12. DETSEMBER

1098 – Ristisõdijad korraldasid tapatalgud Ma´arrat al-Numanis, mõrvates ligi 20 000 inimest.

1799 – Napoleon sai konsuliks.

1830 – Türgi tunnustas Serbia autonoomiat.

1894 – Jaapan tungis Koreasse.

1911 – Delhist sai India pealinn.

1913 – Firenzes leiti üles kaks aastat tagasi varastatud Mona Lisa.

1923 – Narvas avati uus raudteesild.

1924 – Esilinastub Eesti esimene täispikk mängufilm „Mineviku varjud“. Režissöörid Valter Palm ja A. Nugis, operaator Konstantin Märska.

"Mineviku varjud"

1925 – Avatakse Eesti Sõjaväe Keskhaigla hoone.

1931 – Eestis esilinastub õppe- ja propagabdafilm „Gaas! Gaas! Gaas!“.

1934 – Eestis antakse välja esimest korda riigivanema kirjandussauhinnad. Pärjatuks osutuvad Anton Hansen Tammsaare ja Karl-August Hindrey.

1938 – Eesti Ratsionaliseerimise Komitee otsustas alates 1. jaanuarist 1939 kehtestada paberi DIN-formaadid.

1939 – Mihkel Koppel valiti Mustvee linnavanemaks ja Jakob Ollep Sindi linnavanemaks.

1939 – Tolvajärvi lahing, soomlaste esimene suurem võit Talvesõjas.

1940 – Tartus, Tööstuse t. 7a-3 arreteeritakse Jaan Tõnisson.

1941 – Chicago ülikoolis E. Fermi laboris hakkab tööle esimenetuumareaktor, milles on võimalik valmistada aatomipommi tootmiseks vajalikku uraani ja plutooniumi.

1943 – Tartus peetakse Eesti Kirjanduse Seltsi esimene koosolek.

1944 – Allveelaev „Lembit“ põrkab Soome ranniku lähistel vee all kokku Saksa allveelaevaga U-479, mis upub.

1947 – NSVL MN-i juures asuv Usukultusasjade Nõukogu teatab ENSV MN-i esimehele Arnold Veimerile, et on hernhuutlike palvemajade iseseisva tegutsemine vastu. Järgmise aasta jooksul suletakse enamik Hernhuutlikke palvemaju. Vennastekogudustest moodustatakse luterlike koguduste filiaalid.

Arnold Veimer

1951 – EK(b)P KK pleenum kinnitab EK(b)P KK sekretäriks kõigest 31-aastase Otto Merimaa, kes on sõjajärgse aja noorim liiduvabariigi Keskkomitee sekretär. Juba 1952. a. Aprillis suunatakse Merimaa EK(b)P Pärnu Oblastikomitee I sekretäriks.

1955 – Saksamaa LV välisministeeriumi riigisekretär Walter Hallstein teatab, et Saksamaa LV katkestab diplomaatilised suhted nende riikidega, kes tunnustavad Saksa DV-d.

1963– Keenia iseseisvus, eraldus Suurbritanniast.

1964 – Oma esimesel iseseisvusaastapäeval sai Keeniast vabariik.

1987 – Asutaati Eesti Muinsuskaitse Selts.

1991 – Iseseisvus Venemaa, ühtlasi lakkas olemast Nõukogude Liit.

1993 – Toimusid esimesed vabad valimised Venemaal.

2000 – Etioopia ja Eritrea sõlmisid Alžiiri rahulepingu, millega lõppes Eritrea-Etioopia sõda.

2000 – USA Ülemkohus kuulutas välja oma otsuse George W. Bushi ja Al Gore´i vahelises kohtuasjas, otsustades sellega USA presidendivalimiste tulemused.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

11. DETSEMBER

359 – Konstantinoopolis asus ametisse esimene linnaperfekt.

1282 – Langes viimane Wales´i omamaine valitseja Llywelyn ap Gruffydd.

1739 – Liivimaa maanõunik Otto Fabian Rosen allkirjastab mahuka seletuskirja (Roseni deklaratsioon) Liivimaa talupoegade õiguste kohta.

1792 – Konvendi ees algas Louis XVI protsess.

1816 – Holland sai Suurbritannialt tagasi Jaava.

1845 – Moodustati Sonderbund. Seitse konservatiivset katoliiklikku Šveitsi kantonit liitusid seismaks vastu vabameelsematele protestantlikutele kantonitele.

1872 – Suri Hawai kuningas Kamehameha V (*11.12.1830 Honolulu, Oahu).

1897 – Jaan Tõnisson valiti Taru Eesti Põllumeeste Seltsi esimeheks.

1901 – Guglielmo Marconi pidas esimese raadioseandi üle Atlandi ookeani.

1917 – Esimene maailmasõda: Briti väed vallutasid Türgilt Jeruusalemma.

1936 – Jõustus Edward VIII loobumine Briti kunngakroonist.

1937 – Liivimaa rüütelkonna vanapiigade varjupaik (Adeliges Fräulein-Stift) kolis Viljandist Vinni mõisa.

1937 – N. Liidus suri jurist, bolševik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik Jaan Anvelt (*18.04.1884 Viljandimaa, Võisiku v., Oorgu). Kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees.

1937 – Itaalia lahkus Rahvasteliidust.

1938 – Helmuyh Weiss valiti EV saksa kultuuromavalitsuse esimeheks.

1939 – EV President Konstantin Päts määras Aleksander Tõnissoni Tallinna ülemlinnapeaks ja EV Valitsus Robert Sinika Tartu linapeaks, Johannes Võsu valiti tagasi Jõgeva linnavanemaks.

1940 – Tallinnas Lembitu t 18-4 vangistatakse Punaarmee 22. Eesti territoriaalkorpuse eskadrilli ülem alampolkovnik Hans Kitvel.

1941 – Saksamaa ja Itaalia kuulutavas USA-le sõja.

1942 – Punaarmee alustab Velikije Lukist u 200 km kaugusel idas asuvast Rževist lääne pool rünnakut, mis aga peatselt takerdub.

1944 – Tallinnas Pagari tänaval kukub ülekuulamise ajal aknast välja ja sureb Eesti sotsialistide juhte, Riigikogu kõigi koosseisude ja I Riigivolikogu liige ning Otto Tiefi valitsuse riigikontrolör Oskar Gustavsin (*14.02.1889, Saaremaa, Kogula v.).

1946 – ÜRO peatab Hispaania liikmeksoleku ja kutsub oma liikmesriike katkestama Hispaaniaga diplomaatilised suhted.

1946 – Asutati UNICEF.

1952 – August Englas tuleb Bakuus vabamaadluse poolraskekaalus N. Liidu meistriks.

1956 – Tallinnas avatakse Tondi ja Kadrioru vaheline, 3. trammiliin.

1957 – Saksa DV-s kuulutatakse riigist põgenemine kuriteoks.

1960 – Tartus suri botaanik August Vaga (*15.03.1893 Kehra).

1968 – Tallinnas suri eesti maalikunstnik Richard Sagrits (*19.12.1910 Karepa).

1989 – Suri eesti põlevkivikeemik Agu Aarna (1937. aastani August Treier; *11.10.1915 Tallinn).

1994 – Vene väed tungisid Tšetšeeniasse, et kukutada võimult Džohhar Dudajevi valitsus. Algas I Tšetšeenia sõda.

1999 – Tallinnas Mustpeade Majas toimus Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurlooži erakorraline istung. Arno Köörna astus Eesti Suurlooži suurmeistri kohalt tagasi, tema asemele sai uueks suurmeistriks Raido Rüütel.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

8. DETSEMBER

1099 – Esimene ristisõda: ristisõdijad võitsid Askaloni lahingus Fatimiidide kalifaadi vägesid.

1609 – Milanos avati Euroopa teise avaliku raamatukoguna Biblioteca Amdrosiana lugemissaal.

1869 – Algas Vatikani I kirikukogu, millele polnud kutsutud riikide ilmalikke esindajaid.

1881 – Tulekahju Viini ooperis Ringtheater, milles hukkus enam kui 400 inimest.

1907 – Suri Rootsi kuningas alates 18.09.1872, ka Norra kuningas kuni 7.06.1905 Oscar II (*21.01.1829).

1914 – Esimene maailmasõda: toimus Falklandi merelahing Briti ja Saksa laevastike vahel.

1918 – Eestis asutatakse vabatahtlik abiorganisatsioon „Ühistöö“, mis tegeleb Vabadussõja ajal erinevate meditsiiniliste, logistiliste ja heategevuslike ülesannetega.

1923 – Registreeriti Eesti Olümpiakomitee põhikiri.

1934 – Tallinnas viibis Soome välisminister Antti Hackzell.¹

1935 – Karl Raudsepp valiti Vändra koguduse õpetajaks.

1936 – EV sisekaitseülema otsusega vabastati osaühingu „Postimees“ äriettevõtted ja varandused sekvestri alt.

1937 – Toimus Ühistegevuskoja üldkoosolek.

1939 – Jaan Luts valiti Narva linnapeaks ja Richard Kiil Kärdla linnavanemaks.

1939 – Talvesõda: algas N. Liidu Soome-vastane mereblokaad Botnia lahes ja Soome lahe lääneosas kuni Pakri saarteni.

1941 – President F. D. Roosevelti ettepanekul teeb USA Kongress oma erakorralisel istungil otsuse kuulutada Jaapanile sõda.

1941 – USA ja Suurbritannia kuulutavad Jaapanile sõja.

1950 – President H. Truman keelab USA-l kaubelda Hiina Rahvavabariigiga.

1974 – Kreekas toimunud referendumil hääletas ligi 70 % osalenutest riigikorra muutmise poole konstitutsioonilisest monarhiast vabariigiks.

1978 – Jeruusalemmas suri Iisraeli riigitegelane ja diplomaat, töö- ja sotsiaalkindlustuse minister, välis- ning neljas peaminister 17. märtsist 1969 kuni 03.06.1974 Golda Me´ir (sündinud Golda Mabovitš, tuntud ka nimega Golda Meyerson; *3.05.1898 Kiiev, Venemaa Keisririik (praegu Ukraina)). Oli esimene (ning praeguseni ainus) Iisraeli naispeaminister ja kolmas naispeaminister maailmas.

1980 – New Yorgis tapeti inglise laulja, poeet ja kitarrist John Winston Ono Lennon (*9.10.1940 Liverpool).

1981 – Lemmatsi külanõukogu nimetati ümber Ülenurme külanõukoguks.

1989 – Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei erakorralisel kongressil vahetati välja kogu partei juhtkond. Partei uueks esimeheks sai advokaat Gregor Gysi.

1991 – Białowieźa rahvuspargis toimunud kohtumisel otsustasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene liidrid moodustada Sõltumatute Riikide Ühenduse.

2001 – Tallinnas Saku Suurhallis asutati Erakond Res Publica.

2017 – Suri eesti koorijuht ja muusikapedagoog Kuno Areng (*23.07.1929 Järvamaa, praegune Virumaa Järsi küla).

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
¹„Eesti Kroonika 1934“ Elav Teadus nr.39, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1935         

30. DETSEMBER

533 – Astus jõusse Justinianuse koodeks.

1097 – Antiookia maavärin.

1691 – Suri iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid Robert Boyle (*25.01.1627). Tema võttis kasutusele keemilise elemendi mõiste.

1694 – Rootsi võimud otsustasid Liivimaal kaotada aadlike senine omavalitsus. Laiali saadeti Liivimaa maanõunike kolleegium.

1812 – Preisimaa ja Venemaa sõlmisid Tauragé lepingu.

1880 – Transvaali buurid kuulutasid välja vabariigi.

1922 – Moodustati NSV Liit, juhu juulusid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV.

1924 – Edwin Hubble teatas teiste galaktikate olemasolust.

1927 – Tōkyōs avati Aasia esimene metroo, Ginza liin.

1939 – Tallinnas ja Nõmmel toimus pimendamisharjutus.

1940 – Tallinnas Narva mnt.86 vangistatakse põrandaaluse vastupanuliikumise üks juhte Ülo Maramaa.

1941 – Rootsi Välisministeeriumi teatel oli Rootsi riik eraldanud 1939.a. sügisel Soome abistamiseks 508 mln krooni.

1943 – Moskvas taastatakse Eesti „Dünamo“ organisatsioonilised alused. Organiseerimiskomitee esimeheks saab Boris Kumm, vastutavaks sekretäriks Martin Linnamägi.

Boris Kumm

1944 – Suri prantsuse kirjanik, 1915.a Nobeli kirjandusauhinna laureaat Romain Rolland (*29.01.1866).

1947 – Rumeenia kuningas Mihai I sunnitakse troonist loobuma ning Rumeenia kuulutatakse rahvavabariigiks. 4.01.1948 sõlmib N. Liit Rumeeniaga sõpruse, koostöö ja  vastastikuse abistamise lepingu.

Mihai I

1948 – New Yorgis esietendub Cole Porteri muusikal „Suudle mind, Kate“.

1953 – USA-s tulid müüki esimesed värviteleviisorid.

1955 – „Estonias“ esietendub Lydia Austeri ballett „Tiina“.

Helmi Puur Tiinana 1955.a.

1955 – Raplas avatakse Eesti tarbijaskooperatiivide võrgu suurim toiduainekauplus.

1956 – Eestis hakkab ilmuma „Raadioleht“, mis sisaldab ka televisiooni saatekava.

1959 – Narva lähedal hakkas tööle Balti soojuselektrijaama esimene plokk.

1960 – „Spordilehe“ ringküsitlusel valitakse viievõistleja Hanno Selg ülekaalukalt Eesti 1960.a. parimaks sportlaseks. Talle järgnevad Aleksander Tšutšelov ja Charles Vallmann.

Hanno Selg

1965 – Ferdinand Marcosest sai Filipiinide president.

1967 – Liepāja lähedal kukkus alla Riiast Liepājasse sõitnud reisilennuk AN-24. 43 reisijat hukkus, 6 jäi ellu.

1968 – Suri Norra poliitik, esimene ÜRO peasekretär Trygve Halvdan Lie (*16.07.1896 Kristiania).

1972 – ETV-s näidati esimest värvitelevisiooni saadet.

1979 – Suri ameerika helilooja Richard Rodgers (*28.06.1902).

1983 – Taasavati Niguliste muuseum-kontserdisaal.

1993 – Seati sisse diplomaatilised suhted Iisraeli ja Vatikani vahel.

2006 – Suri Iraagi president 1979-2003, Iraagi peaminister 1979-1991 ja 1994-2003 Şaddām Husayn (*28.04.1937).

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

29. DETSEMBER

1721 – Prantsusmaa kuningriik hõivas Mauritiuse.

1857 – Algas Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa okupatsioon Kantonis (Hiina keeles Guangzuhou), Hiinas.

1867 – Tallinnas õnnistati sisse Jaani kirik, Tallinna esimene eesti kirikuks ehitatud kirik.

1867 – Tallinnas asutati näljahädaliste abistamiseks Hädaabi Keskkomitee.

1891 – Thomas Alva Edison patenteeris raadio.

1905 – Tallinnas hakkas ilmuma „Päevaleht“.

1911 – Sun Yat-Sen (Sun Yixian) sai Hiina Vabariigi esimeseks presidendiks.

1911 – Mongoolia saavutas sõltumatuse Hiina viimasest Qingide valitsejadünastiast.

1915 – Tallinnas alustas tööd Ühistegevuse Edendamise Selts.

1934 – 29.-30.detsember toimus Tallinnas 3. hariduskongress. Koos olid umbes 300 haridustegelast (enamus maalt). Üldideoloogiliste küsimuste kõrval kaaluti seal ka vabaharidustöö üksikküsimusi, nagu rahvamajad, algkooli lõpetanud noorsoo edasiharimine jne. Haridus- ja sotsiaalminister teatas kongressil, et valitsusel on kindel kavatsus ellu kutsuda lähemas tulevikus rahvahariduse nõukogu.¹

1937 – Uue põhiseaduse jõustumisega sai Iiri Vabast Riigist Iiri Vabariik.

1945 – Julgeolekuorganid arreteerivad Nõukogude-vastase tegevuse pärast 48 Võru koolinoort.

1955 – Tartus 1.Mai tänaval avatakse uus kino „Komsomol“, mille saal mahutab 330 inimest.

1972 – EVSV-d autasustati Rahvaste Sõpruse ordeniga.

1986 – Suri vene filmirežissöör Andrei Tarkovski (*04.04.1932).

1989 – Sametrevolutsioon: Tšehhoslovakkis presidendiks sai Vàclav Havel.

1997 – Linnugripi tõkestamiseks alustati Hongkongis massilisi kanade hukkamisi – tapeti 1,25 miljonit kana.

2014 – Suri eesti geograaf, ettevõtja ja poliitik Hardo Aasmäe (*11.02.1951).

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
¹„Eesti Kroonika 1934“ Elav Teadus nr.39, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1935         

28. DETSEMBER

856 – Viikingid rüüstasid ja süütasid Pariisi.

1355 – Prantsusmaal kogunesid generaalstaadid.

1612 – Galileo Galilei vaatles esimesena Neptuuni, pidades seda kinnistäheks.

1694 – Suri Inglismaa kuninganna Mary II (*30.04.1662).

1836 – Hispaania tunnistas Mehhiko iseseisvust.

1873 – Carl Robert Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks.

1895 – Vennad Lumière´id korraldasid esimese tasulise filmiseansi. Seda sündmust peetakse filmikunsti alguseks.

1905 – Õnnistati sisse Tõrva kirik.

Tõrva kirik aastal 1915

1908 – Messina maavärin Sitsiilias nõudis üle 75 000 ohvri.

1922 – Eesti Vabariigis toimus rahvaloendus.

1923 – Tartus toimus 29. detsembrini kestnud I üleriiklik hariduskongress. Kongressil pandi alus Eesti Haridusliidule.

1923 – Tartus peeti esimest ajalooõpetajate päeva.

1925 – Suri vene luuletaja Sergei Jessenin (*3.10.1895).

1934 – 28.-30. detsember toimus Tartus Noorsoo Karskusliidu poolt korraldatud 8. noorsoo karskuskongress. Kongressist osavõtt oli hõredavõitu. Liidu uueks esimeheks valiti Juhan Tork. Otsustati luua tihedam side õpetajaskonnaga ja algkooli lõpetanud noorsooga.¹

1937 – Suri prantsuse helilooja ja pianist Joseph-Maurice Ravel (*7.03.1875).

1940 – ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsustab anda endiste Eesti, Läti ja Leedu armee kindralitele ja nüüdsete territoriaalsete laskurkorpuste juhtidele Punaarmee auastmed. Gustav Jonson saab kinrdalleitnandiks, Richard Tomberg, Jaan Kruus ja August Kasekamp saavad kindralmajoriks, Herbert Brede ja Hugo Kauler suurtükiväe kindralmajoriks ning Tõnis Rotberg saab varustusteenistuse kindralmajoriks.

Gustav Jonson

1940 – ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsusega loetakse kehtetuks talumajapidamiste talu väljaostmisega seotud võlad ning 1. jaan. 1940 kehtinud maksud ja trahvid, mis on maksmata. Samas kõikide enne 23. juulit üle 30 ha maad omanud talumajapidamistel suurendatakse kinnisvaramaksu 100-200 % ning 10-30 ha suurustel taludel, mis kasutasid süstemaatiliselt palgatööjõudu 50-100%.

1942 – Adolf Hitler annab käsu kindlustada kaitsepositsioone Kreekas ja Kreetal ning suruda Balkanil puhkenud ülestõusud karmilt maha. Samuti kinnitab ta armeedegrupi „A“ Kaukaasiast taganemise korralduse.

1947 – Suri Itaalia kuningas (1900-1946), Etioopia keiser (1936-1943) ja Albaania kuningas (1939-1843) Vittorio Emanuele III (*11.11.1869).

1959 – Tallinnas esilinastub Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio komöödia „Vallatud kurvid“. Režissöörid on Juli Kun ja Kaljo Kiisk. Stsenaariumi on kirjutanud Dagmar Normet ja Sandor Stern.

1960 – NLKP KK Poliitbüroo liige, NSVL ÜN Presiidiumi esimees Leonid Brežnev esineb Tallinnas ülevabariigilisel parteiaktiivi koosolekul. See on tema esimene ja viimane Eestis käik.

1971 – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskopiks valitud Konrad Veem astus ametisse.

Konrad Veem 1993.a.

1971 – Asutati Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Austraalia praostkond, praostiks valiti Einar Kiviste.

1985 – NSVL tiibrakett, SS-N-3 või SS-N-12 lendas Inari järve.

1989 – Leedus hakkas esimesena endistest NSVL riikidest kehtima mitmeparteisüsteem.

1996 – Tartus suri eesti keeleteadlane, polüglott, orientalist ja mulgi murdeluuletaja Pent Nurmekund (detsembrini 1936 Arthur Roosmann; *16.12.1906 Kilingi vald, Pärnumaa).

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
¹„Eesti Kroonika 1934“ Elav Teadus nr.39, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1935