga lähedalt objekt 2004 FH. Objekt avastati 15.märtsil. Objekt möödus Maast 43 000 kilomeetri kauguselt 18.märtsil kell 22:08.

2005 – Tallinna Pedakoogikaülikool nimetati ümber Tallinna Ülikooliks.

2010 – Eestis ilmusid päevalehed tühjade esilehtedega, et juhtida tähelepanu ajakirjanike õigusi piiravale seaduseelnõule.

2011 – Merkuuri orbiidile sisenes kosmosesond MESSENGER, mis sai esimeseks Merkuuri orbiidil tiirelnud kosmosesondiks.

2017 – Suri USA rock`n`roll`i laulja, laulukirjutaja ja kitarrist Chuck Berry (kodanikunimega Charles Edward Anderson Berry; *18.10.1926 St. Louis, Missouri).

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004