1552
– Hispaaniasse Sanlùcar de Barrameda sadamasse jõudis tagasi laev
Victoria, üks viiest laevast millega Fernao de Magalhaes oli
alustanud esimest ümbermaailmareisi. Pärast Magalhaesi surma viis
reisi lõpule Juan Sebastiàn Del Cano.
1776
– Guadeloupe´il hukkus orkaanis 6000 inimest.
1849 – Aradis hukati kolmteist Ungari ülestõusnut.
1880 – Tallinnas asutati esimene naiskäsitöökool, mida juhatas Natalie Johanson-Pärna.
1849 – Aradis hukati kolmteist Ungari ülestõusnut.
1880 – Tallinnas asutati esimene naiskäsitöökool, mida juhatas Natalie Johanson-Pärna.
1885
– Ida-Rumeenia sai Bulgaaria osaks.
1888
– Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas hakkas haridust andma Eesti
Aleksandri linnakool.
1901 – Suurpõllumeeste eestvõttel algas tartus 9.septembrini kestnud Põhja-Liivimaa augustikuu näitus.
1901
– Anarhist Leon Czolgosz tulistas USA president Willian McKinlet.
President suri 14.septembril.
Leon Czolgosz
1909
– Tallinnas alustas praktilist tegevust Eesti Kunstiselts.
1914
– Algas esimene Marne´i lahing.
1919
– Tallinnas toimus Eesti kirjanike esimene kongress, kus valiti
Kirjanikkude keskkomitee.
1920
– EV valitsus võttis vastu seaduse, mille järgi pidi asutatama
Valga ja Alutaguse maakond – viimane jäi siiski loomata.
1933 –
Riigikohus tühistas Tartu vabadussõdalaste liidu sulgemise otsuse.
1939
– Saksa väed hõivasid Krakowi.
1940
– Eesti Spordi keskliit ja Eesti Töölisspordi Liit ühinevad. Esialgu saab nende ühiseks nimeks Eesti Spordi keskliit.
1940
– ENSV RKN võtab vastu otsuse natsionaliseerida kõik Eesti
territooriumil asuvad dokumentaalsed arhiivimaterjalid – nii
tegutsevate kui ka likvideeritud organisatsioonide arhiivid,
eraarhiivid ja eraisikute käes olevad arhiivimaterjalid.
1940
– 6.-8.september Riias toimuval okupeeritud Baltimaade esimesel
jalgpalliturniiril saab esikoha Läti. Eesti koondis, kes tuleb
teiseks, on moodustatud põhiliselt vanast rahvuskoondisest.
1941
– Luftwaffe pommitab puruks Saaremaal asuva Kogula
lennuvälja.
1942
– Tallinnas Kadrioru staadionil on Eesti Kutsekogude Keskliidu
aastapäeva pidustused.
1942
– Saksa väed vallutavad Novorossiiski.
1946
– Riigisekretär James Byrnes teatab USA Saksamaa-poliitika
muutumisest.
1947
– Saaremaal Sakla Külas asutatakse esimene kolhoos. Viktor
Kingissepa nime saavasse ühismajandisse astub esialgu 7 talupidajat
ja 2 uue-Lõve katsemajandi töölist.
1950
– Eestlasest odaviskaja Hans Moks alistab Stockholmi
olümpiastaadionil Euroopa paremiku, visates kolmanda eestlasena oda
üle 70 m (70.14).
1952
– Farnborough´ lennuetendusel sööstab Briti hävituslennuk „De
Havilland 110“ vaatajate hulka. Hukkub 26 inimest (erinevatel andmetel kuni 30 inimest). Laialipaiskunud
lennukirusud vigastavad 65 inimest.
1953
– Viljandi kultuurimaja juurde asutatakse sümfooniaorkester.
1953
– San Francisco linnapea Elmer Robinson teatab USA lääneranniku
eestlaste päevade ajal (toimuvad 5.-7.september San Franciscos), et
6. september kuulutatakse linnas Eesti päevaks.
Elmer Robinson
1966
– Parlamendiistungi ajal pussitati surnuks Lõuna-Aafrika Vabariigi
peaminister Hendrik Frensch Verwoerd (*8.09.1901 Amsterdam).
1968
– Svaasimaast sai iseseisev kuningriik.
1976
– Nõukogude armee õhujõudude leitnant Viktor Belenko maandas
lahingulennuki MIG-25 Hokkaido saarel Jaapanis ja palus poliitilist
varjupaika USA-s.
1991
– N. Liidu Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust.
1991
– Leningradist sai taas Sankt Peterburg.
1993
– EV Riigikohus tunnistas kehtetuks Sillamäe referendumi.
1993
– Eestis alustas tegevust ÜRO missioon, mis jälgis Vene vägede
väljaviimist.
1998
– EV Riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made astus
Arenguparteist välja.
2003
– Suri eesti luuletaja ja publitsist Rudolf Rimmel (*17.07.1937 Gerassimovka küla, Tavritšeski rajoon, Kasahhi NSV).
2011
– Venemaa energeetikafirma Gazprom hakkas Läänemerre paigutatud
Nord Streami gaasitrassi esimest torujuhet maagaasiga täitma.
Torujuhtme avamisel osalesid ka Venemaa peaminister Vladimir Putin ja
Nord Streami ehitamiseks loodud konsortsiumi nõukogu esimees Gerhard
Schröder.
Kasutatud
kirjandus:
https://et.wikipedia.org/
„Eesti
ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti
Entsüklopeediakirjastus, 2004
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar