10. SEPTEMBER

1846 – Elias Howe sai õmblusmasina patendi.

1875 – Viljandis avas uksed Liivimaa Maagümnaasium.

1898 – Itaalia anarhist Luigi Lucheni pussitas Genfis surnuks Austria keisrinna Elisabethi.

1919 – Sõlmiti Saint-Germaini leping, lõppes Austria-Ungari keisririik, kes kaotas peaaegu kogu terriitooriumi ja tunnustas sellel loodud iseseisvaid riike.

1920 – Registreeriti OÜ Estonia-Film – tummfilme toetav ettevõte Eestis. Asutajaks Johannes Pääsuke, kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Ise hukkus ta 1918. aastal Vene sõjaväkke mobiliseerituna rongiõnnetusel.

Projekti viisid ellu vennad Peeter Parikas ja Georg Johannes Parikas (kapital) ning Theodor Märska ja Konstantin Märska (teostus).

Johannes Pääsuke

1936 – Ameerika Ühendriikide saadik Arthur B. Lane ja Prantsusmaa saadik Jean Helleu esitasid oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.

1936 – Eesti Ühistegevuskoda pidas oma esimese koosoleku, esimeheks valiti Aleksander Kask.

1941 – Wehrmacht´i 217. jalaväediviis vallutab Vormsi saare. 260 punaarmeelast langeb vangi.

1943 – Saksa Julgeolekupolitsei ja SD ülem Eestis SS-Sturmbannführer Martin Sandberger viiakse üle Itaaliasse. Tema järglaseks saab SS-Sturmbannführer Bernhard Baatz.

Martin Sandberger

1944 – USA president Franklin Delano Roosevelt tutvustab Suurbritannia peaministrile Winston Churchillile Saksamaa võimsuse lämmatamise plaani.

1944 – Tallinna elanikud aetakse taas kaitsekraave kaevama. Osa tallinnlasi viiakse Viljandimaale ja Võrtsjärve äärde.

1944 – 10.-11.september toimub Võrus EK(b)P KK pleenum. Nikolai Karotamm jaotab pleenumil seoses Eesti hõivamisega kommunistidele ülesandid. Võrus nimetatakse EK(b)P Keskkomitee sekretärideks Eduard Päll ja Nikolai Puusepp, Eesti NSV RKN-i esimeheks määratakse Arnold Veimer.

Nikolai Karotamm

1945 – Norra natsionaalsotsialistide juht ja 1942-45 peaminister olnud Vidkun Quisling mõistetakse riigireetmise eest surma.

Vidkun Quisling 09.04.1945

1945 – Moskvas lõppevail N. Liidu meistrivõistlustel mootorrataste ringrajasõidus tuleb üldvõitjaks Eesti meeskond. Eestlased püstitavad kuus N. Liidu rekordit.

1948 – 10.-11.september uuendab Heino Lipp Harkivis N. Liidu kümnevõistluserekordit, kogudes 7780 punkti. See on maailmas hooaja parim ja kõigi aegade edetabelis kolmas tulemus. Samal aastal Londonis toimunud olümpiale ROK N. Liitu ei kutsunud ja Heino Lippu ei oleks mingil juhul ka N. Liidu koondisesse võetud – poliitiliselt mitteusaldatavana H. Lippu välismaale võistlema ei lasta.

1960 – Torontos avatakse pidulikult Eesti Maja.

1975 – Tallinnas toimusid Georg Otsa matused.

1977 – Prantsusmaal viidi viimast korda täide surmanuhtlus.

1985 – Suri eesti astronoom Ernst Öpik (*22.10.1893 Kunda).

1993 – Paavst Johannes Paulus II külastas Tallinna.

2007 – Avati Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž.

2011 – Suri eesti filmirežissöör ja -operaator Jüri Sillart (*29.05.1943 Tallinn).

2016 – Suri teleajakirjanik Aarne Rannamäe (*10.05.1958 Tartu). Aastast 2007 Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler, 2008 Valdo Pandi nimeline ajakirjanduspreemia.

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004