26. JUUNI

1284 – Sel päeval olevat Hamelni rotipüüdja, saamata tasu linna rottidest vabastamise eest, vilepilliga ära meelitanud kõik sealsed lapsed.

1549 – Madalmaade seitseteist provintsi kuulutasid end Saksa-Rooma riigist sõltumatuks.

1723 – Bakuu alistus pärast pikka piiramist Venemaale.

1819 – Patenteeriti jalgratas.

Jalgratta ajalugu

1848 – Pariisis lõppes Juuniülestõus.

1849 – Liivimaa Sotsieteedi Viljandi tütarseltsi ettevõtmisel korraldati Viljandis esimene loomade näitus.

1928 – Tallinnas avati suurnäitus Rootsi kunstist, kus oli esindatud ligi 50 maalikunstniku, 9 graafikut, 9 skulptorit. Näitusel oli umbes 300 eksponaati.

1929 – Suri eesti kujur ja akadeemik Amandus Adamson (*12.11.1855 Uuga-Rätsepa talu, Paakri poolsaar).

1934 – Esimese helikopteri proovilend.

1935 – EV riigivanem Konstantin Päts kinnitas Jaan Tõnissoni Tartu Ülikooli ühistegevuse professoriks.

Jaan Tõnisson

1939 – Saksa maaväe kindralstaabi ülem Franz Halder saabus Eestisse.

1940 – Nõukogude Liit nõudis Rumeenialt ultimaatumiga Bessaraabis ja Põhja-Bukoviina loovutamist.

1940 – N. Liidus kehtestatakse 7-päevane töönädal. Tööpäeva pikkus 8 tundi. Kolmel korral rohkem kui 20 minutit tööle hilinenud või ühe tööluusi teinud töölised ja teenistujad võidakse anda kohtu alla ning saadetakse 3-5 aastaks laagrisse. Selle seaduse ohvriks langeb N. Liidus 2-3 mln inimest.

1941 – Arreteeritakse Venemaale küüditatud Eesti, Läti ja Leedu juhid, sh. Konstantin Päts.

1941 – Saksa väed hõivavad Daugavpilsi. Eesti kohale jõuavad esimesed Saksa luurelennukid.

1941 – Balti Erisõjaväeringkonna NKVD Piirivalvevägede Valitsuse ülem ja Eesti rindelõigu ülemjuhataja abi kindralmajor Nikolai Rakutin annab korralduse hävituspataljonide moodustamiseks.

1941 – 26-29.juuni toimub suur tankilahing Lutsk-Rovno-Rodõ piirkonnas. 1.saksa tankigrupp (799 tanki) hävitab 6 Punaarmee mehhaniseeritud korpust, kuhu kuulus üle 4000 tanki.

1941 – Vangistataakse EV haridusminister Karl Luts.

1942 – NSVL RKN-i juures asuva Kunstide Komitee käskkirjaga taastatakse Eesti NSV RKN-i juures asuva Kunstide Valitsuse juhataja ametikoht. Sellele kohale määratakse Johannes Semper.

1945 – Poola valitsus teatab, et hakkab Poola territooriumilt (sh neilt aladelt, mida ta endale nõuab) sakslasi välja saatma. Ühtekokku asustatakse sundkorras ümber 6,65 mln sakslast (sh 2,5 mln Tšehhoslovakkiast, 0,5 mln Ungarist ja 2 mln Saksamaa endistelt idaaladelt.).

1945 – San Franciscos asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Asutajaliikmeid on 51, sh N. Liit, Ukraina NSV ja Valgevene NSV. ÜRO põhikiri jõustub 24.oktoobril.

1953 – Moskvas arreteeritakse Lavrenti Beria.

1953 – N. Liidu uueks siseministriks nimetatakse Sergei Kruglov.

1954 – Stockholmis toimub Rootsi eestlaste teine üldlaulupidu.

1954 – Tallinnas toimuvad traditsioonilised Tallinna ja Harju rajooni laulupäevad.

1956 – 26.-28.juuni on Poolas Poznańis suured töölisrahutused.

1959 – Tallinnas Kalinini tn 69b avatakse uus laiaekraaniline kino „Rahu“, kus on pool tuhat istekohta.

1963 – Ameerika Ühendriikide pressident John Kennedy esines Lääne-Berliinis Schönebergi raekoja ees ligikaudu 120 000 inimesele kõnega.

1988 – Mihklis taasavati Vabadussõja mälestusmärk.

1988 – Nõukogude Liidu juudid tulid Moskva tänavatele, et nõuda õigust emigreeruda, kuid politsei viis nende juhi paari minuti jooksul ära.

1989 – Ungari Kommunistliku Partei uus juht ütles, et riik pöördub stalinismist ära.

1996 – Martin Müürsepp valiti esimese eesstlasena NBA-sse, kus ta mängis Miami Heati võistkonna eest.

1996 – Eesti esitas Euroopa Komisjonile „Vabariigi Valitsuse tegevuskava Euroopa Liiduga ühinemiseks“. See oli esimene seni esitatud tegevuskavadest aj seda nimetati „Siniseks raamatuks“.

1999 – Tallinna Metsakalmistule maeti ümber legendaarne kolonel rüütliristi kandja Alfons Rebane.

2004 – Suri Ott Arder, eesti luuletaja ja tõlkija (sündinud 26. veebruaril 1950 Tallinnas).

2007 – Eesti allkirjastas koostöökokkuleppe Euroopa Kosmoseagentuuriga.

2018 – Tallinna Metsakalmistul sängitati kodumulda luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik Henrik Visnapuu(1890-1951), kes suri paguluses New Yorgis.¹

Foto: Siim Lõvi/ERR

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
¹kultuur.err.ee