1. OKTOOBER

331 eKr – Gaugamela lahing, Aleksander Suure võit Pärsia üle.

965 – Johannes XIII sai paavstiks.

1228 – Saksa kuningas Heinrich VII läänistas Gottfridile tema piiskopkonna – Viis kihelkonda Saaremaal ja seitse Läänemaal, Hiiumaa ja teised lähedalasuvad saared.

1787 – Kinburni lahing – Suvorov võitis türklasi.

1795 – Prantsusmaa vallutas praeguse Belgia ala.

1800 – Hispaania loovutas Prantsusmaale Louisiana.

1814 – Avati Viini kongress.

1827 – Vene sõjavägi vallutas tormijooksuga Jerevani. Lõppes üle tuhande aasta kestnud islami ülemvõim Armeenias.

1830 – Rajati suaavide korpus.

1869 – Austrias ilmusid maailma esimesed postkaardid.

1896 – Shveitsis asutati ravifirma Hoffmann-La Roche.

1887 – Suurbritannia vallutas Belutshistani.

1898 – Nikolai II pagendas juudid suurematest Venemaa linnadest.

1908 – Müügile tuli maailma esimene seeriaauto Ford T.

1918 – Thomas Edward Lawrence´i juhtimisel vallutas araablaste sõjavägi Damaskuse.

1919 – Tartus alustas tegevust Kõrgem Kunstikool Pallas.

1923 – Nõmmel hakati õpetama eesti politsei ja piirivalve tarvis teenistuskoeri.

1924 – Tallinna-Pääsküla liinil pandi käiku Baltimaade esimesed elektrirongid.

1927 – Tartus avalikusttati kirjasruse „Loodus“ esimese romaanivõistluse tulemused. I auhinna (60 000 marka) pälvis August Jakobsoni romaan „Vaeste-Patuste alev“.

August Jakobson

1929 – Eesti – Nõukogude Liidu piiril tapeti Eesti piirivalvur Richard Uibo.

1929 – Tallinnas avati Eesti esimene tennisehall.

1934 – Asutati EV Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus.

1934 – Soome president Pehr Evind Svinhufvud tühistas õunte sisseveo keelu Eestist.

Pehr Evind Svinhufvud

1936 – Francisco Franco sai Hispaania valitsusjuhiks.

1938 – Saksamaa liidendas Sudeedid.

1939 – Saksa väed tungisid Varssavisse.

1941 – Soome väed hõivavad Petrozavodski (Petroskoi, Soome linnana Äänislinna).

1942 – Omakaitse territoriaalüksused allutatakse armeedegrupi „Nord“ tagala ülemjuhatajale, kasarmeeritud Omakaitse üksused (uue nimetusega Schtzmannschaft-Wach-Batalionen) jäävad Saksa Korrapolitsei alluvusse.

1942 – Eesti koolides algab õppetöö.

1942 – Permi oblastis Nõroblagis suri Eesti poliitik, diplomaat, õigusteadlane, EV peaminister 26.10.-21.12.1920, EV esimene riigivanem 21.12.1920-25.01.1921 Ants Piip (*28.02.1884 Tuhalaane, Viljandimaa).

1943 – Novosibirski vangilaagris sureb EV teedeminister Eduard Säkk (*1.02.1875 Narva).

1943 – USA Moskva suursaadikuks nimetatakse Averell Harriman.

1943 – USA välisministeerium telegrafeerib oma Helsingi esindajale: USA ei kiida „mitmesugustel poliitilistel põhjustel“ heaks eksiilis Eesti ajutise valitsuse moodustamist.

1944 – Taastatakse rongiliiklus Tallinn-Narva liinil.

1944 – Ilmub esimene sõjajärgne „Eesti NSV Teataja“ number.

1944 – ENSV RKN-i korralduse kohaselt alustab ENSV Siseasjade RK Saksa koonduslaagritest ja vanglatest vabastatud, kuid sinna veel elama jäänud isikute ning sõjapõgenike registreerimist. Registreerimise lõpptähtaeg on 15.oktoober.

1946 – Saksamaa põgenikelaagreis on ühtekokku 31 281 eestlast, neist USA tsoonis (koos Berliiniga) 16 688, Briti tsoonis 13 698 ja Prantsusmaa tsoonis 895. Austrias oli juulis 1100 eestlast.

1946 – Lõpeb Nürnbergi protsess.

1949 – Asutatakse ENSV TA Maaparanduse ja Sookultuuri Instituut. Asutus uurib soid ning turvasmuldade põllumajanduslikku kasutamist.

1949 – Mao Zedong kuulutab Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi. Pea- ja välisministriks saab Zhou Enlai.

1949 – N. Liit läkitab lääneriikidele noodi, milles hoiatab, et Saksamaa LV loomisega rikutakse sõlmitud kokkuleppeid.

1950 – Eestis Likvideeritakse vallad kui iseseisvad haldusüksused. Juba 1945 olid valdade allüksustena moodustatud külanõukogud, nüüd saavad neist valdade asemikud. Maakondade asemele luuakse 36 maarajooni.

1951 – Kloogal avatakse fašismiohvrite mälestusmärk.

1955 – Ülemaailne Eesti Kesknõukogu alustab tegevust. Nõukogu juhib prof. Juhan Vasar.

1957 – Eesti NSV Ajakirjanike Liidu organiseerimisbüroo võtab liitu vastu esimesed paarkümmend liiget.

1958 – NASA alustas tegevust.

1975 – Hakati tähistama rahvusvahelist muusikapäeva.

1980 – Tallinnas toimuvad noorterahutused.

1981 – Eesti maarajoonides asutati agrotööstuskoondised.

1988 – Tallinnas algas Rahvarinde esimene kongress.

1991 – Käibele tulid esimesed sõjajärgsed Eesti postmargid.

1993 – Telekanali Kanal 2 esimene saatepäev, mis algas animafilmiga „Kapsapea“.

1994 – Palau iseseisvus.

1999 – Algas Teine Tshetsheenia sõda.

2000 – Sydneys lõpetati XXVII suveolümpiamängud.

2009 – Raplamaal läks FM sagedusel esmakordselt eetrisse Tre Raadio.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004