1648
– Münsteri rahuga lõppes Kaheksa-aastane sõda.
1649
– Suri Inglismaa kuningriigi ja Šotimaa kuningriigi kuningas
Charles I (*19.11.1600).
1730
– Venemaa keisririiki hakkas ajutiselt juhtima Kõrgem Ajutine
Regendinõukogu, kuhu kuulusid vürst Dmitri Mihhailovitš Golitšõn,
vürst Vassili Lukitš Dolgoruki, vürst Aleksei Grigorjevitš
Dolgoruki, vürst Mihhail Vladimirovitš Dolgoruki, krahv Gavriil
Ivanovitš Golovkin, parun Andrei Ivanovitš Ostermann, vürst
Mihhail Mihhailovitš Golitšõn ja vürst Vassili Vladimirovitš
Dolgoruki.
Mihhail Mihhailovitš Golitšõn
1735
– Kuulutati välja Korsika iseseisvus.
1790
– Tyne´i jõel Inglismaal katsetati päästepaadi eelkäijat.
1838
– Tartus asutatakse Õpetatud Eesti Selts.
1863
– Kreekas hakkas pärast kuningas Otto tagandamist ajutiselt
valitsema Triumviraat.
1889
– Mayerlingi lossist leiti enesetapu sooritanud Austria-Ungari
kroonprints Rudolfi ja tema armukese Mary von Vetsera surnukehad.
Austria-Ungari Rudolf
1904
– Londonis toimus legendaarne lühimatš, kus Georg Hackenschmidt
võitis türklast Ahmed Madrali´t 44 sekundiga, pannes ta selili.
Matši vaatas 10 000 pealtvaatajat.
Georg Hackenschmidt
1919
– Vabadussõda. Algas Paju lahing. Partisanide pataljoni 3. rood,
mida juhtis Johannes Soodla, vallutas Paju mõisa. Päeva lõpuks
olid venelased mõisa tagasi vallutanud.
Johannes Soodla
1925
– Tallinna Töölisteater andis avaetenduse.
1933
– Asutati Kuressaare Loomakaitse Ühing.
1933
– Adolf Hitler sai Saksamaa riigikantsleriks.
1934
– Toimus Eesti Olümpiakomitee korraline aasta peakoosolek, kus
arutati Berliini olümpiamängudeka ettevalmistust, ühtlasi valiti
komitee uueks esimeheks Johan Laidoner.
Johan Laidoner
1938
– A.H. Tammsaare valiti Albu valla aukodanikus.
1938
– Berliini olümpial hõbemedali saanud eesti poksija Nikolai
Stepulov pidas oma viimase matši amatöörina.
1939
– A. Hitler pidas Saksa Riigipäeval kõne, milles muuhulgas ütles:
„Kui rahvusvahelisel finantsjuutlusel Euroopas ja väljaspool
õnnestuka rahvad veelkord maailmasõtta paisata, siis ei oleks
tulemuseks mitte maailma bolševiseerimine ja seega juutluse võit,
vaid juudi rassi hävitamine Euroopas.“
1941
– NSV RKN-i määrusega suurendatakse nende talude kinnisvaramaksu,
mille suurus enne maa riigistamist oli ületanud 30 ha. Maksu
suurendatakse ka nendel üle 10 ha suurustel taludel, mis olid
kasutanud süstemaatiliselt palgatööjõudu.
1941
– Saksa maavägede kindralstaabi ülem Franz Halder teatab Soome
kindralstaabi ülemale Erik heinrichsile, et Saksa vägede pealetung
Leningradile toimub suure tõenäosusega Baltimaade kaudu.
Franz Hadler
1943
- „Eesti Sõna“ avaldab ametlike pühade nimistu:
1.jaanuar
– uusaasta
6.jaanuar
– kolmekuningapäev
24.veebruar
– Venemaast lõpliku lahkulöömise päev (vabaduspäev)
14.märts
– kangelaste mälestuspäev
17.märts
– palvepäev
23.aprill
– suur reede
25.-26.aprill
– ülestõusmispühad
1.mai
– rahva töö- ja võitluspüha
3.juuni
– taevaminemispüha
13.-14.juuni
– nelipühad
24.juuni
– jaanipäev
3.oktoober
– lõikuse tänupüha
21.oktoober
– kommunismist vabanemise mälestuspäev
31.oktoober
– usupuhastuspüha
21.november
– surnutepüha
25.-26.detsember
– jõulupühad
1943
– A. Hitler avaldab seoses enda riigikantsleriks saamise
10.aastapäevaga läkituse Saksa rahvale. Ta teatab, et Saksamaa
võitleb „selge võiduni“.
1943
– Suur-Saksamaa Riigi Julgeoleku Peaameti juhiks nimetatakse
SS-Obergruppenführer ja politseikindral Ernst Kaltenbrunner.
Senine juht Reinhard Heydrich hukkus Tšehhi
vastupanuliikumisekorraldatud atentaadis.
Ernst Kaltenbrunner
1944
– EOV juht H. Mäe ja kindralinspektor SS-Oberführer
Johannes Soodla annavad mobilisatsioonikorralduse. 17-60 aastastele
meestele tehakse kohustuslikuks Omakaitses teenimine.
1945
– A.Hitler peab Berliinis oma viimase kõne, milles kinnitab, et
Saksamaa tuleb talle ebasoodsast olukorrast välja ning
liitlasriikide kava Saksamaaokupeerida ja tsoonideks tükeldada ei
täitu iialgi.
1945
– Poola rannikul Hela (Helska) poolsaare lähistel uputab Nõukogude
allveelaev S-13 põgenikelaeva “Wilhelm Gustloff“. Hukkub vähemalt
5000 inimest.
"Wilhelm Gustloff" 1939. aastal
1946
– EELK Kirikukogu esmakordne kokkutulek.
1948
– 30.jaanuar-8.veebrusr toimuvas Sankt Moritzis V
taluolümoiamängud. Osaleb 669 sportlast 28 riigist. Võistlusalasid
on 22.
1948
– Suri india poliitik Mohandas Karamchand Gandhi (Mahatma Gandhi)
(*2.10.1869).
1955
– Tallinnas Lai tn. 1 avatakse eesti Vabariikliku Nukuteatri uus
mängusaal. Avaetenduseks on Enn Toona näidend „Punamütsike“
ning Juhan Kangilaski näidend „Kaval-Ants ja Vanapagan“.
Enn Toona
1958
– Eestis Albu vallas Põhja-Tammsaare talus avatakse kirjanik A.H.
Tammsaare muuseum.
1969
– Londonis heliplaadifirma Apple Records hoone katusel toimus
ansambli The Beatles viimane avalik esinemine ehk nn. katusekontsert.
1978
– Tähistati A.H. Tammsaare 100. sünniaastapäeva. Tallinna
kesklinnas avati Tammsaare monument.
1992
– Eesti Ülemnõukogu kinnitas ametisse Tiit Vähi valitsuse.
1992
– Tallinna Pedagoogiline Instituut nimetati ümber
Pedagoogikaülikooliks.
1995
– EV kultuuri- ja haridusminister Peeter Olesk taastas ajutiselt
1994.a. 21.detsembril katkestatud RTV ja EVTV ringhäälinuload.
Peeter Olesk
1997
– Euroopa Nõikogu Parlamentaarne Assamblee lõpetas järelvalve
Eesti üle.
1999
– Evelin Samueli lugu „Diamond of Night“ valiti Eestit esindama
1999.a. Eurovisiooni lauluvõistlustel Iisraelis Jeruusalemmas.
Kasutatud
kirjandus:
https://et.wikipedia.org/
„Eesti
ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti
Entsüklopeediakirjastus, 2004
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar