339
– Keelustati juutide ja kristlaste vahelised abielud.
1516
– Noyoni leping – Prantsusmaa tunnistas Hispaania nõudlust
Napolile, Hispaania Prantsusmaa oma Milanole.
1521
– Tenochtitlàn langes Hispaania konkistadooridele eesotsas Hermàn
Cortèsega.
1569
– Rootsi kuningas Johan III Vasa nimetas Johannes Robertus von Gelderni
kõigi Rootsi Liivimaa valduste piiskopiks.
Johan III Vasa
1704
– Blenheimi ehk Höchstadti lahing – suurimaid Hispaania
pärilussõjas.
1840
– Lesk paruniproua Elisabeth von Uexküll avas Tallinnas Vene
tänaval esimese koolieelse kasvatusasutuse – Väikelaste
Hoiuasutuse 2-7 aastastele lastele.
1896
– Riias algas 27.augustini toimunud X ülevenemaaline muinasaja
uurijate kongress, kus Eestist osalesid Jaan Jung, Jakob Hurt ja Karl
August Hermann.
Jaan Jung
1899
– Tartus toimunud saksa augustinäitusel tegi Riiast tulnud
õhusõitja Ernesto Vitalli kuumaõhupalliga lennu koos õnnestunud
langevarjuhüppega.
1905
– Norras korraldati rahvahääletus Rootsi unioonist lahkulöömise
kohta.
1913
– Harry Brearley leiutas roostevaba terase.
1932 - 13.-
15.august – Toimus Eestis rahvahääletus Põhiseaduse muutmise
osas. Hääletusest võttis osa 90 % valimisõiguslikest kodanikest. Hääletus kukkus läbi 345 215 vastuhäälega. Hääletajaid kokku 679 194. Põhiseaduse muutmise ettepanek oli väheste häälte
enamisega läbi kukkunud.
1933 – EV Riigivanem Jaan Tõnisson sõitis eravisiidile Soome.
1933 – EV Riigivanem Jaan Tõnisson sõitis eravisiidile Soome.
Jaan Tõnisson 1928.a.
1936
– Kiviõli kaevanduses ja õlitehased algas 16.septembrini kestnud
ulatuslik streik.
1937 – EV Rahvuskogu võttis vastu seadused põhiseaduse elluviimiseks: presidendi valimise seaduse, Riigikogu ajutise kodukorra ja Riigikogu töökorra seaduse, presidendi ja Riigikogu liikmete tase seadused ning üleminekuaja seaduse.
1937 – EV Rahvuskogu võttis vastu seadused põhiseaduse elluviimiseks: presidendi valimise seaduse, Riigikogu ajutise kodukorra ja Riigikogu töökorra seaduse, presidendi ja Riigikogu liikmete tase seadused ning üleminekuaja seaduse.
1937 –
Ungari saadik Bela de Török esitas oma volitused EV Riigivanem Konstantin
Pätsile.
1939 – Liisa
Teki (sündinud Kübar, 68 aastat vana) saabus optandina N. Liidust Lisjeni
alevikust Baikali järve äärest.
1940
– Eesti presidendi dekreedina (kannab J. Varese allkirja) antakse
„Usuõpetuse õpetamise lõpetamise seadus“:
1940
– Eesti presidendi käskkirjaga (kannab J. Varese allkirja)
vabastatakse ametist Kohtukoja esimees Jaak Reichmann.
Jaak Reichmann
Jaak Reichmann
1941
– Taganevad punaväelased süütavad Eestis Oru lossi. Hoone hävib.
Saksa 26. armeekorpuse üksused hõivavad Jõhvi.
1944
– Punaarmee hõivab Võru.
1945
– Sionistide maailmakongrss Šveitsis nõuab Suurbritannialt
Iisraeli riigi rajamist ning 1 mln juudi Palestiinasse asustamist.
1949
– Stockholmis peetavatel rahvusvahelistel kergejõustikuvõistlustel
tuleb Aleksander Kreek kuulitõukes 15.30-ga kolmandaks. See on
Euroopa edetabeli 9. tulemus.
Aleksander Kreek
Aleksander Kreek
1950
– Riias Daugava jõel läks põhja aurik „Majakovski“. Hukkus
147 inimest.
1958 – Suri seikleja ja Albaania "kuningas" Otto Witte (*16.10.1872).
1958 – Suri seikleja ja Albaania "kuningas" Otto Witte (*16.10.1872).
1961
– Hakatakse rajama Berliini müüri.
Berliini müüri ehitamine.
Berliini müüri ehitamine.
1992
– Eesti Pank keeldus kommertspankadele laenude andmisest.
1993
– Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku (EAÕK) liikmed kodumaal, EAÕK
Sinodi esimees ülempreester Nikolai Suursööt ja Sinodi liikmed
kohtuusid Stockholmis Konstantinoopoli patriarhi Bartholomeosega.
Ülempreestrid Nikolai Suursööt ja Emmanuel Kirss andsid
Konstantinopoli patriarhile üle kirja, milles kinnitati, et EAÕK
tegevuse aluseks on kiriklik jurisdiktsioon.
1994
– Põhja-Eesti Pank ostis Sotsiaalpanga Tartu filiaali.
1995
– EV peaminister Tiit Vähi andis politseile käsu lõpetada
moonipõldude hävitamine Eestis. Moonipõldude hävitamiseks on
edaspidi vaja kohtu luba.
1996 – EV valitsus kavatses jätta pikendamata nende Vene luuleorganites töötanud erusõjaväelaste tähtajalised elamisload, kes võisid olla ohtlikud Eesti julgeolekule.
1999 – Jõgeva linnapea Kalev Lillo paigutati arestikambrisse kainenema.
1996 – EV valitsus kavatses jätta pikendamata nende Vene luuleorganites töötanud erusõjaväelaste tähtajalised elamisload, kes võisid olla ohtlikud Eesti julgeolekule.
1999 – Jõgeva linnapea Kalev Lillo paigutati arestikambrisse kainenema.
Kasutatud
kirjandus:
https://et.wikipedia.org/
E.
Laaman „Erakonnad Eestis“ Elav Teadus nr.26, Tartu 1934 Eesti
Kirjanduse Seltsi Kirjastus.
„Eesti
kroonika 1932“ Elav Teadus nr.16, 1933
„Eesti
ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti
Entsüklopeediakirjastus, 2004
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar