Tähelepanekud ja kogemused elust
Kuvatud on postitused sildiga 5. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga 5. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 5. november 2018

5. NOVEMBER

1530 – Tulvavesi Zeelandis ja Flandrias uputas üle 100 000 inimese. Vesi uhtus minema suuri tükke Zeelandi ja Flandria rannikust, kuulsamaks sai aga Schelde suudmes asunud Reimerswaali ümbruskond. 1634. aastaks polnud Reimerswaali linnast enam veepinnal midagi nähtaval.
Pildiotsingu 1530 veeuputus Zeelandis ja Flandrias tulemus
Reimerswaali uppunud maa

1585 – Suri Rootsi väejuht vabahärra Pontus De al Gardie (*1520).
Pildiotsingu Pontus De la Gardie tulemus

1605 – Püssirohuvandenõu Inglismaal, Guy Fawkes püüdis õhku lasta Inglismaa parlamenti. Ta tabati.

1757 – Rossbachi lahing. Friedrich Suure üks osavamaid võite.
Pildiotsingu 1757 Friedrich Suur tulemus
Friedrich Suur

1807 – Roomas suri šweitsi-austria maalikunstnik Maria Anna Angelika Katarina Kauffmmann (*30.10.1741 Chur Šveitsis).
Pildiotsingu Maria Anna Angelika Katarina Kauffmmann tulemus

1854 – Briti ja Prantsuse väed lõid Krimmi sõjas Inkemani lahingus Vene armeed. Lahingus hukkus 12 000 vene sõdurit.

1870 – Avati Balti raudtee.
Pildiotsingu 1870 – Avati Balti raudtee tulemus
Balti jaama vaksalihoone Tallinnas

1879 – Cambridge`s suri šoti füüsik ja matemaatik ning elektromagnetilise väljateooria rajaja James Clerk Maxwell (*13.06.1831).
Pildiotsingu James Clerk Maxwell tulemus

1897 – Jämejala vaimuhaiglasse võeti vastu viis esimest patsienti.

1911 – Itaalia liidendas Tripoli ja Kürenaika.

1914 – Esimene maailmasõda: Suurbritannia hõivas Küprose ja kuulutas koos Prantsusmaaga Türgile sõja.

1928 – Tallinnas suri Saaremaa aadlik, Reina mõisa viimane omanik kuni 1919. aastani Helena Olga Charlotte von Buhrmeister (*29.01.1858 Varssavi).

1933 – Cannes`s Prantsusmaal suri vene jalaväekindral (1915) ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal 1918 -1920 Nikolai Nikolajevitš Judenitš (*30.07.(vkj 18.07.)1862 Moskva).
Pildiotsingu Nikolai Nikolajevitš Judenitš tulemus

1940 – Franklin D. Roosevelt valitakse kolmandat korda järjest USA presidendiks.
september 1940

1944 – Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee otsuse alusel peavad Tallinna elanikud end miilitsajaoskonnas registreerima. Väljaspool Tallinna elavatel inimestel on täitevkomitee loata keelatud linna asuda. Losa saavad need, kellele mõni asutus annab elamispinna.

1944 – Suri prantsuse kirurg, bioloog ja eugeenik Alexis Carrel (*28.06.1873).
Pildiotsingu Alexis Carrel tulemus

1947 – Kuna teraviljamüügiplaan on edukalt täidetud, lubab ENSV MN talunikel müüs linna- ja maaturgudel ning raudteejaamades vabalt teravilja, jahu, tangu ja leiba.

1947 – Kell 17:30 lastakse Võrumaal käiku taastatud Leevaku hüdroelektrijaam.
Pildiotsingu Leevaku hüdroelektrijaam 1947 tulemus

1949 – Organisatsiooni „Sini-Must-Valge“ liikmed õhivad Tartus Raadi pangis Suures Isamaasõjas langenud punaarmeelaste mälestussamba.

1956 – Suessi kriis: Suurbritannia ja Prantsusmaa dessant väed alustasid Egiptuse sadamaalinna Port Saidi vallutamist.

 1960 – Balti tõstmismatšil püstitab Olav Kool raskekaalus eesti rekordi 467,5 kg, millega ta on maailma hooaja edetabelis kaheksas.
Pildiotsingu Olav Kool 1960 tulemus

1960 – Rootsis Örebros sureb kirjanik August Gailit (*9.01.1891 Sangeste läh. Kivisilla). 
Pildiotsingu August Gailit tulemus


1972 – Suri Eesti tõstja, 1920. aasta Antwerpeni olümpiamängude hõbemedali võitja Alfred Schmidt (alaes 1936. aastast Ain Sillak; *1.05.1898).

1976 – Suri saksa bioloog, kladistika rajaja Emil Hans Willi Henning (*20.04.1913).
Pildiotsingu Emil Hans Willi Henning tulemus


1994 – Lake Worth`is, Floridas suri eesti poksija Valter Palm (*10.12.1905 Tallinn). Ta oli kokku seitsmekordne Eesti meister – kergekeskkaalus (kuni 147 naela e 66,7 kg) aastatel 1923-1924, 1926 ja 1927 ning keskkaalus (kuni 160 naela e 72,6 kg) aastatel 1925, 1928 ja 1929. Osales 1924. aasta Pariisi olümpiamängude ning 1928. aasta Amsterdami olümpiamängude poksivõistlustel, 1927. aasta II Euroopa meistrivõistlustel Berliinis. 










Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

neljapäev, 5. juuli 2018

5. JUULI

1770 – 5.-7.juuli toimus Tšesme lahing Venemaa ja Osmanite riigi merelaevastiku vahel.

1809 – Wagrami lahingu algus.
Napoleon Wagrami all. Horace Vernet

1811 – Venezuela kuulutas end Hispaaniast iseseisvaks.

1830 – Prantsusmaa tungis Alžeeriasse.

1865 – Asutati Päästearmee.

1881 – Asutati Viljandi Kirjanduslik Selts.

1883 – Eesti Aleksandrikooli presidendi kohalt tagandati Jakob Hurt. Rahvusliku ärkamisaja lõhe oli sel ajal kõige suurem.

1884 – Togost sai Saksamaa protektoraat.

1896 – Eestimaa Põllumajanduse Ühing hakkas Tallinnas korraldama igaaastasi Eestimaa kubermagu põllumajanduse ja käsitöö näitusi.

1920 – Tallinnas toimunud kergejõustikuvõistlustel tegi Aleksander Klumberg kümnevõistlusel maailmarekordi – 8025,5 punkti. Tulemus ei läinud rekordina kirja, kuna Eesti ei olnud veel IAAF-i liige.

1925 – Eestis toimus esimene jalgrattakross. Distantsi pikkus 30 km.

1940 – EV president K. Pätsi dekreedina antakse Rahva Omakaitse (RO) korraldamise seadus. RO allub siseministrile, selle üldjuhiks saab EKP liige, Hispaania kodusõjas osalenud Karl Hansson.
Karl Hansson

1940 – EV presidendi otsusega antakse „Sõjaväes ja Sõjaministeeriumis poliitiliste juhtide ametikohtade asutamise seadlus“. Eestisõjaväe poliitiliseks peajuhiks saab EKP liige Paul Keerdo.
Paul Keerdo

1940 – EV president K. Päts osaleb esimest ja viimast korda J. Varese valitsuse istungil.

1940 – EV valitsuse otsusega (tagasiulatuva jõuga otsus tehakse 13.juulil) suletakse Tööliskoda, mille õigused antakse Eestimaa Ametiühingute Keskliidule. Ülejäänud 16 kutsekoda likvideeritakse 31.juuliks, viimasena suletakse Kaubandus-Tööstuskoda.

1941 – Kilingi-Nõmmes tegutsevate metsavendade vastu saadetakse Nõukogude tanketid ja regulaararmee pataljon.

1941 – Tallinna ümbruses algavad kindlustustööd.

1941 – Saksa armee hõivas Césise.

1943 – Algab Saksa armee viimane suurpealetung idarindel. Kurski kaarel 23.augustini kestev lahing lõpeb Saksa väeosade lüüasaamisega.

1945 – ENSV RKN-i määrusega nr. 614 kinnitatakse usuasjade volinike koostatud „Usuühingute tegevuse korraldamise ajutine juhend“ ateistlikus riigis usuühingutega suhete korraldamise ametlikuks aluseks. Juhend kehtib aastani 1977.

1947 – Martin Linnamägi võidab N. Liidu poksimeistrivõistlustel raskekaalus pronksmedali.

1948 – Harju-, Lääne-, Järva- ja Pärnumaa metsavendade malemeistriks tuleb Leonid Melts.

1958 – Riias on Baltimaade II üliõpilaslaulupidu.

1959 – Indoneesia president Sukarno saadab laiali põhiseadusassamblee (oli tulnud kokku 1956) ja taastab 1945.aasta konstitutsiooni, mis tagab talle peaaegu piiramatu võimu.
Sukarno

1959 – Moskvas vendade Znamenskite mälestusvõistlustel võidab 10 000 m jooksu Hubert Pärnakivi, saades ungarlase József Kovàcsi ees hooaja maailma tippaja 29.25,0.

Hubert Pärnakivi

1981 – Suri eesti näitleja Katrin Välbe (aastani 1929 Jekaterina Poska) (*31.10.1904 Võru). Aastast 1958 Eesti NSV teeneline kunstnik.

1994 – EV valitsus otsustas moodustada kaitseministeeriumi haldusalasse Eesti Üksiku Rahuvalvekompanii.

1994 – Suri eesti teadusfilosoof ja bioloog-geneetik Toomas Sutt (*11.11.1938 Pärnu).


1995 – Suri eesti teatri- ja filminäitleja Jüri Järvet (kuni 1936.aastani Georgi Kuznetsov) (*18.06.1919 Tallinn). Aastast 1964 Eesti NSV teeneline kunstnik, 1969 Eesti NSV rahvakunstnik, 1975 NSVL rahvakunstnik, 1996 postuumselt eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest ja palju teisi tunnustusi, preemiaid ning ordeneid.

2010 – Toimus domeenireform, millega anti .ee domeenide haldamine EENetilt üle Eesti Interneti Sihtasutusele.

2014 – Algas 101. Le Tour de France. 21 etapil sõidetakse läbi 3360 km. Viimane etapp 27. juulil Pariisis. Tanel Kangert oli kokkuvõttes 20. kohal, Rein Taaramäe 89. kohal 164 lõpetanu hulgas.














Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

teisipäev, 5. juuni 2018

5. JUUNI

70 – Titus murdis oma leegiontitega Jeruusalemma piiramisel linnna keskmise müüri.

1257 – Krakòw sai linnõigused.

1662 - Päikesekuningas Louis XIV võttis oma tunnuseks päikese.
Louis XIV

1783 – Prantsusmaal toimus Montgolfier´ide õhupalli esimene lend loomadega.

1806 – Holland kuulutati kuningriigiks.

1817 – Vette lasti esimene Suure järvistu aurik Frontenac.

1827 – Türgi väed sisenesid Ateenasse.

1832 – Pariisi algas üliõpilaste ülestõus.

1848 – Horvaatia kuulutas välja rahvusliku autonoomis.

1849 – Taanis kehtestus konstitutsiooniline monarhia.

1856 – Pühitseti Naissaare kirik.
Naissaare kirik sept. 2014

1888 – La Plata maavärin.

1896 – Henry Ford testis Detroidi tänavatel edukalt ilma hobuseta vankrit, mida nimetas quadricycle (neliratas).

1900 – Briti väed vallutasid Pretoria.

1915 – Taanis anti naistele valimisõigus.

1916 – Pärisorjusest vabastamise 100.aastapäeva tähistamine. Oli esmaspäev ja Tallinnas olid heisatud lipud, vabrikud ei töötanud, toimus suur tuletõrjeparaad.

1917 – USA-s algas mobilisatsioon I maailmasõtta.

1919 – Algas Landeswehri sõda. Kell 13:45 asusid Jeriki poole teele Eesti soomusrongid, eesmärgiga kontrollida sakslastele esitatud ultimaatumi täitmist. Erapooletus vaatlejaks võeti kaasa liitlasvägede kolonelleitnant E. Dawley.

1920 – Alfred Neuland püstitas tõstmises kergekaalu rebimises maailmarekordi 86,5 kg.
Alfred Neuland 1920

1921 – Õnnistati ametisse Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku esimene piiskop Jakob Kukk.
Pildiotsingu piiskop Jakob Kukk tulemus


1922 – Suri Eesti raskejõustiku alusepanija, eesti raskejõustiklane Gustav Boesberg (ka Kustas Pöösberg; *07.06./19.06.1867 Palmse vald, Võsupära (Võsupere) küla, Päisma talu).
Pildiotsingu Gustav Boesberg tulemus

1932 - Revolutsioon Tšiilis.

1935 – EV Riigivanem Konstantin Päts tegi Poolas ravil viibides viisiidi Poola presidendile Ignacy Mościckile.
Pildiotsingu Ignacy Mościcki tulemus
Ignacy Mościcki

1937 – Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse 1.abimees Nikolai Reek andis EV Riigibanem konstantin Pätsile üle sihtkapitali poolt kogutud 40 000 krooni.
Nikolai Reek

1940 – Türil algas köstrite-organistide konverents.

1942 – USA kuulutas sõja Bulgaariale, Ungarile ja Rumeeniale.

1942 – Sverdlovski obl Severouralski vangilaagris lastakse maha EV haridus-, sise-, põllutöö- ja sotsiaalminister agronoom Jaan Hünerson (*4.02.1882 Kaeksi.v.).
Jaan Hürenson

1942 – Uue lõikuse ootel karmistab eesti kindralkomissar teravilja kokkuostu ja jahvatamise korda. Puutumata jäetakse tootja omatarbeline leiva- ja seemnevili.

1945 – ENSV ÜN kinnitab 1945.a. riigieelarve. Tuludeks ja kuludeks on ettenähtud 696 950 rubla.

1947 – USA riigisekretär George Marshall esitab Euroopa sõjajärgsetaastamise programmi.
George Marshall

1955 – Moskvas avatakse Üleliiduline Põllumajandusnäitus.

1959 – Indoneesia president Sukarno saadab laiali põhiseadusassambelee (oli kokku tulnud 1956) ja taastab 1945.a. konstitutsiooni, mis tagab talle peaaegu piiramatu võimu.
Sukarno

1959 – Moskvas vendade Znamenskite mälestusvõistlustel võidav 10 000 m jooksu Hubert Pärnakivi, saades ungarlase Józef Kovàcsi ees hooaja maailma tippaja 29.25,0.
Hubert Pärnakivi

1960 – Tallinnas jookseb Lembit Virkus 10 000m-s maailma hooaja 2.tulemuse – 29.20,8.
Lembit Virkus

1963 – Briti sõjaminister John Profumo loobus ametist, võttes omaks suhted Christine Keeleriga, kes oli seotud nõukogude luurega.
John Profumo 1960

1967 – Algas 6 päeva sõda Iisraeli ja Araabia riikide vahel.

1968 – Sirhan Bishara mõrvas Los Angeleses Robert F. Kennedy.
Sirhan Bishara

1975 – Tagasiteel võidukalt Kanada-turneelt suri Helsingis male suurmeister Paul Keres (sündis 7.jaanuar 1916).

1987 – Hiinas vabastati 110 000 vangi (vangistati 1957.aasta kampaania ja kultuurirevolutsiooni ajal).

1995 – Häädemeestes peeti Balti Assamblee presiidiumi istung.

2003 – Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu otsustas luua Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA).

2004 – Suri USA president (1981-1989) Ronald Wilson Reagan (*6.02.1911 Illinois Tampico).
Pildiotsingu Ronald Wilson Reagan tulemus

2013 – Kristiina Ojuland visati Reformierakonnast välja.
Kristiina Ojuland


2018 – Eesti helilooja Eduard Tubina (*18.06.1905 Torila küla, Kokora vald - †17.11.1982 Stockholm) ja tema abikaasa, eesti tantsija ja näitleja Erika Tubina (Elfriede Saarik, aastast 1941 Elfride Tubin; *22.05.1916 Karkaralõ - †22.10.1983 Stockholm), põrmud jõudsid laevaga Rootsist kodumaale, kus nad sängitati Tallinna Metsakalmistule.¹






Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
¹https://kultuur.err.ee/