Jäin selle üle mõtisklema paar päeva tagasi poes, kui ei suutnud otsustada, mida osta leiva peale panekuks. Luban endale vahest keeduvorsti ja vahel viirereid...
Mis siis nende koostises ei mõju meie kehakaalule hästi? Miks neid üldse toodetakse, kui nad ei ole meie füüsisele head ja miks neid lastele sisse söödetakse? Samas räägitakse juba aastaid, et ülekaalulisus rahva hulgas muudkui kasvab ja ülekaaluliste laste arv on juba hirmuäratav...
Leidsin internetist Pärnu Postimehe artikli "Mis on vorsti sees?"
http://pluss.parnupostimees.ee/353625/mis-on-vorsti-sees
Lugesin läbi ja ei leidnud midagi koletut. Ainult... tuletades meelde dr. Levini õpetust mida millega koos süüa... siis vorstile lisatud tärklis ei lase lihal meie kõhus korralikult ära seedida.
Veebilehelt Tunne toitu ( http://www.tunnetoitu.ee/meie-toit/tootmine/ ) leidsin artikli Kas teadsid, et... ja sellest järgmise lõigu:
- Lihatoodete valmistamisel kasutatakse võtteid, mis käibel koduköögiski. Näiteks tenderiseerimineehk liha murendamine on koduköögis liha haamriga tagumine, huntimine ehk liha peenestamine on hakklihamasina kasutamine; kuterdamine, mille käigus liha peenestatakse ja lisatakse lisaaineid, on koduköögis saumiksriga või blendriga segu tegemine.
- Vorsti toorainena kasutatakse liha, mis saadakse sea-, veise- või kanarümpadelt pärast väärttükkide eraldamist ja kontidele jäänud liha eemaldamist. Konditustamisel saadud sea- ja veiseliha jaotatakse erinevatesse sortidesse, mis kõik erinevad oma rasvasisalduse poolest. Lihasisaldus määrab vorsti hinna: mida rohkem liha vorst sisaldab, seda kõrgem on selle hind. Keeduvorsti koostises leidub liha keskmiselt 50 %. Kuid on ka kõrgema lihasisaldusega keeduvorste, milles on liha 70 % ja enam. Keeduvorstile mahlasuse andmiseks lisatakse lihale umbes 20 – 30 % vett ning taimse või loomse päritoluga lisandeid. Viimased muudavad vorsti hinda ka taskukohasemaks. Taimsetest lisanditest kasutatakse enim tärklist, sojaubadest valmistatud valgukontsentraati, mille valgusisaldus on 3- 4 korda kõrgem kui lihal ja nisujahul. Loomse päritoluga ainetest on sagedamini kasutusel lõssipulber ja töödeldud kamar.
- Vorstides olevad antioksüdandid pidurdavad rasvade rääsumist, stabilisaatorid tagavad ühtlase konsistentsi. Punakasroosat värvust andev naatriumnitrit pidurdab vorstide rääsumist ning surub maha teatud toksiine tekitavad bakterid. Samas on kasutatavad naatriumnitriti kogused tervisele ohutud ja mitu korda madalamad kasutada lubatud maksimummäärast. Vorst, kuhu pole lisatud nitritit, on hall nagu keedetud liha.
- Lihamass on ühtlane värske liha mass, mis saadakse lihas- ja pehmete kudede eraldamisel kontidelt nagu koduköögis eemaldatakse liha supikondilt. Näiteks kanalihamass on kanaluudelt eraldatud liha, mis on jäänud sinna peale rinnafilee ja kintsufilee eemaldamist. Koduperenaised kasutavad sellist kanarümpa ära, keetes sellest suppi, aga tööstuslikult ei ole see võimalik. Siin eraldatakse liha luude küljest vastavate masinatega ning saadakse kanalihamass. Et kanalihamassi tootmine on rangelt järgitud, on välistatud, et massi satuks söögikõlbmatut kraami nagu purustatud nokad, küüned jms. Tööstuslikult eraldab kondipress lihamassi ja kondimassi. Lihamassi tegemisega kasutatakse lihatoodetes ära kõik inimtoiduks kõlblik. Lihamassi tootmise kõrvalproduktina tekkiv kondimass töödeldakse ümber kondijahuks või söödetakse näiteks karusloomadele. Inimtoitu seda ei lisata.
- Kui vanasti kestis liha soolamine mitu kuud, sest sool määriti lihale ja jäeti nõnda soolduma, siis tänapäeval valmib sink 1-2 päevaga. Singi tooraine sisse pritsitakse soolvett. Seejärel paigutatakse soolveega pritsitud sink trumlitesse ja masseeritakse, et tagada soola kiirem imendumine lihasse.
- Täissuitsuvorsti tegemiseks kulub rohkem vaeva kui poolsuitsuvorsti tegemiseks, sest suitsutamise ja kuivatamise protsessid on pikemad. 100 g täissuitsuvorsti tegemiseks kasutatakse 170 g liha.
- Selleks, et vähendada suitsutatud toodetel kantserogeenseid aineid, kasutavad tööstused suitsu suunamist läbi vesifiltri, mis eraldab osa kantserogeensetest ainetest ja tahma. Samuti kasutatakse toiduainete suitsutamisel suitsutuspreparaate, mis toodetakse pärissuitsust, kuid sisaldavad vähem lisaaineid. Suitsutamise eesmärgiks on anda tootele meeldiv välimus, lisada suitsumaitset ning pikendada toote säilivust. Suitsu tekitamiseks on võimalik kasutada erinevaid puiduliike – kadakas, pöök, tamm, lepp ja kask.
Leidsin huvitava artikli ka toitainete lahus söömise kohata:
http://www.kaalustalla.ee/blogi/kas-kartulit-ja-liha-voib-koos-suua/
Olen seda nn. lahus söömist ise praktiseerinud ja on tõsi, et kaal langes ja peale söömist oli kerge olla ja energiat oli nagu rohkem :)
Ja lõpuks artikkel Kaalust alla - väldi vigu...
http://www.tervislik.net/kaalust-alla-valdi-vigu
Ja nüüd süvenen viimasesse artiklisse ja... püüan kaalus alla võtta :)
Kaalust alla - on ka vist huvitav leht
http://www.kaalustalla.ee/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar