16. VEEBRUAR

1270 – Leedulaste väge, mis oli Saaremaa rüüsteretkelt Läänemaa poole liikunud, ründas sakslaste sõjavägi, eesotsas ordumeistri Otto von Lutterbergi ja tema poolt juhitud Tartu ja Saare-Lääne piiskopi ning Harju-Viru vasallidega, kaotas. Lutterberg langes.

1568 – Esimene uusaja genotsiidiakt: paavst Pius V kuulutas surmaotsuse kohu Madalmaade elanikkonnale – kolmele miljonile protestandile.

Pius V

1785 – Antoine Laurent Lavoisier eraldas veest hapniku ja vesiniku.

1808 – Prantsuse sõjavägi tungis Hispaaniale kallale.

1871 – Prantsuse-Preisi sõda lõppes Prantsusmaa lüüasaamisega.

1873 – Hispaania kuulutati vabariigiks.

1889 – Tartu ülikoolis alustati venestusreforme. Kõigepealt kehtestati venekeelne õppetöö õigusteaduskonnas.

1917 – Politsei viis Tartus läbi laiaulatusliku haarangu. Haarangu käigus arreteeriti suur osa VSDTP Põhja-Balti organisatsioonide büroo liikmetest. Nurjati liikmete üle-eestiline parteikonverentsi kokkutulek.

1918 – Algas Balti riikide iseseisvumine – esimesena kuulutas vabariigi välja Leedu.

1918 – Esimene maailmasõda: Saksa allveelaevad ründasid torpeedodega Doveri sadamat Inglismaal.

1919 – Vabadussõda: algas Punaarmee suurpealetung. Tähtsaimaks löögisuunaks sai Pihkva-Irboška-Petseri.

1919 – Kuivastu mõisas toimus Vabadussõtta mobiliseeritud saarlaste vastuhakk, mis kasvas üle 21.veebruarini kestnud ning suuremat osa Saaremaast haaranud Saaremaa mässuks.

1924 – Varssavis algas 17.veebruarini kestnud Soome, Eesti, Läti ja Poola välisministrite nõupidamine, kus arutati üldist rahvusvahelist olukorda, omavahelisi suhteid ning Rahvasteliiduga seonduvat.

1928 – Liikluseks avati Lelle-Papiniidu kitsarööpmeline raudtee. Nüüd sai Tallinnast Pärnu varasema 14 tunni asemel 6 tunniga.

1933 – Tšehhoslovakkia, Rumeenia ja Jugoslaavia, kes kartsid Saksamaa ähvardusi, taasasutasid Väikese Entente´i.

1934 – Karl Innus valiti tagasi Erra vallavanemaks, palgaga 20 krooni kuus.

1934 – 16.-17. veebruar viibis EV välisminister Julius Seljamaa Riias.¹

1935 – Tallinnas avati Meremuuseum.

1936 – Eesti Jalgpalli Liidu esindajatekogu aastakoosolek. Muu hulgas loobuti eesti jalgpallikoondise saatmisest Berliini olümpiamängudele ning nimetati Jalgpalli olümpiafond ümber kasvatusfondiks.

1937 – Wallace Carothersi juhitud orgaanilise keemia uurimisrühm sünteesis esmakordselt nailonit.

Wallace Carothers

1941 – Endine EV riigivanem Otto Strandman (*30.11.1875 Undla v., Vandu k.) laseb end Kadrinas oma kodus maha. Mõni päev varem oli ta saanud kutse ülekuulamisele.

Otto Strandman

1942 – Tallinna Konservatooriumis algab õppetöö.

1942 – Tomski obl. Krivošeino rajoonis sureb küüditatuna esimene eestlasest loomaarstiteadlane Karl Saral (*6.02.1880 Kuigatsi v.).

Karl Saral

1942 – Molotovi (Permi) obl. Ussoje vangilaagris sureb EV siseminister Richard Veermaa (*26.05.1901 Võrumaa, Lasva v.).

Richard Veermaa

1942 – Saksa allveelaevad ründasid Hollandi Indoneesias asuvaid naftatöötlustehaseid.

1944 – Ostland´i riigikomissariaadi kõrgema SS-i ja politseijuhi Friedrich Jeckelni ning endise Leedu armee kindrali Povilas Plechaviciuse kokkuleppel kuulutatakse Leedus välja kohalike väeüksuste moodustamine.

Friedrich Jwckeln

1944 – Tallinna Tehnikaülikoolis katkeb õppetöö.

1944 – SS-i Peaameti ülem SS-Obergruppenführer G. Berger kannab H. Himmlerile ette, et Eestis on kasarmutes 28500 ning Lätis 8500 mobiliseeritut.

1945 – ENSV ÜN Presiidiumi seadlusega kinnitatakse Tallinna Linna TSN TK esimeheks Ado Kurvits (EK(b)P KK büroo 14.veebruari otsus).

Ado Kurvits

1945 – Venezuela kuulutas sõja Saksamaale ja Jaapanile.

1946 – Kanada peaminister Mackenzie King teatab, et sealse N. Liidu saatkonna sõjeväeatašee on palunud poliitilist varjupaiks ning andnud Kanada võimudele üle Nõukogude agendivõrgu nimestiku (üle 1700 nime).

Mackenzie King

1947 – Eestis viiakse läbi esimesed sõjajärgsed valimised. ENSV Ülemnõukogu valimistele (100 liiget) seatakse igas valimisringkonnas üles N. Liidus ammu kujunenud korra kohaselt ainult üks kandidaat. Ametlikel andmetel võtab valimistest osa 99,33% inimestest, saadikukandidaatide poolt hääletab neist 96,17%.

1948 – Tallinnas hakkab tööle vabatahtliku tuletõrje kool. Samas alustab ka kutselise tuletõrje nooremkomandöride kooli järjekordne kursus, mis kestab 9 kuud.

1953 – Tapa raudtee sõlmes avatakse uus puhkekodu rongi- ja veduribrigaadidele, kes saabuvad sinna Tallinnast, Tartust ja Narvast. Puhkekodus on 16 magamistuba, dušširuum, köök, söögituba ja punanurk.

1957 – Johannes-Oskar Lauri valiti Eesti Komitee esimeheks.

1959 – 16.-17.veebruar on Tallinnas EKP XII kongress. EKP KK I sekretäriks saab taas Ivan Käbin, II sekretäriks Leonid Lentsman ning sekretärideks Karl Vaino, Otto Merimaa ja Fjodor Ušanjov.

Otto Merimaa

1959 – Fidel Castro sai Kuuba peaministriks.

1960 – USA tuumaallveelaev Triton alustas ümbermaailmareisi vee all.

1970 – Moskva teatas, et lubab Araabia riikidele, kes on konfliktis Iisraeliga, mitmekülgset abi.

1989 – Asutati Eesti Kirikute Nõukogu.

1994 – EV välisminister Jüri Luik kohtus Riias Suurbritannia välisministri Douglas Hurdiga.

Jüri Luik

1995 – Tallinna jõudis Eesti-Vene läbirääkimiste Venemaa delegatsiooni viitseadmiral Viktor Ovtšinnikov.

1995 – Meditsiiniõed piketeerisid EV Sotsiaalministeeriumi ees madalate palkade pärast.

1997 – Kristina ja Katrin Šmigun saavutasid Kanadas Canmores toimunud juunioride MM-il 15 km vabatehnikas kaksikvõidu.

1999 – Saksamaa ja Eesti vahel sõlmiti viisavabaduse kokkuleppe.

2005 – Riigikogu võttis vastu ülikooliseaduse muudatuse, millega legimiteeriti Tallinna Ülikooli avalik-õigusliku ülikoolina.

2006 – Kristina Šmigun võitis XX taliolümpiamängudel kuldmedali naiste 10 km klassikasõidus.

2018 – Suri eesti laulja Heli Lääts (*24.06.1932 Kuressaare).

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
¹„Eesti Kroonika 1934“ Elav Teadus nr.39, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1935