1517
– Hispaania maadeavastaja Francisco Hernandez de Cordoba alustas
laevateekonda Kuubalt, mille tagajärjel avastas Mehhiko.
Francisco Hernandez de Cordoba
1560
– Türgi galeeris võitsid Tripoli all Hispaania laevastiku.
1575
– Asutati Hollandi esimene ja vanim – Leideni Ülikool.
1587
– Šotimaa kuningannal Maryl (*8.12.1542) löödi pea maha, kuna teda süüdistati
vandenõus Inglise kuninganna Elizabeth I vastu.
1622
– Inglismaa kuningas James I saatis parlamendi laiali.
1692
– Puritaanlik doktor William Griggs teatas Salem Village´is, et
kohaliku reverensi 9-aastase tütre Betty Parrise ja tema nõo
Abigail Williamsi sisse on pugenud saatan. Sellest said alguse Salemi
nõiaprotsessid, mille käigus hukati 19 inimest.
1725
– Suri Peeter I (*09.06.(30.05)1672 Moskva). Venemaa keisririigi
troonile asus pärast tema surma keisrinna Katarina I (Marta Elena
Skawronska).
Peeter I
1807
– Toimus Eylau lahing Prantsusmaa ja ühinenud Vene-Preisi vägede
vahel.
1809
– Austria astus sõtta Prantsusmaa vastu Viiendas
koalitsioonisõjas.
1833
– Nikolai I käsul anti Sindi riigimõisad rendile tööstur Johann
Christoph Wöhrmannile eesmärgiga, et ta Poolas oleva kalevivabriku
Sindisse tooks.
Johann Christoph Wöhrmann
1863
– Preisimaa ja Venemaa sõlmisid vastastikuse sõjalise abi lepingu
Poola ülestõusnute ründamiseks.
1904 – Jaapani rünnakuga Venemaa sadamalinnale Port Arthurile algas Vene-Jaapani sõda.
1904 – Jaapani rünnakuga Venemaa sadamalinnale Port Arthurile algas Vene-Jaapani sõda.
1919
– Maapäeva vanematekogu ettepanekul otsustati 23.aprillil 1919
kokku kutsuda Eesti Asutav Kogu.
1920
– Venemaa bolševikud vallutasid Odessa Venemaa kodusõjas.
1924
– Nevada osariigis hukati esmakordselt USA-s gaasikambris inimene.
Hukatu oli mõrvas süüdistatud Gee Jon.
Gee Jon
1928
– Soome saadik Aarne Wuorimaa esitas oma volitused EV Riigivanem
Jaan Tõnissonile.
Aarne Wuorimaa
1936
– Toimus esimene K. Pätsi nimeline Tallinn-Valkla-Tallinn
teatesuusatamine, kus osales 13 meeskonda. Võitis võistkond Harju
malev.
1940
– Saksa sõjaväelased lasid kahes Poola külas kättemaksuks saksa
sõdurite surma eest maha iga teise elaniku.
1941
– Eestis kuulutatakse välja töölisklubi ja tööliskorteri
sisustuse ideekavandite võistlus. II auhinna väärilisteks
hinnatakse Ernst Kesa ja Erika Nõva töölisklubi ning E. Nõva ja
E. Birgi korterisisustuse kavand.
Erika Nõva
1943
–Idaalade riigiminister A. Rosenberg esitab Hitlerile isapoliitika
muutmise järjekordse kava. Füüreri vastus on ebamäärane.
1944
– USA nõuab Soomelt N.Liidu vastase sõjategevuse lõpetamist.
1944
– Soomes moodustati Carl Gustaf Mannerheimi käsul Eesti
jalaväerügement JR200, kuhu kuulus umber 2000 meest.
C. G. Mannerheim
1945 – Paraguay kuulutas sõja Jaapanile ja Saksamaale.
1949
– Londonis algab N. Liidu , Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA
esindajate nõupidamine Austriaga rahulepingu sõlmimise üle.
1949
– Dublin teatab, et Iirimaast ei saa NATO liiget seni, kuni riik on
lõhestunud.
1950
– Saksa DV parlament Volkskammer võtab vastu seaduse
riikliku julgeoleku ministeeriumi (Stasi) loomise kohta.
Eeskujuks on Nõukogude julgeolekuaparaat.
1962
– Lõuna-Vietnamis loodi USA sõjaline nõukogu.
1963
– Iraagi sissid mõrvasid Bagdadis peaminister Abdul Karim Kassemi,
kelle asemele valiti uueks peaministriks Abdul Salam Arif.
Abdul Salam Arif
1964
– Madalmaade printsess Irene loobus trooniõigusest, kuna ta
abiellus katoliiklasest Hispaania printsi Carlos Hugo de
Bourbon-Parmaga.
Printsess Irene ja prints Carlos Hugo
1974
– Kolm USA kosmosejaama Skylab astronauti, kes viibisid orbiidil
rekordilised 84 päeva, naasid Maale.
Skylab
1988
– Euroopa Majandusühenduse 12 liikmesriiki mõistsid hukka
Iisraeli taktika okupeeritud aladel, nimetades seda illegaalseks ja
repressiivseks.
1990
– Vaikses ookeanis Lõuna-California ranniku lähistel purunenud
naftatankler põhjustas laialdase reostuse.
1992
– Albertville´is avati XVI taliolümpiamängud. Pärast 56 aastat
eemalolekut osalesid eestlased taaskord olümpial Eesti lipu all.
1992
– USA-Euroopa kosmosesond Ulysses möödus Jupiterist.
1993
– Teherani lähistel kukkus alla Iraani reisilennuk, hukkus 132
inimest.
1994
– EV Riigikogu võttis vastu pühade ja tähtpäevade seaduse,
millega kehtestati kümme riigipüha.
1994
– Eesti Kõrgema Kommertskooli teadusnõukogu tunnistas 1993.aasta
parimaks ettevõtteks AS Baltika, aasta ärimeheks valiti AS Baltika
juhatuse esimees Meelis Milder.
Meelis Milder
Meelis Milder
1994
– USA rannikule jõudis kaks illegaalset paadipõgenike salka:
kuubalased lubatu USA-sse, kuid haitilased sunniti tagasi pöörduma.
1995
– Colombias toimus tugev maavärin, mille tagajärjel hukkus üle
28 ja kannatada sai ligi 200 inimest.
1997
– Albaania politsei peksis Tiranas meeleavaldajaid, kes nõudsid
valitsuse tagasiastumist.
1998 – 30.Tartu Maraton Otepää-Elva.
1998 – 30.Tartu Maraton Otepää-Elva.
1999
– Tallinnas rööviti Hansapanga Nõmme kontorist üle 800 000
tuhande Eesti krooni.
2004
– New Yorgis toimus 46. Grammy auhindade jagamine: parima
kooriesituse Grammy võitsid Paavo Järvi, Tiia-Ester Loitme ja Ants
Soots.
Paavo Järvi
2005
– EV peaminister Juhan Parts tegi välisminister Kristiina
Ojulandile ametist lahkumise ettepaneku, kuna välisministeeriumist
olid kadunud saladokumendid. Ojulandi keeldumise tõttu esitas Part
avalduse president Armold Rüütlile.
2007 – Suri eesti kirjakunstnik, raamatu- ja tarbekunstnik ja kunstipedagoog Paul Luhtein (kuni aastani 1935 Paavel Luttein) (*22.03.1909 Tallinn). 1936.a. valitsuse korraldatud Valgetähe ja Riigivapi teenetemärgi kavandite konkursi parimateks kavanditeks tunnistati Luhteina kavandid. Luhtein kavandas ka Konstantin Pätsi vapi, Eesti Politsei vapi ning Eesti Lauljate Liidu 1938. aasta üldlaulupeo märgi, lisaks veel mitmeid teenetemärke, lippe ning palju erinevaid tarbeesemeid.
Juhan Parts
2007 – Suri eesti kirjakunstnik, raamatu- ja tarbekunstnik ja kunstipedagoog Paul Luhtein (kuni aastani 1935 Paavel Luttein) (*22.03.1909 Tallinn). 1936.a. valitsuse korraldatud Valgetähe ja Riigivapi teenetemärgi kavandite konkursi parimateks kavanditeks tunnistati Luhteina kavandid. Luhtein kavandas ka Konstantin Pätsi vapi, Eesti Politsei vapi ning Eesti Lauljate Liidu 1938. aasta üldlaulupeo märgi, lisaks veel mitmeid teenetemärke, lippe ning palju erinevaid tarbeesemeid.
Kasutatud
kirjandus:
https://et.wikipedia.org/
„Eesti
ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti
Entsüklopeediakirjastus, 2004
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar