Tähelepanekud ja kogemused elust

teisipäev, 29. august 2017

29. AUGUST

70 – Roomlased vallutasid Jeruusalemma.

886 – Suri Bütsantsi keiser Basileios I (*811/812 Macedonia).
Pildiotsingu Basileios I tulemus

1346 – Taani kuningas Valdemar IV Atterdag müüs Harju- ja Virumaa koos Tallinaga Saksa ordule. Samal aastal anti või müüdi see Saksa ordu Liivimaa harule haldamiseks.
Pildiotsingu Valdemar IV Atterdag tulemus

1526 – Sultan Suleiman I andis ungarlastele hävitava löögi Mohàcsi lahingus. Sündmus tähistab Ungari kuningriigi lõppu ning sajanditeks ka Ungari riikluse lõppu.
Pildiotsingu Sultan Suleiman I tulemus

1526 – Suri tšehhi ja ungari kuningas Ludvik Jagellonsky (*1.07.1506).
Pildiotsingu Ludvik Jagellonsky tulemus

1533 – Konkistadoorid hukkasid kägistusraudadega viimase inkade kuninga Atahualpa.
Pildiotsingu Atahualpa (Atahualpa) tulemus

1541 – Türklased vallutasid Buda.

1756 – Friedrich Suur ründas Saksimaad, puhkes Seitsmeaastene sõda.
Pildiotsingu 1756 – Friedrich Suur tulemus

1799 – Suri 250. paavst 1775-1799 Pius VI (*25.12.1717 Cesena).
Pildiotsingu Pius VI tulemus


1831 – Michael Faraday avastas elektromagnetilise induktsiooni.
Pildiotsingu 1831 – Michael Faraday tulemus

1833 – Inglise parlamendi poolt võeti vastu Factory Act, millega piirati esmakordselt tekstiilitööstuses töötavate laste ja noorte tööaega. Alla üheksa aastaste laste töö keelustati.

1842 – Nankingi rahulepinguga lõppes Esimene oopiumisõda Ühendkuningriigi ja Qingi riigi vahel.

1853 – Asutati Tartu Kõrgem Linna Tütarlastekool.

1885 – Gottlieb Daimler sai patendi oma Reitwagen-ile – mootorratta prototüübile.
Pildiotsingu 1885 – Gottlieb Daimler tulemus

1893 – USA leiutaja Whitcomb Judson sai patendi tõmblukule.
Pildiotsingu Whitcomb Judson tulemus

1917 – Tallinna Töölismajas algas 1. septembrini kestnud VSDTP Põhja-Balti organisatsioonide II konverents. Enamlastel oli 7350 liiget, neist Tallinna organisatsioonis 2302 eestlast, 523 venelast ja 357 lätlast.

1919 – Punaarmee vallutas Pihkva.

1920 – Tõstja Alfred Neuland võitis Antwerpenis Eestti esimese kuldmedali olümpiamängudel.
Pildiotsingu 1920 – Alfred Neuland tulemus

1921 – Eestist jõuab Moskvasse toiduaineid vedav rong, mis on mõeldud Venemaa näljahädalistele.

1925 – Tartus algasid 31. augustini kestnud Vanemuise seltsi 60. aastapäeva üritused: pidulik aktus, kontsert, näitus, kanti ette mitmeid näidendeid.

1926 – Võrus avati Friedrich Reinhold Kreutzwaldile pühendatud mälestussammas.
Pildiotsingu 1926 – Võrus avati Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas tulemus

1932 – Johannes Jostmann valiti Narva-Jõesuu alevivanemaks.

1933 – Tallinnas lõpetas oma elu enesetapuga kirjanik August Kirsimägi (*21.09.1905 Vahi, Tartumaa).
Pildiotsingu August Kirsimägi 1933 tulemus

1935 – Suri belglaste kuninganna Astrid Sofia Lovisa Thyra.
Pildiotsingu Astrid Sofia Lovisa Thyra tulemus

1941 – Eesti Riiklik Merelaevandus läheb Saksa Tallinna Majanduskomando haldusse.

1941 – Armeegrupi „Nord“ tagala ülemjuhataja jalaväekindral Franz von Roques annab tagalapiirkonna kõrgemale SS-i ja politseijuhile SS-Gruppenführer Hans-Adolf Prützmannile korralduse Eesti üksuste moodustamiseks.

1941 – Leningradis ja Leningradi oblastis alustatakse soome ja saksa päritoluga inimeste küüditamist.

1941 – Tallinnast evakueeritava auriku „Lake Lucerne“ raskesti haavatud kapten Georg Kask päästab vajuva laeva, juhtides selle Suursaare randa.

1941 – Tallinna saabub H. Mäe, kes hakkab 30. augustil rahvakomissariaate üle vütma. Endises haridusministeeriumi hoones Tõnismägi 11 alustab tööd nn Dr. Mäe Büroo.

1943 – Pühitsetakse EELK Äksi Andrease koguduse ja EELK Maarja-Magdaleena koguduse 500 aasta juubelit.

1943 – Saksa väeosad lahkuvad Taganrogist.

1944 – Slovakkias algab Saksamaa-vastane ülestõus.

1947 – Harkivis avatakse NSVL kergejõustikumeistrivõistlused, mis kestavad nädal aega. Kahekordseks võitjaks tuleb taas Heino Lipp, kes tõukab kuuli 16.17 ja heidab ketast 49.41. Odaviske võidab 61.73-ga Friedrich Issak.

1948 – Moskvas püstitab Heino Lipp kettaheites üleliidulise rekordi 52.18.

1949 – N. Liit teeb Semipalatinskis (Semej) polügoonil oma esimese aatomipommikatsetuse.

1950 – Lääneliitlased kiidavad heaks Lääne-Berliini uue põhiseaduse, nõustudes, et linn ei ole Saksamaa LV osa.

1954 – Vladimir Kuts jookseb Bernis oma esimese maailmarekordi, saades 5000 m-s aja 13.56,6.

1959 – USA, N. Liit ja Suurbritannia teatavas, et pikendavad tuumarelva katsetamise embargot kuni 1959.a. lõpuni.

1964 – Avati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum.

1966 – San Franciscos Candlestick Parki staadionil toimus ansambli The Beatels viimane avalik kontsert.

1982 – Londonis suri rootsi näitlejatar Ingrid Bergman (*29.08.1915 Stockholm).
Pildiotsingu Ingrid Bergman tulemus

1990 – Saateid alustas Interliikumise raadiojaam „Nadežda“.

1991 – Esimese välisriigi suursaatkonnana Eestis taasavati Tallinnas Rootsi saatkond.

1991 – N. Liidu Ülemnõukogu keelustas NLKP tegevuse.

1991 – Kasahstanis suleti Semipalatinski tuumapolügoon.

1995 – Toimus ebaõnnestunud atentaat Gruusia juhile Eduard Ševardnadzele.
Pildiotsingu Eduard Ševardnadze tulemus

2005 – Orkaan Katrina jõudis USA kagurannikule, tulvavesi ujutas üle New Orleansi ja mitmed alad Louisiana, Mississippi ja Alabama osariigis. Hukkus üle 1000 inimese.

2011 – EV Riigikogus toimunud Eesti presidendivalimistel osutus valituks Toomas Hendrik Ilves, kes kogus 73 häält. Vastaskandidaat Indrek Tarand sai 25 häält. 2 hääletussedelit olid kehtetud ja 1 märgistamata.










Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar