399
eKr – Vana-Kreeka filosoof Sokrates mõisteti surma.
590
– Khosrau II krooniti Pärsia kuningaks.
1589
– Mayenne´i hertsog siseness oma vägedega Pariisi ning Katoliku
Liiga kuulutas ta kuninglikuks kindralleitnandiks.
1637
– Suri Ferdinand II - Püha Rooma keiser.
1677
– Inglise kuningas Charles II moodustas Hollandiga liidu
Prantsusmaa vastu.
1792
– Eestimaa kubermangus hukkus tuisu ja kõva pakase tõttu 22
inimest.
1794
– Rahvuskonvent võttis Prantsusmaa merelipuna kasutusele
trikoloori, mis 1812.aastal kuulutati riigilipuks.
1798
– Prantslased vallutasid Rooma ning kuulutasid välja Rooma
Vabariigi, paavst Pius VI ei tunnistanud alla jäämist ning läks
Valenciasse.
Pius VI
1804
– Keiser Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse.
Aleksander I
1806
– Sõlmiti Prantsuse-Preisi lepe Suurbritannia vastu, selle
tagajärjel sulges Preisimaa oma sadamad Briti laevadele.
1894
– Saksamaa ja Prantsusmaa jõudsid kokkuleppele Prantsuse Kongo ja Kameruni vaheliste piiride osas.
1923
– Helsingis oli Eesti jääpallimeeskonna esimene maavõistlus, kus
võideti Saksamaad 10:0.
1929
– EV Riigikogu liige Märt Martinson kõneles järjest 11 tundi.
1931
– Asutati Lahinguvendade Klubi ja selle presidendiks valiti Johan
Pitka.
Johan Pitka
1934
– N. Liidu täievoliline esindaja Aleksei Ustinov esitas oma
volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
1940
– Eesti meistrivõistlused kiiruisitamises. Esimest korda võitis
Harald Peterson.
1940
– Eesti Talispordi Liit sai Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS)
liikmeks.
1941
– Vangistatakse kunagine EV rahandusminister ja viimane
majandusminister Leo Sepp.
1942
– Leningradis
sureb eesti kirjanik Enn Kippel (*16.02.1901 Tallinn). Aastani 1935
Eduard Ferdinand Kippel. Tuntud noorsoojutustuse „Meelis“ autor.
Eesti NSV ajal olid enamik tema teoseid keelatud nendes kirjeldatud
võitluse tõttu venelastega ja Karl XII positiivse kirjeldamise
pärast.
Enn Kippel
1942
- Singapuris kapituleerub jaapanlastele üle 70 000 Briti sõduri.
1943
– Tartu ülikooli usuteaduskonda asendavas Tartu Usuteaduste
Instituudis algab õppetöö. Nüüd töötab Tartu ülikool täies
ulatuses.
1944
– Mobilisatsiooni tõttu katkeb Tartu ülikoolis õppetöö.
1944
– Liitlased vallutavad Saalomoni saared.
1944
– Umbes tuhat Briti lennukit pommitasid Berliini.
1945
– ENSV RKN kinnitab Eesti teatrite normpõhikirja.
1945
– Šveitsi valitsus külmutab oma pankades olevad Saksa hoiuarved.
1946
– Eestis kehtestatakse üldine 7-klassiline koolikohustus. Koolikohustus
kehtis kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.
1947
– Tallinnas Suur-Karja tänavas avatakse vabamüügikauplus.
1949
– ÜK(b)P KK Poliitbüroo istungil arutatakse Leningradi juhtivate
tegelaste süüasja. Umbes 200 inimesele esitatakse poliitiline
süüdistus, 345-le inkrimineeritakse mitmesugused majanduskuriteod.
1950
– Soome presidendiks valitakse taas Juho Kusti Paasikivi.
1956
– Soome presidendiks valitakse riigi ajaloo napima toetusega senine
peaminister Urho Kaleva Kekkonen. Häälte jagunemine kolmandas
hääletusvoorus 151/149. Oponendiks Karl-August Fagerholm.
Urho Kaleva Kekkonen
1957
– N. Liidu välisministriks Dmitri Šepilovi asemele saab Andrei
Gromõko.
Andrei Gromõko
1961
– Teel Prahasse iluuisutamise MM-võistlustele kukub alla
„Sabena“reisilennuk, mille 72 reisija hulgas on ka 18-liikmeline
USA iluuisutamiskoondis. Kõik reisijad hukkuvad. MM-võistlused
jäetakse ära.
1965
– Kanada võttis kasutusele vahtralehelipu.
1973
– USA ja Kuuba kirjutasid alla leppele, millega nõuti laeva- ja
lennukikaaperdajate väljaandmist.
1974
– Aleksander Ilves valiti Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis esimeheks.
1985
– Avati Viljandi Rajooni Keskhaigla.
1989
– Afganistanist lahkus pärast 10 aastat kestnud okupatsiooni
viimane N. Liidu sõdur.
1990
– Suurbritannia ja Argentina taastasid diplomaatilised suhted, mis
olid katkenud aastal 1982 seoses Falklandi sõjaga.
1991
– Iraak teatas, et viib oma väed Kuveidist välja.
1993
– Bodotas plahvatas kaks autopommi, surma sai neli ja vigastada
ligi 120 inimest.
1994
– Põhja-Korea teatas, et avab osa oma tuumaprogrammist
rahvusvaheliseks inspektsiooniks.
1999
– Suri eesti organist, helilooja ja pedagoog Hugo Lepnurm (aastani
1935 Hugo Oberg) (*13.10.1914 Tsitre küla, Kolga v. Harjumaa).
Aastast 1974 ENSV rahvakunstnik, 1995 ja postuumselt 1999 EV
kultuuripreemia ning 1996 Riigivapi IV klassi teenetemärk.
1999
– Türgi eriväelased vangistasid Keenias Türgi iseseisvuslaste
juhi Abdullah Öcalani. Türgi kohus mõistis ta surma.
Kasutatud
kirjandus:
https://et.wikipedia.org/
„Eesti
ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti
Entsüklopeediakirjastus, 2004
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar