5. AUGUST

1578 – Al Kasr al Kebiri lahing; marokolased alistasid portugallased.

1589 – Tallinna saabus Rootsi kuningas Johan III koos kuninganna Gunilla Bielke ja riiginõukogu delegatsiooniga. Peeti augustis-septembris läbirääkimisi oma poja, Poola kuninga ja Rootsi troonipärijaga Sigismundiga.

Johan III

1600 – Vandenõu Šotimaal: lord Gowrie ja tema vend vangistasid kuningas James VI. Kuningas vabastati peagi.

1620 – Mayflower läks esimeste inglise asunikega teele Ameerikasse.

1693 – Dom Perignon mõtles välja šampanja joogi.

1716 – Savoia prints Eugene lõi Peterwardeinis türklasi.

1772 – Esimene Poola jagamine.

1789 – Läänide süsteemi kaotamine Prantsusmaal.

1824 – Kosi lahing türklaste ja kreeklaste vahel.

1850 – Austraalia valitsuse akt kinnitas esindusvalitsused Lõuna-Aafrikas, Tasmaanias ja Uus-Lõuna-Walesist eraldatud Victorias. 

1858 – Valmis esimene transatlaantiline telegraafikaabel.

1858 – New Yorgi sadamas pandi paika Vabaduse samba nurgakivi.

1879 – Ilmus Adam Ainti ajalehe „Tartu Eesti Seitung“ esimene number.

1895 – Londonis suri saksa filosoof, Kommunistliku partei manifesti kaasautor, Karl Marxi „Kapitali“ teise ja kolmanda osa kirjutaja Friedrich Engels (*28.11.1820 Barmmeni linn (nüüd Wuppertali linnaosa)).

1902 – Avati Greenwichi jalakäijate tunnel, mis asus Thamesi jõe põhjas.

1902 – Tallinnas algasid 8. augustini kestnud kreisipäevad, seal viibis ka Venemaa keiser Nikolai II.

Nikolai II

1917 – Tallinnas lõppesid Eesti teised meistrivõistlused kergejõustikus.

1933 – Tartus algas protestiallkirjade kogumine miiniristlejate Lennuk ja Vambola müümise vastu.

Vambola

1937 – Viimsi vallas hukkus ipriidiplahvatusel kolm last.

1940 – kell 24:00 kehtestatakse Eestis valitsuse 3. augusti otsusega Moskva aeg.

1940 – Eesti presidendi dekreedina (kannab J. Varese allkirja) antakse „Välismaal asuvate riigireetjate ja nende perekonnaliikmete karistamise seadus“.

1940 – NSVL ÜN rahuldab Leedu NSV „palve“ võtta ta vastu N. Liidu koosseisu.

1941 – 5.-6. augustil põletavad hävituspataljonlased kapten Mihhail Pasternaki juhtimisel Kautla ümbruskonnas maha 22 talu, Ardu koolimaja ja meierei. Tapetakse 14 juhuslikult ettesattunud inimest.

1942 – Suurbritannia ütleb lahti Müncheni kokkuleppest (29.09.1939), mis sätestas Tšehhoslovakkiale kuulunud Sudeedimaa liitmise Saksamaaga.

1943 – Saksa väeosad lahkuvad Orjolist.

1943 – Rootsi keelab Saksa väe transportimise läbi oma territooriumi Norrasse ja Soome.

1943 – Liitlasväed said pärast Catania hõivamist Sitsiilia väina oma võimu alla.

1944 – 5.-6.august on Pärnus 25. Eesti meistrivõistlused kümnevõistluses. Kergejõustikukuningaks kroonitakse esimest korda Heino Lipp.

1945 – ENSV RKN suurendab pärast 1. juunit 1945 sündinud laste igakuist toetusraha 10 rublalt 20 rublani.

1948 – Tallinnas toimuvail üleliidulistel noorte malemeistrivõistlustel jagavad esikohta Iivo Nei ja Viktor Kortšnoi.

Iivo Nei

1949 – Maavärin Ecuadoris nõudis 6000 inimese elu.

1950 – Florence Chadwick ujub üle Inglise kanali uue naiste rekordajaga – 13 tunni 22 minutiga.

1951 – 5.-19.augustini toimub Ida-Berliinis III ülemaailmne noorsoo- ja üliõpilasfestival. Eesti NSV-d esindab tenor Aleksander Püvi, kes saab I auhinna.

1952 – Jaapan sõlmis taas diplomaatilised suhted Hiinaga.

1953 – Ajaleht „Eesti Meremees“ katkestab ilmumise.

1955 – Mustvee rajooni „Suure Oktoobri“ põllumajanduslikus artellis avatakse 150-tonnise mahuga silohoidla.

1956 – Moskvas avatakse suurejooneliselt I N. Liidu rahvaste spartakiaad. Sellest kujuneb olümpiaeelne sportlike jõudude ülevaatus, kus valitakse välja olümpiakandidaate. Hiljem hakkavad spartakiaadid toimuma aasta enne ülumpiamänge. Sellel spartakiaadil võidavad eestlased neli kuldmedalit – Helmut Puur ja Johannes Kotkas kreeka-rooma maadluses ja Ulvi Voog 100 ning 400 m vabaujumises.  Lisaks veel üks teine koht ja viis kolmandat kohta.

Helmut Puur

1956 – Riias on visiidil Rootsi sõjalaevad. Võimud tõkestavad rootslaste ja lätlaste igasuguse mitteametliku lävimise, lubades külaliste juurde ainult valitus isikuid.

1961 – 5.-6.augustil osaleb Eesti meistrivõistlustel vettehüpetes rekordilidelt palju sportlasi (33), edukamad on Agu Tani ja Viiu Reisner.

Agu Tani

1962 – Suri USA näitlejanna ja modell Marilyn Monroe (sünninimega Norma Jeane Mortenson, * 1.06.1926 Los Angeles).

1963 – USA, Suurbritannia ja N. Liit sõlmisid lepingud, mis keelustasid tuumakatsetused atmosfääris, kosmoses ja vee all.

1965 – NLKP Keskomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu avaldas määruse, milles Balti liiduvabariikidel lubati säilitada 11-aastased üldhariduskoolid.

1969 – Suri Mecklenburgi hertsog, saksa maade-uurija, spordi- ja riigitegelane, 1918.aastal esitatud Balti Hertsogiriigi riigipea kandidaat Adolf Friedrich (*10.10.1873).

1971 – Türgi sõlmis diplomaatilised suhted Hiinaga ja katkestas sidemed Taiwaniga.

1973 – Kaks meest terroriorganisatsioonist Must September ründas Ateena lennuväljal reisilennukit granaatide ja automaatidega, tappes 3 ja haavates 55 inimest.

1976 – Sudaani sõjaväeline valitsus hukkas nurjunud riigipöördekatse oletatava juhi ja veel 16 asjaosalist.

1988 – Iraani hävituslennukid ründasid Huzistani provintsi piiri ääres Iraagi vägede positsioone.

1990 – USA väed sekkusid Libeeria kodusõtta, et päästa Monroviast umbes 70 ameeriklast.

1991 – Iraak tunnistas ÜRO inspektoritele, et oli neli aastat teostanud keemiarelva uuringuid, kuid kinnitas, et need lõpetati 1990.aastal, kohe pärast Kuveidi invasiooni.

1992 – Nelson Mandela juhtis Pretorias 100 000 mustanahalise meeleavaldust valgete võimude vastu.

1993 – Seoses 25.juulist -2.augustini kestnud Läänemaa Jäägrikompanii allumatusest tekkinud konfliktiga (nn jäägrikriisiga) vabastati Hain Rebas kaitseministri ülesannetest.

Hain Rebas

1994 – Lääne-Euroopa Liidu Assamblee president Sir Dudley Smith ütles pressikonverentsil, et Eestil on samasugused õigused nagu Euroopa suurriikidel ning Eestil lasub ka samasugune vastutus Euroopa turvalisuse pärast.

1994 – NATO reaktiivlennukid ründasid Sarajevo lähedal asuvat objekti, kui Bosnia serblased olid hõivanud ÜRO tanki ja muid relvi ning tulistanud ÜRO helikopterit.

1995 – Rühm Eesti ohvitsere sõitis USA-sse NATO õppustele Cooperative Nugget.

1995 – Tartus moodustati Rahvusliku Koonderakonna Isamaa noorteorganisatsioon Noor Isamaa.

1995 – Horvaatia väed sisenesid Knini, serblaste 1991.aasta mässu sümboolsesse keskusesse.

1998 – Sofias suri Bulgaaria poliitik, Bulgaaria Kommunistliku Partei juht 1954-1989, peaminister 1962-1971 ja president 1971-1989 Todor Hristov Živkov (*7.09.1911 Pravec).

2017 – Haapsalus Augustibluusi laval varises kokku ja viidi haiglasse Ukraina ansambli Ivan Bluer & Friends laulja-kitarrist Ivan Denisenko (*3.09.1983 Kiievi oblast). Muusik suri haiglas öösel.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004