3. MAI

1481 – Suri Türgi sultan 1444-1446 ja 1451-1481 Mehmed II Suur (*30.03.1432 Adrianoopol).

1494 – Christoph Kolumbus nägi esmakordselt Jamaicat.

1500 – Pedró Àlvares Cabral maabus Brasiilias.

1775 – Briti kellassepp ja leiutaja Alexander Cumming esitas patenditaotluse vesiklosetile.

1791 – Stanisław II August Poinatowski kirjutas kuningana alla Poola põhiseadusele.

1802 – Tartu Ülikooli taasavamisaktus.

1910 – Ajalehes „Virulane“ ilmus teada olevalt eesti esimene jalgpallireportaaž,

1918 – Suurbritannia valitsus teatas de facto tunnustuse andmisest Eesti Maapäevale.

1922 – Eesti Kaitepolitsei tabas enamlaste liidri Viktor Kingissepa (*12./ukj.24.03.1888 Kaarma-Suure v. Kaarmaa kk., Saaremaa Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik), kes samal päeval sõjavälikohtu poolt surma mõisteti ja Tallinnas maha lasti.

1927 – Kolga mõis jagati maasaajate vahel.

1934 – Tallinna saabus Poola delegatsioon eesotsas Walery Sławekiga.

1942 – Hjalmar Mäe peab Narvas kõne, milles teatab, et tulevane Eesti piir ulatub Ilmjärveni (Ilmeni järveni) ja Eesti pealinnaks saab Narva.

1942 – Suurmeister Paul Keres annab Tartus malesimultaani.

1942 – Kirovi oblastis Vjatka vangilaagris hukatakse laskesportlane ja Kaitseliidu aktivist August Liivik (*26.01.1903 Särevere v.).

1945 – Briti väed sisenesid „avatud linnaks“ kuulutatud Hamburgi.

1946 – Tōkyōs alustab tööd Kaug-Ida rahvusvaheline sõjatribunal, kes mõistab kohut Jaapani peamiste sõjakurjategijate üle.

1946 – EELK Konsistoorium otsustab asutada Tallinnas Usuteaduste Instituudi. Organiseerimistoimkonna esimeheks valitakse piiskopi kohusetäitja August Pähn. Eestis katkes teoloogilise hariduse andmine 1940.a. augustis, kui Tartus suleti ülikooli usuteaduskond.

August Pähn

1947 – Jaapanis jõustub uus põhiseadus. Selle kuulutab välja keiser Hirohito.

1951 – NATO otsuse kohaselt asuvad USA üksused Islandis olevatesse baasidesse.

1951 – Avati Londoni Royal Festival Hall.

1952 – ENSV ÜN Presiidium annab seadluse Tallinna, Tartu ja Pärnu oblasti moodustamise kohta. Moodustatakse oblastite partei- ja täitevkomiteed ning korraldatakse oblastinõukogude valimised.

1955 – Stockholmi lähistel sureb metsateadlane Andres Mathiesen (*1.12.1890 Sindi).

1956 – Tōkyōs toimusid esimesed judo maailmameistrivõistlused.

1960 – Jõustub Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) leping. Juulis alandatakse lepinguga liitunud riikide vahelisi tallitariife 20 % võrra.

1977 – Malmös peeti esimesed maailmameistrivõistlused sulgpallis.

1978 – DECi töötaja Gray Thuerk kasutas e-posti esmakordselt spämmimiseks.

1986 – Norras Bergemis peetud 31. Eurovisiooni lauluvõistluse võitis 13-aastane Belgia laulja Sandra Kim lauluga „J´aime la vie“. Ta on kõigi aegade noorim selle lauluvõistluse võitja.

2006 – Ameerika Ühendriikide tervisjoiuorganisatsioonid ning karastusjookide tootjad Cadbury Schweppes, Coca-Cola Company ja PepsiCo jõudsid kokkuleppele, et koolides lõpetatakse suure kalorsusega gaseeritud karastusjookide müük.

2008 – Türkmenistani president Gurbanguly Berdimuhammedow andis korralduse oma eelkäija Saparmyrat Nyyazowi kullast kuju mahavõtmiseks Aşgabati kesklinnast ja üleviimiseks äärelinna.

Gurbanguly Berdimuhammedow

2009 – Venemaa piirivalve alustas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piiri valvamist.

2012 – Suri eesti näitleja Silvia Laidla (kuni 1935 Lazarus; *20.10.1927 Valga). Aastast 1974 ENSV teeneline kunstnik ja 2003 Valgetähe IV klassi teenetemärgi omanik.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004