5. SEPTEMBER

1534 – Jacques Cartier tõi oma esimeselt Kanada ekspeditsioonilt Prantsuse õukonda kaks indiaanlast.

1650 – Stockholmis suri Tartu ülikooli esimene üliõpilane (Acadenia Gustaviana immatrikuleeritud 20/30.04.1632) Bengt Ekehelm (*12.12.1612). Muu hulgas oli ta Karl X Gustavi õpetaja. Perekonnanimi kuni aadeldamiseni 1647.aastal Baazius, Baaz, Baacius, Bazius, latiniseeritud eesnimi Benedictus.

1793 – Prantsusmaal algas jakobiinide terror.

1800 – Suurbritannia vallutas Malta.

1839 – Hiinas algas Esimene oopiumisõda.

1905 – Portsmouthi lepinguga lõppes Vene-Jaapani sõda.

1915 – Kinnitati Ülevenemaalise Linnadeliidu Tallinna Komitee ja tartusse loodava Üle-Eestilise Põhja-Balti komitee põhimäärus.

1937 – Sääksmäkil avati Pehr Evind Svinhufvudi ausammas. P. E. Svinhufvud oli aastal 1918 Soome riigihoidja ja aastail 1931-1937 Soome president.

Pehr Evind Svinhufvud

1940 – USA suleb Balti riikides oma saatkonna.

1940 – ENSV RKN võtab vastu otsuse natsionaliseerida kirjastused ja nende raamatukauplused.

1940 – Briti peaminister Winston Churchill selgitab Alamkojas, et Suurbritannia valitsus ei tunnusta sõja ajal toimunud territoriaalseid muutusi, „välja arvatud juhul, kui need leiavad aset lepinguosaliste vabal nõusolekul ning hea tahte kohaselt“.

Winston Churchill

1941 – Tallinnas hukatakse Saksa Julgeolekupolitsei poolt 7-kordne Eesti tõstemeister, juudi rahvusest Rubin Teitelbaum (*17.01.1907 Tapa), kes viimasel ajal oli Tallinnas töötanud autojuhina. Tema õde Sara Teitelbaum, Eesti edukamaid ja populaarseimaid sportlesi, oli surnud 7. juunil tuberkuloosi.

Rubin Teitelbaum

1942 – Raasiku raudteejaama saabub Tšehhimaalt Theresienstadti (Terezini) koonduslaagrist ešelon u. 1000 juudi vangiga. Kahe nädala pärast tuleb samasugune ešelon Saksamaalt pärit juutidega. Kahes ešelonis kokku on üle 2500 vangi. Nende jaoks oli rajatud Jägalas endise eesti sõjaväe suvelaagri territooriumil eesti Julgeolekupolitseile alluv vangilaager. Enamik neist vangidest lastakse Kalevi-Liiva polügoonil kohe maha. Ellujäetud 400-500 vangi paigutatakse Jägala laagrisse.

1943 – 5.-9. septembrini toimuvad Gorkis N. Liidu kergejõustikumeistrivõistlused. Esimest korda esinevad seal ka eestlased. Esimese eestlesena võidab Johannes Kotkas kergejõustikus N. Liidu meistri tiitli üleliidulise rekordiga vasaraheites (53.88), mis on Euroopas hooaja neljas tulemus. Kotkas saab ka pronksmedali, tõugates kuuli 13.48. Kuldmedali võidavad peale tema Aadu Tarmak kettaheites (42.09), Friedrich Issak odaviskes (62.30) ja Raivo Armi kolmikhüppes (13.74). Odaviskes tuleb Aleksander Lohk 47.95-ga teiseks. Friedrich Issak saab ka granaadiviskes 68.12-ga pronksi.

Aadu Tarmak

1944 – NSVL kuulutas Bulgaariale sõja.

1946 – Sündis Briti rokklaulja Freddie Mercuri (surnud 24.11.1991).

1947 – Avatakse Moskva hipodroomil suure paraadiga N. Liidu meistrivõistlused ratsutamises. Esimest korda osalevad ka eestlased, kes saavutavad võistkondlikult 3. koha. Naiste raskema klassi takistussõidus tuleb meistriks Aino Lukas, ratsaspordi kavas olnud terarelva käsitsemises Heino Rooba.

Aino-Eevi Lukas

1948 – Moskvas tuleb Ottomar Alas koos Galina Korovinaga tennise segapaarismängus üleliiduliseks meistriks.

Ottomar Alas

1948 – Harkivis alaanud N. Liidu kergejõustikumeistrivõistlustel võidavad eestlased 3 kuldmedalit: Heino Lipp on parim kuulitõukes (16.36) ja kümnevõistluses (7780punkti) ning Hugo  Rausberg kolmikhüppes (14.47).

Hugo Rausberg

1951 – Metsavennad vallutavad Lelle raudteesõlme lähedal rahavaguni.7-liikmeline metsavendade rühm, teiste seas Erik Viisut, Evald Pärtel, Elmar Saar, Arnold Raadik, Erich Jerlet ja Ain Tänav koondub hommikul Eidapere ja Lelle vahel raudtee äärde ja võtab positsioonid sisse. Postirongi lähenedes lõhatakse laeng otse veduri ees, vedur paiskub rööbastelt ning rong peatub. Tulevahetuses hukkuvad kolm postivaguni valvurit. Metsavennad korjavad kokku postivaagunist rahakotid ja kaovad. Julgeoleku andmetel langes nende saagiks üle 200 000 rubla. Rongi vallutamise plaani oli valmistanud ette Relvastatud Võitluse Liidu juhi Richard Saaliste järglane Erich Jerlet.

Erich Jerlet

1953 – ENSV Ülemnõukogu Presiidium nimetab Eesti NSV siseministriks Johan Lombaku.

1957 – Washintonis toimuval Balti riikide esindajate kohtumisel esindavad Eesti peakonsul USA-s Johannes Kaiv ja peaminister presidendi ülesannetes August Rei. Järgmisel päeval saadab Kaiv USA riigisekretärile märgukirja, milles teatab, et Rei väidet, nagu oleks ta Eesti president, tuleb pidada Rei isiklikuks seisukohaks.

Johannes lKaiv

1975 – Suri eesti laulja Georg Ots (*21.märts 1920 Petrograd).

1997 – Suri Albaania päritolu katoliku nunn Ema Teresa (Agnes Gonxhe Bojaxhiu) (*27.08.1910 Skopje, Makedonia).

2014 – FSB töötajad võtsid Eston Kohveri (Eesti kaitsepolitseinik) kinni ja toimetasid Moskvasse, kus talle esitati süüdistus spionaažis. Venemaa väitel võeti Kohver kinni Venemaa territooriumil. 19.08.2015 tegi Pihkva oblastikohus Eston Kohveri suhtes süüdimõistva otsuse ning määras talle 15-aastase vangistuse.

Eston Kohver

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004