10. JUULI

138 – Suri Vana-Rooma keiser 117-138 Hadrianus (sünnimini Publius Aelius Hadrianus; *24.01.76 Italica).

1559 – Šoti kuninganna Mary võttis vastu Inglise kuninganna tiitli.

1632 – Rootsi kuningas Gustav II Adolf, kes samal ajal sõdis Saksamaal Nürnbergi all, allkirjastas Tartu ülikooli asutamise üriku.

Gustav II Adolf

 1692 – Tartu lähedal Linseni kõrtsis vahistati viis üliõpilast süüdistatuna toolide, laudade ja akende purukspeksmises ning kõrtsitüdrukuga ebasündsalt käitumises. Ebasündsalt käitumine tähendab seda, et kõrtsitüdruku jutu järgi oli üks üliõpilane teda jälitanud, tehes talle ka sündsusetu ettepaneku ja pakkudes selle eest raha. Üliõpilase jutu järgi tahtis ta vaid õlle eest maksta. Need viis üliõpilast toimetati vahi alla võetuna läbi linna Tartu Ülikooli rektori juurde. Rektor aga pidas sellist avalikku tudengite läbi linna toomist juba piisavaks karistuseks ja lasi nad vabaks.

1851 – Suri prantsuse kunstnik, keemik ja leiutaja Louis-Jaques-Mandé Daguerre (*18.11.1787). Ta sai tuntuks dagerrotüüpia kui esimese praktikas kasutuskõlbliku fotografeerimisviisi leiutamisega.

1890 – Wyomingist sai USA 44. osariik.

1911 – Pärnumaal Uulus lõppes eelmisel päeval alanud Balti rüütelkondade esindajate nõupidamine, kus otsiti abinõusid Vene semstvoseaduse Balti kubermangude laiendamise vastu.

1914 – Tallinna suurimate tööstusettevõtete töölised alustasid streiki. Tekkisid valitsusvastased miitingud ja tänavademonstratsioonid, mis sõjaväe abil summutati.

1919 – Tartu tagavarapataljonis algasid enamlaste agitatsiooni mõjul 13. juulini kestnud rahutused, mille likvideerimise käigus hukati sõjakohtu otsusel 21 sõdurit.

1921 – Asutati Eesti Tenniseliit.

1925 – Moodustati N. Liidu riiklik infoagentuur Tass-

1927 – Pärnus avati Aleksander Nürnbergi ja Oskar Siimani projekti järgi ehitatud mudaravila.

1931 – Eestis loodi Põlltöökoda.

1940 – Prantsusmaa okupeerimata osas astus ametisse Vichy valitsus.

1940 – Briti diplomaat Wilfred Hansford Gallienne telegrafeerib Tallinnast Londonisse: „Ma sain kolmest allikast informatsiooni, et algselt oli N. Liit kavatsenud anda Balti riikidele Mongoolia sarnase staatuse, kuid nüüd on otsustatud kehtestada suurem kontroll.“

1940 – EV president K. Pätsi käskkirjaga vabastatakse ametist riigikontrolör Karl Soonpää. Tema ajutiseks kohusetäitjaks nimetatakse Aleksander Aben.

Karl Soonpää

1940 – Ilmub „Eesti Spordilehe“ viimane number. Selle on toimetanud Aadu Adari.

1940 – Luftwaffe alustab õhurünnakuid Suurbritannia vastu.

1940 – Inglismaa alustas teise maailmasõja käigus lahinguid.

1941 – Metsavennad ja omakaitseüksused võtsid Tartu linna lõunaosas võimu enda kätte. Neid julgestavad Saksa eelüksused. Punaarmee kindlustub Emajõe põhjakaldal. Tartu on kolm nädalat rindelinn.

1941 – Kolga lahes maabus Soomes eesti vabatahtlikest moodustatud luuregrupp „Erna“ kolonel Henn-Ants Kure juhtimisel. Grupp asus laagrisse Harju- ja Järvamaa piiril Kautla rabas, kuhu peagi kogunes üle 1500 sõjapõgeniku.

Henn-Ants Kurg

1941 – Tartus lastakse maha politseiametnik, 1936.a. OM-il osalenud sõudja Elmar Korko (*8.02.1908 Tartu).

1941 – Saksa väed jõuavad Otepääle ja Emajõe paremkalda Tartusse.

1941 – Soome trükisõnas keelatakse igasugused avaldused Eesti olukorra kohta, sest kardetakse Saksamaad ärritada.

1941 – Białystoki-Minski piirkonnas likvideerivad Saksa väed Punaarmee grupeeringu. Vangi langeb 324 000 punaväelast, saagiks saadakse või hävitatakse 3332 soomusmasinat ja 1809 suurtükki. Üldse on sakslased võtnud idarindel 460 000 vangi.

1941 – Poolas toimus Jedwabne pogromm.

1941 – Algab Smolenski lahing.

1943 – USA ja Briti väeosad maabuvad Sitsiilias.

1949 – Tallinnas antakse start maaspordiühingu „Jõud“ II suurjooksule ümber Eesti. Teatejooks, milles osaleb üle 2000 sportlase, lõpeb 12. juulil samuti Tallinnas.

1951 – Kesongis algavad Korea sõja vaherahuläbirääkimised.

1953 – Tallinnas sureb näitleja Aleksander Randviir (*1.03.1895 Virumaa, Vaivarav.).

1954 – Tallinna Autobussipark avab Tallinna ja Viljandi vahel regulaarse autobussiühenduse.

1973 – Kolm sajandit briti ülemvõimu all olnud Bahama saared saabutasid iseseisvuse.

1973 – Prahas sõitis 22-aastane Olga Hepnarovà renditud veoautoga trammipeatuses seisnud inimeste hulka eesmärgiga tappa neist võimalikult paljusid. Hukkus 8 inimest, 6 said raskelt vigastada ja 6 kergemalt.

1974 – Põlvas suri eesti näitleja ja Vabadussõja veteran Aleksander Mälton (*17.09.1901 Suure-Jaani). Aastast 1951 Eesti NSV teeneline kunstnik.

1980 – Läti NSV-d autasustati Oktoobrirevolutsiooni ordeniga.

1991 – Boriss Jeltsin vannutati esimese valitud Venemaa presidendina.

1992 – Poola parlament kinnitas Varssavis ametisse Poola esimese naispeaministri Hanna Suchocka.

1996 – Mehitamata kosmoselaev Galileo tegi lähivõttes Jupiteri suurimast kuust Ganymedest.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

10. JUUNI

1190 – Suri Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa (*1122 või 1124).

1362 – Pikasillal toimus liivi ordu korraldatus seisuste esindajate kogunemine, mis oli suunatud Tartu piiskopi Johann von Viffhuseni vastu.

1610 – Manhattani saarele Põhja-Ameerikas randusid esimesed hollandi asunikud.

1859 – Haapsalus alustas tööd telegraaf.

1909 – Peale laevahukku Florese saare lähedal saatis RMS Slavonia esmakordselt ajaloos SOS hädakutsungi.

1915 – Inglased vallutavad saksa koloonia Kamerunis.

1917 – Toimus juriidilise komisjoni koosolek Vene siseministeeriumis Eesti omavalitsuse määramise kehtimapanemise asjus.

1922 – Tallinnas avati 19.juunini kestnud Eesti esimene kaubandus-tööstusnäitus.

1928 – Otepääl avati Vabadussõja mälestussammas.

1929 – Pärnus avati Lydia Koidula mälestussammas (kujur Amandus Adamson).

1931 – Eesti valitsus kinnitas sihtasutuse Eesti Kultuurfilm põhikirja.

1933 – 10.-12.juuni toimus Eestis rahvahääletus. 2/3 häältega kukutati läbi Riigikogu II Põhiseaduse muutmise eelnõu.

1935 – New Yorgis asutati ühendus Anonüümsed Alkohoolikud.

1938 – Toimus Eesti Kalanduskoja täiskogu koosolek.

1940 – Itaalia kuulutas Suurbritanniale ja Prantsusmaale sõja.

1942 – Sakslased hävitasid Tšehhoslovakkias kättemaksuks Reinhard Heydrichi tapmise eest Lidice külla. Küla elanikud olid varjanud Heydrichi tapnud Inglismaalt tulnud tšehhi rahvusest SOE liikmeid.

1944 – Punaarmee alustab Karjalas pealetungi.

1945 – NSVL Riiklik Kaitsekomitee võtab vastu otsuse „Eesti NSV ja Leningradi oblasti põlevkivitööstuse taastamisest ja arendamisest ning Leningradi varustamisest gaasiga“. Sellega pannake alus Eesti tähtsaima maapõuevara massilisele kaevandamisele N. Liidu huvides.

1949 – Metsavennad ründavad Läänemaal Nutru kandis sealsete suuremate küüditajate Leinpuu ja Lindemanni kodu. Meestele loetakse koduhoovil ette metsavendade kohtuotsus ja nad lastakse samas maha.

1949 – Lillehammeris sureb norra kirjanik Sigrid Undset (*20.05.1882). 1928.a. Oli ta pälvinud Nobeli kirjandusauhinna.

1955 – 10.-11.juuni püstitab ameeriklane Rafer Johnson esimese mustanahalise kümnevõistlejana Kingsburgis 7985 punktiga maailmarekordi.

Rafer Johnson 1960

1956 – XVI suve-OM-i ratsutamisvõistlused algavad Stockholmis, sest Austraaliasse ei lubata hobuseid sisse vedada.

1967 – NSVL katkestas diplomaatilised suhted Iisraeliga.

1971 – USA tühistas 21 aastat kestnud keelu kaubelda Hiinaga.

1983 – Suri Eesti diplomaat, kirjandusteadlane ja tõlkija Georg Meri (*8.10.1900 Peterburi kubermang).

1990 – Senine Tallinna ja Eesti metropoliit Aleksius seati ametisse Moskva ja kogu Venemaa patriarhina.

2015 – Tallinnas Toompeal Riigikogu hoone ees toimus massiimmigratsiooni vastane meeleavaldus.

Kasutatud kirjandus:

E. Laaman „Erakonnad Eestis“ Elav Teadus nr.26, Tartu 1934 Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus.

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

10. MÄRTS

1814 – Joseph von Fraunhofer avastas Päikese spektris tumedad neeldumisjooned – nn. Fraunhoferi jooned.

1855 – Suri Haipaania trooninõudleja Carlos Maria Isidro Benito de Borbón (*29.03.1788 Madrid).

1871 – Venemaa Balti kubermangudes kaotati rüütlimõisate ainuõigus ehitada veskeid. Sellele lisaks said mitteaadlikest rüütlimõisa omanikud nüüdsest osa võtta maapäevast ja olla valitud omavalitsustesse. Viimaste seas oli ka mitmeid eesti talupoegi.

1876 – Alexander Graham Bell ja tema assistent Thomas Watson pidasid esimese telefonivestluse: "Mr. Watson tulge siia, ma tahan Teid näha".

1910 – Hiinas kaotati orjus.

1929 – Otepääl toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaasuusatamises.

1938 – Kindralmajor Johannes Orasmaa valiti EV I Riiginõukogu liikmeks.

1938 – Eesti Sõjaringkonnakohtus algas 18 kommunisti protsess.

1940 – Eerik Hiisjärv valiti Kodavere Mihkli koguduse kirikuõpetajaks.

1940 – Moskvas suri kirjanik Mihhail Afanasjevitš Bulgakov (*15.05.1891 Kiiev).

1945 – ENSV ÜN presiidium vabastab Arnold Kõlli põlevkivi-ja keemiatööstuse rahvakomissari ametist ning nimetab tema asemele Arnold Kressi.

Arnold Kress

1945 – USA õhurünnakus Tõkyõle hukub vähemalt 83 000 inimest.

1947 – 10.märts-24.aprill on Moskvas nelja teise Maailmasõja võitjariigi välisministrite konverents. Kõne all on Saksamaa ja Austria küsimus, kuid üksmeelt ei saavutata.

1948 – Tšehhoslovakkia välisminister Jan Masaryk (*14.09.1886), Tšehhoslovakkia esimese presidendi Tomàs Masaryki poeg, kukub salapärastel asjaoludel aknast alla ja saab surma. Aastais hiljem saab teatavaks, et ta oli N. Liidu julgeoleku teenistuses.

Jan Masaryk

1952 – N. Liit teeb ettepaneku Saksamaa ühendada. N. Liidu põhieesmärk on takistada Saksamaa ühinemist Euroopa kaitsestruktuuridega.

1956 – N. Liidus lühendatakse puhkepäeva- ja riigipühaeelset tööpäeva kahe tunni võrra.

1957 – Eestis on kohalike nõukogude valimised.

1961 – Stockholmis sureb arheoloog Richard Indreko (*25.02.1900 Paide).

1964 – Tallinnas avati arhitekt Ilmar Laasi projekteeritud kino „Kosmos“.

1964 – Saksa DV kohal tulistati alla USA luurelennuk.

1969 – Kohus tunnistas James Earl Ray süüdi Martin Luther Kingi mõrvas. Teda karistati 99-aastase vabadusekaotusega.

1985 – Suri N. Liidu parteitegelane, NLKP KK peasekretär aastail 1984-1985 Konstantin Ustinovitš Tšernenko (*24.09.(vkj.11.09)1911 Šapõpovo Krasnojarski krai).

1988 – ENSV Riiklik Etnograafiamuuseum nimetati taas Eesti Rahva Muuseumiks.

2001 – Suri eesti tõstja ja laulja Mati Nuude (*18.02.1941).

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

10. VEEBRUAR

1258 – Mongolid vallutasid Bagdadi.

1495 – Inglismaal hukati kuningas Henry VII varahoidja söör William Stanley (*1435).

William Stanley

1542 – Henry VIII abikaasa kuninganna Catherine Howard (*1523) paigutati Towerisse. Ta hukati 13.veebruaril.

Catherine Howard

1763 – Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel sõlmiti Pariisi leping, mille kohaselt Prantsusmaale kuuluv Kanada läks Suurbritanniale.

1811 – Vene armee vallutas Belgradi ja piiras ümber Türgi väed.

1828 – Colombis valitsejaks sai Simón Bolivar.

1837 – Peterburis suri duellil vene poeet Aleksandr Puškin (*6.06.1799 Moskva).

1879 – Bulgaarias alustas tegevust riigi esimene parlament, asukohaks sai Veliko Tarnovo linn.

1923 – Münchenis suri saksa füüsik Wilhelm Conrad Röntgen (*27.03.1845 Lennep, Nordhein-Westfalen). 1901.a pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna.

1931 – Tallinna telefonikeskjaam lõi ühenduse Buenos Airesega.

1933 – Halliste kogudus lahkus Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikust.

1934 – Keila jaoskonna rahukohtunik tühistas Saue vallavolikogu valimised.

1936 – Saaluse valla kodanikud esitasid palve liita vald Vastseliina ja Haanja vallaga.

1937 – J. Virman valiti Aru vallavanemaks.

1939 – Jaapani väed okupeerisid Hainani saare, mis kuulus Hiina Vabariigile.

1942 – Eestis algab kütte varumise hiigelaktsioon. Mobilisatsiooni korras rakendatakse 2 kuuks metsatöödele 70 000 inimest ja 30 000 hobust.

1942 – N. Liidu kaitse rahvakomissari asetäitja Jefim Štšadenko annab korralduse formeerida Uurali sõjaväeringkonnas 249. Eesti laskurdiviis.

1943 – Briti 8.armee jõudis Tuneesia piirile.

1944 – Uus-Guineal ühinevad USA ja Austraalia väed.

1944 – Suurbritannias kehtestatakse progresseeruv tulumaks.

1945 – Tallinnas sureb eesti luuletaja Juhan Sütiste NKVD uurija kabinetis südamerabandusse (*28.12.1899 Tähtvere v.).

1946 – Toimuvas esimesed sõjajärgsed NSVL ÜN-i valimised.

1947 – Sõlmitakse Pariisi rahuleping, mis on koostatud Potsdami konverentsi otsuste alusel. Leping jõustub 15.novembril.

1959 – Karl-August Fagerholm valitakse 13.korda Soome parlamendi spiikriks.

1964 – Austraalia sõjalaev Voyager põrkas Jervise lahe juures kokku HMAS Melbourne´ga ja uppus. Hukkus ligi 80 inimest.

1994 – Eesti esimene disaini- ja reklaamitehnoloogia mess „Imagia“ avati Eesti Näituste Sinises ja Valges paviljonis.

1994 – Venemaal algas sidetöötajate streik.

1995 – Moskvasse toodi sadu Tšetšeenias hukkunud Vene sõjaväelaste surnukehi.

1996 – Tallinna Psühhiaatriahaigla tulekahjus hukkus 8 patsienti, 6 said raskeid põletushaavu – üks neist suri nädal hiljem.

1999 – Prantsusmaal algas kolme ministri üle kohtuprotsess. Neid süüdistati kuritegelikus hoolimatuses 1980-datel toimunud vereülekannetega, kus veri polnud HIV-i suhtes kontrollitus. Vereülekannete tulemusena sai AIDS-i nakkuse umbes 3600 inimest, kellest kolmandik olid kohtuprotsessi ajaks surnud.

2004 – Prantsusmaa parlamendi alamkoda (Rahvuskogu) kiitis ülekaalukalt heaks ususümbolite kandmise keelu avalikes koolides.

2005 – President Arnold Rüütel allkirjastas välisminister Kristiina Ojulandi ametist vabastamise otsuse.

2005 – Eesti Rahvaliidu survel lahkus ametist siseministri nõunik Vitali Faktulin.

2006 – Torinos algasid XX taliolümpiamängud, mis kestsid 26.veebruarini.

2007 – Serbia koosseisu kuuluva Kosovo pealinnas Prištinas toimusid albaanlaste meeleavaldused, millega nõuti ÜRO-lt piirkonnale täielikku iseseisvust. Kokkupõrgetes meeleavaldajate ja ÜRO korrakaitsejõudude vahel sai vigastada vähemalt 70 inimest.

2008 – Jõgeval avati pärast 15 aastast pausi taas kino.

2008 -Šveitsis Zürichis pandi toime riigi ajaloo suurim kunstirööv, mille käigus rööviti Emil Buehrle rajatud kunstikogust maale 163,2 miljardi USA dollari väärtuses. Röövitud maalide hulgas olid Claud Monet´, Edgar Degas´, Vincent van Gohi ja Paul Cezanne´i tööd.

2009 – Uus-Meremaa valitsus otsustas maksta kaheksale maoori hõimule kokku umbes 300 miljonit Uus-Meremaa dollarit valuraha 19.sajandi keskel tehtud õlekohtu eest.

2009 – NASA teatel põrkasid 800 km kõrgusel Siberi kohal kokku Venemaa tegevuse lõpetanud satelliit ja Ameerika Ühendriikide erafirma sidesatelliit. See oli esimene satelliitide kokkupõrge kosmoses.

2010 – Suri eesti tõlkija, kriitik ja publitsist Enn Soosaar (*13.02.1937 Tallinn).

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004