12. VEEBRUAR

1425 – Saksa-Rooma keiser Sigismund läänistas Sopronis Tartu piiskopkonna piiskop Theoderichile.

1429 – Inglased võitsid Heeringate lahingus Prantsuse vägesid.

1457 – Valmiera maapäeval sõlmisid Liivimaa seisused maarahu, mis kestis ligi kumma aastat.

1502 – Vasco de Gama asus Lissabonist teisele reisile Indiasse.

1541 – Rajati Santiago.

1544 – Leedi Jane Grey, kes oli aastal 1553 üheksa päeva Inglise kuninganna, hukati riigireetmise eest.

1577 – Madalmaade kuberner Don Juan väljastas edikti kodusõja lõpetamiseks.

1719 – Hollandis asutati vanim tänini tegutsev kindlustuskompanii Onderlinge van 1719 u.a.

1733 – Esimesed Georgia kolonistid, keda juhtis inglane James Edward Oglethorpe, saabusid Savannah`sse.

James Edward Oglethorpe

1736 – Pärsia kuningaks sai Nadir-šahh.

1771 – Stockholmis suri Rootsi kuningas Adolf Fredrik (sündinud Adolf Friedrich; *14.05.1710 Gottorf).

1798 – Suri viimane Poola kuningas (1764-1795) Stanisław II August Poniatowski (*17.01.1732).

1804 – Königsbergia suri saksa filosoof Immanuel Kant (*22.04.1724 Königsberg).

1816 – Põles maha Napoli San Carlo teater.

1818 – Santiagos kuulutati välja Tšiili sõltumatus Hispaaniast.

1851 – Uus-Lõuna-Walesis avastas Edward Hargraves kulda – vallandus Austraalia kullapalavik.

1895 – Jaapani väed vallutasid Weihai Hiinas.

1896 – Bernhard von Rehren immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.

1899 – Hispaania müüs Saksamaale Vaikse ookeani saared Mariaanid, Karoliinid ja Belau.

1912 – Hiina Mandžu dünastia loobus võimust.

1919 – Eesti Ajutine valitsus otsustas lugeda Vabariigi väljakuulutamise päevaks 24.veebruari.

1925 – Võeti Eestis vastu Kultuuriautonoomia seadus. Seadusele anti raamseaduse kuju. Kultuuromavalitsus ehitati üles maakonnavalitsuste eeskujul, ainsa olulise vahega, et kultuuromavalitsus ei käi teatava territooriumi, vaid teatava rahvuse kohta. Seda seadust on eestis kasutanud sakslased ja juudid.¹

1925 – EV Riigikogu kinnitas heaks Riigikorra kaitse seaduse. See sätestas, et kõik ühingud, mille sihiks on Eesti riigikorra kukutamine, keelustada.

1931 – EV Riigikogu kinnitas ametisse uue valitsuse, mille etteotsa sai Konstantin Päts.

1934 – Johan Laidoner valiti Viljandi aukodanikuks.

1934 – Kokkupõrkes vasakpoolsete tööliste ja Engelbert Dollfussi fašistliku valitsusega hukkus Austrias ligi tuhat inimest.

Engelbert Dollfuss

1934 – Prantsusmaal algas üldstreik.

1941 – Penetsiliini katsetati esimest korda inimese peal.

1942 – Tallinna Kunstihoones ja kunstimuuseumis avatakse suur ülevaatenäitus „Kolm inimpõlve eesti kunsti“, mille on korraldanud Haridusdirektoorium.

1942 – Saksa lahingulaevad „Scharnhorst“ ja „Gneisenau“ ning ristleja „Prinz Eugen“ murravad lahinguga läbi Inglise kanali.

1945 – Peruu kuulutas Jaapanile ja Saksamaale sõja.

1947 – Võrus avatakse üleriigiline talispartakiaad. Kavas on suusaalad, jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine ning jääpall.

1953 – Kell 17:30 alustatakse Kohtla-Järvel torujuhtme kaudu gaasi saatmist Tallinna. Gaas jõuab pealinna järgmise päeva hommikul.

1953 – Tel Avivis plahvatas N. Liidu esinduses pomm ja N. Liit katkestas diplomaatilised suhted Iisraeliga.

1953 – Suurbritannia ja Egiptus jõudsid Sudaani küsimuses kokkuleppele.

1957 – Helme külanõukogu alal sureb silmapaistev käsitööõpetaja ja mitme õpiku autor, kodukäsitöö ja naiskutsehariduse edendaja Anni Varma (*24.03.1891 Kärstna v.).

1958 – 12.-15. veebruar toimuvas Ukrainas Vorohtas üleliidulised maanoorte meistrivõistlused suusaaladel. Halva ilma tõttu võistlused katkevad. Eesti jõuab võita 5 esikohta.

1959 – (Taas)asutati ENSV Ajakirjanike Liit, mis kuulus NSV Liidu Ajakirjanike Liitu.

1961 – N. Liidus saadetakse kosmosesse „Venera 1“, esimene Veenuse uurimiseks ehitatud automaatjaam.

1961 – Almatõs toimuval 9 liiduvabariigi suusatamisvõistlusel võidab Uno Kajak kahevõistluses ja suusahüpetes 2. koha.

1970 – Toimus Iisraeli õhurünnak Egiptuse metallikombinaadile, hukkus 70 tsiviilisikut.

1974 – Moskvas arreteeriti dissident ja kirjanik Aleksandr Solženitsõn.

1986 – USA andis Jugoslaaviale välja 86-aastase Andrija Artukovici – teda süüdistati Teise maailmasõja ajal toimunud massimõrvades.

1986 – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõlmisid lepingu, mille tagajärjel algasid ettevalmistused tunneli ehitamiseks La Manch´i väina alla.

1988 – Asutati Eesti Lastefond.

1990 – Dušanbe rahutustes hukkus 18 inimest.

1992 – Alberville´i olümpiamängudel sai kahevõistleja Allar Levandi kuuenda koha.

1992 – ÜRO peasekretär Boutros Boutros-Ghali alustas läbirääkimisi Somaaliaga, et sõlmida riigi kõdusõjas relvarahu.

Boutros Boutros-Ghali

1993 – Loodi Alexander Kofkini Fond, mille põhikapital ulatus 250 000 kroonini.

1994 – Tallinnas kokkus kokku Mustamäe teel asuva Marja kaupluse lagi. Varingus sai surma 5 ja vigastada 13 inimest. Hiljem surid mitmed vigastatud ka haiglas.

1994 – Norras Lillehammeris algasid 27.veebruani toimunud XVII taliolümpiamängud.

1996 – Edgar Savisaar algatas kriminaalasja „Eesti Ekspressis“ avaldatus artikli tõttu, milles süüdistati Savisaart valimiskampaaniate jaoks selleks mitte ettenähtud rahade kasutamises.

1996 – Yāsir ´Arafāt sai esimeseks Palestiina presidendiks.

1997 – Kristina Šmigun võitis Kanadas Canmores toimunud juunioride MM-il 5 km klassikasõidus kuldmedali.

1998 – Sillamäe linnapeaks sai Jaak Tamm, kes oli varem olnud Tallinna linnapea.

1999 – Bill Clinton, kelle osalus Lewinsky-skandaalis ohustas presidendikarjääri jätku, mõisteti USA senati poolt õigeks.

2000 – Tartus põles ajaloolise kohviku „Werner“ hoone.

2002 – Andrus Veerpalu võitis XIX taliolümpiamängudelt 15 km klassikalises tehnikas murdmaasuusatamises distantsil kuldmedali, Jaak Mae pronksmedali.

Andrus Veerpalu

2006 – Kristina Šmigun võitis XX taliolümpiamängudel 15 km suusavahetusega sõidus kuldmedali.

Kasutatud kirjandus:

¹E. Laaman „Erakonnad Eestis“ Elav Teadus nr.26, Tartu 1934 Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus.

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004