Tähelepanekud ja kogemused elust

esmaspäev, 28. august 2017

28. AUGUST

430 – Suri pühak, Kiriku doktor ja filosoof Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (*13.11.354 Tagaste, Numiidia).
Pildiotsingu Aurelius Augustinus tulemus

476 – Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romolus Augustuluse.

489 – Theoderich Suur võitis Odoakeri Isonzo lahingus.

876 – Suri esimene Ida-Frangi riigi kuningas (843-876) Ludwig Sakslane (ka Ludwig II, *u.806).
Pildiotsingu Ludwig Sakslane tulemus

1189 – Algas Akko piiramine. Akko oli ristisõdijate tähtsaim sadam ja suurin kindlus Pühal Maal.

1521 – Türgi hõivas Belgradi.

1565 – Pedro Menéndez de Avilés asutas Floridas St. Augustine´i vanima tänini asustatud USA linna.
Pildiotsingu 1565 – Pedro Menéndez de Avilés tulemus

1599 – Soomes toimus Paimio lahing kuningas Sigismundi toetajate ja hertsog Karli vägede vahel.
Pildiotsingu kuningas Sigismund 1599 tulemus
Kuningas Sigismund

1690 – Tartus avas taas uksed Tartu Ülikool (Academia Gustavo-Carolina).

1833 – Suurbritannias keelustati orjapidamine.

1845 – USAs ilmus populaarteadusliku ajakirja „Scientific American“ esimene number.

1859 – Magnettorm põhjustas põhjapoolkeral, isegi Jaapanis, laialdaselt vaadeldavaid virmalisi.

1869 – Venemaa keiser lubas korjata annetusi kavatsetus Eesti Aleksandrikooli heaks.

1879 – Britid vangistasid Cetshwayo kaMpande, suulude viimase suveräänse kuninga ning juhi Suulusõjas.
Pildiotsingu tulemus

1884 – Tornaadost tehti esimene teadaolev foto.

1898 – Apteeker Caleb Bradham nimetas enda avastatud joogi Brans´s Drink-i ümber Pepsi-Cola-ks.
Pildiotsingu caleb bradham tulemus

1916 – Saksamaa kuulutas sõja Rumeeniale, Itaalia Saksamaale.

1921 – Nestor Makhno (Ukraina revolutsiooni juht) ületas koos 78 kaaslasega Dnestri jõel Rumeenia piiri ja andis ennast Rumeenia võimude kätte.

1922 – Ilmus Eesti esimese kõmulehe „Esmaspäev“ esimene number.

1922 – New Yorgi raadiojaam WEAF andis eetrisse kõigi aegade esimese raadioreklaami, firma Queensboro Reality 10-minutilise kinnisvarareklaami.

1926 – Harju Panga direktor Gustav Linkvist vabanes vanglast.

1938 – EV president Konstantin Päts külastas Hiiumaad.

1939 – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson valiti Tartu aukodanikeks.

1940 – Eesti Hariduse rahvakomissar Nigol Andresen kinnitab „avalikest jakoolide raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluvate raamatute nimekirjad nr.1 ja nr.2“. Nimekirjad nr.3 ja nr.4 kinnitab ta 13.sept. ja 4.okt. Nimekirjad on koostanud ENSV Hariduse RK juures moodustatud erikomisjon eesotsas August Allega. Nimekirjad sisaldavad ligikaudu 150 venekeelset, 100 võõrkeelset ning 1000 eestikeelset raamatut.
Pildiotsingu Nigol Andresen 1940 tulemus
Nigol Andresen 1947.a.

1940 – Tallinnas Eesti Draamateatri ruumes avab teatrihooaja Punalipulise Balti Laevastiku Teater.

1940 – 28.-29.august toimuvad Kadriorus Eesti ja Läti kergejõustikuvõistlused. Eesti võistkond alistab Läti 118:74. Eesti rekordi püstitavad Raivo Armi kolmikhüppes (14.96) ja Oskar Linnaste vasaraheites (55.78). Mõlema rekordid püsivad 14 aastat.
Pildiotsingu Raivo Armi tulemus
Raivo Armi

1941 – Saksa väed vallutavad Tallinna. Keila ja Paldiski. Operatsiooni käigus langeb vangi 11 432 punaarmeelast. Sõjasaagiks saadakse 293 kahurit, 91 tanki ja 2 soomusrongi.

1941 – Saksa lennuvägi uputab Soome lahel miiniristleja „Jakov Sverdlov“. Väidetavasti hukkub sellel pardal olnute seas ka ENSV RKN-i esimees Johannes Lauristin (*29.10.1899 Tallinn). Kinnitamata andmetel olid Balti laevastiku eriosakonna või NKVD mehed hukanud ta juba Tallinna sadamas.
Pildiotsingu Johannes Lauristin tulemus
Johannes Lauristin


Hukkub ka sama laeva pardal olnud Adolf Pauk (*27.01.1902, Narva Peterburi kubermang). A. Pauk oli Eesti poliitik (kommunist), EK(b)P KK sekretär kaadrite alal.
Adolf Pauk

1941 – Kreml annab korralduse asustada volgasakslased ümber kaugemale itta. Likvideeriti Volgasakslaste ANSV.

1941 – J. Stalini käsul õhitakse hiljuti valminud hiiglaslik Dneprogessi hüdroelektrijaam.

1942 - „Tallinna vabastamise“ esimese aastapäeva tähistamisel teatab kindralkomissar Karl-Sigismund Litzmann, et Adolh Hitler on andnud loa Eesti leegioni moodustamiseks.

1943 – Tallinnas sureb arhitekt ja ehitusinsener Georg Hellat (*4.03.1870 Puka v.).
Pildiotsingu Georg Hellat tulemus


1943 – Sureb Bulgaaria tsaar Saksi-Coburg ja Gotha dünastiast Boris III (Boris Klemens Robert Maria Pius Ludwig Stanislaus Xaver *30.01.1894).
Pildiotsingu Boris III tulemus

1944 – ENSV RKN, mis asub Võrus, kuulutab välja sõjaväekohuslaste mobilisatsiooni Punaarmeesse.

1945 – Tallinnas mõistab erinõupidamine kohut Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liikmete üle, neist Juhan Reigole ja Endel Inglistele määratakse surmanuhtlus. Richard Övelile mõistetakse 10, Voldemar Sumbergile, Jaan Kannile ja olev Sootsile 8 ning Kristof Keskkülale 5 aastat vangilaagrit koos kogu vara konfiskeerimisega.
Pildiotsingu Endel Ingliste tulemus
Endel Inglist

1949 – Berliini lähistel sureb 7-kordne elukutseliste maailmameister maadluses Jaan Jaago (*6.07.1887 Tartumaa, Luunja v.).
Pildiotsingu Jaan Jaago tulemus

1950 – Tallinnas Toompea lossi aias avatakse Johannes Lauristini mälestussammas (kujur Garibaldi Pommer, arh. Karl Lüüs).
Pildiotsingu Johannes Lauristini mälestussammas tulemus

1954 – 28.-29.august on New Yorgis Välis-Eesti üliõpilaspäevad. Sõjajärgseil aastail on USA-s lõpetanud ülikooli ligi 200 eesti noort. 

1963Martin Luther King pidas 200 000 kuulaja ees Washingtonis kõne, mis sai tema esinemistest kõige tuntumaks - „Ihave a dream... „ (Mul on üks unistus...). Nii algab tema kõne kõige tuntuim lõik.

1984 – Kairos sureb Egiptuse esimene president kindral Muhammad Najīb (*20.02.1901 Hartum, Sudaan).
Pildiotsingu kindral Muhammad Najīb tulemus

1990 – Iraak kuulutas Kuveidi oma 19.provintsiks.

1999 – Suri eesti vaimulik ja näitleja, eesti vanim mees (107 aastane) Juhan Kallaste (*19.12.1891 Ppaistu kk, Holstre või Paistu).

2000 – Suri eesti ajakirjanik ja kirjanik Ott Kool (*12.11.1930 Kunda v., Toolse küla).
Pildiotsingu Ott Kool tulemus

2006 – Suri eesti tippkergejõustiklane Heino Lipp (*21.06.1922 Kiviõli). Aastast 1954 NSVL meistersportlane, 1965 NSVL teeneline meistersportlane, 1991 EOK auliige, 1992 Eesti olümpiakoondise lippur, 1998 Valgetähe III klanni teenetemärgi kavaler, 1999 Tallinna teenetemärgi omanik.


2007 – Suri eesti kirjanik Juhan Saar (*22.12.1929 Laeva v.).














Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/
Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar