14. VEEBRUAR

270 – Hukati püha Valentinus.

1009 – Quedlinburgi kloostri annaalised mainiti esimest korda Leedut.

1076 – Paavst Gregorius VII avas kirikukogu, millel pandikirikuvande alla Püha Rooma keiser Henry IV.

1400 – Suri Inglismaa kuningas Richard II (*6.01.1367).

1405 – Suri mongolite valitseja ja vallutaja Timur (ka Lonkur Timur või aka Tamerlane) (*9.04.1336). Erinevatel andmetel surma ajaks ka 15.veebruar või 18.veebruar.

1663 – Prantsusmaa kuulutas Kanada oma provintsiks.

1779 – Hawaii saare pärismaalased tapsid meresõitja, kartograafi ja maadeavastaja James Cooki (*27.10.1728 Yorkshire, Marton).

1804 – Djordje Karadjordje juhtimisel puhkes Esimene Serbia ülestõus türklaste vastu.

1836 – Peterburi Lehmanni tsirkuse tulekahjus hukkus 800 inimest.

1859 – Oregonist sai Ameerika Ühendriikide 33.osariik.

1876 – Alexander Graham Bell registreeris Ameerika Ühendriikides taotluse telefoni patendiks.

1911 – Avati Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi 2-kuulised põllutöökursused.

1912 – Arizonast sai Ameerika Ühendriikide 48.osariik.

1918 – Eestis (kogu Venemaal) mindi üle vanalt kalendrilt uuele: 1.veebruar loeti 14.veebruariks.

1919 – Algas Poola ja Nõukogude Venemaa vaheline sõda.

1929 – Chicagos tapeti seitse Bugs Morani gängi liiget. Väidetavalt organiseeris selle valentinipäeva veretöö Al Capone.

1932 – Tallinna Kalevi väljakul toimus esimene avalik Eesti pinnal peetud jäähokivõistlus, kus vastamisi olid kaks Kalevi meeskonda.

1942 – Eesti ringhääling antakse üle tsiviilvõimudele ja lülitatakse Reichs-Rundfunk GmbH. Landessender Reval´ina Saksa ringhäälingute võrku.

1942 – N- Liidu kaitse rahvakomissari asetäitja Jefim Štšadenko annab korralduse fotmeerida Uurali sõjaväeringkonnas 1. Eesti tagavaralaskurpolk.

1943 – Nõukogude lennukid pommitavad Tallinna. Üksikuid pomme langeb Narva maanteele, Viru värava piirkonda, Koplisse, Raekoja platsile jm. Surma saab paarkümmend inimest.

1943 – 14.-23.veebruar toimub üle-eestiline suusaspordinädal.

1944 – Tallinnas Pärnu mnt. 23 Ernst Kulli korteris peetakse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (EVR) asutamiskoosolek. Sellest võtavad osa parteitu Kaarel Liidak, Põllumeeste kogude esindaja Artur Ekbaum, asunike esindajad Johannes Sikkar ja Helmut Maandi, Rahvusliku Keskerakonna liikmed Ernst Kull ja Oskar Mänd, sotsialistid Oskar Gustavson ja Johannes (Juhan) Pikkov ning nn. Tallinna rühma esindavad Juhan Reigo ja Endel Inglist.

Kaarel Liidak

1944 – Merikülas maandatakse Balti laevastiku 260. eridessantüksus (ülem major Maslov), et see piiraks sisse Narva ja Narva-Jõesuu vahel paiknevad Saksa üksused. Rohkem kui 500-liikmeline üksus hävitatakse mõne päevaga.

1944 – Üle Lämmijärve tunginud Punaarmee dessantüksus vallutab Meerapalu ja Pedaspää. 16.veebruaril vallutavas 11. Ida-Preisi diviisi 44.rügement, 33. Eesti politseipataljon ja 45. Eesti SS-rügemendi I pataljon külad tagasi.

1945 – USA lennuvägi pommitas Prahat. Hukkus 701 tsiviilisikut, vigastada sai 1184. 11 000 inimest kaotas eluaseme.

1950 - „Loomingulise passiivsuse, küündimatuse ning formalismi kaldumise eest“ heidetakse Eesti Nõukogude Kunstnike Liidust välja 56 inimest, sh Adamson-Eric, Arnold Akberg, Ann Audova, Karl Burman, Albert hansen, Ilmar Kimm, Alfred Kongo, Olga Trei jt.

Ann Audova

1950 – J. Stalin ja Mao Zedong kirjutavad Moskvas alla N. Liidu ja Hiina Rahvavabariigi sõprus-, liidu- ja vastastikuse abistamise lepingule. Selle kehtivusaeg on 30 aastat.

1951 – 14.-17.veebruar toimub Tallinnas ülevabariigiline ametiühingute kunstilise isetegevuse ülevaatus. Osaleb 36 000 tantsijat-lauljat-etlejat.

1952 – 14.-25.veebruarpeetakse Oslos VI taliolümpiamängud.

1954 – 14.-21.veebruar Falunis toimuvail suusatamise MM-võistlustel teevad esimest korda kaasa N. Liidu sportlased. Esimest korda osalevas suusatamise MM-võistlustel naissuusatajad.

1956 – 14.-25.veebruar toimub Moskvas NLKP XX kongress. Öeldakse avalikult lahti stalinistlikust terroripoliitikast ning tehakse suur samm edasi totalitarismi liberaliseerimise teel.

1957 – Säreveres avatakse uus Türi põllumajandustehnikumi õppehoone, kus alustab tööd 2-aastase õppeajaga loomakasvatuskool.

1958

1958 – Varssavis esitatakse välisriikide saadikuile Kesk-Euroopas tuumavaba tsooni loomide plaan, mille on koostanud Poola välisminister Adam Rapacki (Rapacki plaan). Mais lükkavad USA ja Suurbritannia selle tagasi.

Adam Rapacki

1960 – Genfis toimunud rahvusvahelises krossijooksus on Hubert Pärnakivi teine ja Lembit Virkus kolmas.

Pikamaa jooksja Hubert Pärnakivi (1932-1991) skulptuur Viljandis. Skulptor Riho Kuld, arhitekt Ülo Stöör (1990).

1988 – Eestis Harju rajoonis Paunkülas ründas marutaudis hunt ühes majapidamises koera ja seejärel koerale appi läinud perenaist. Perepojal õnnestus kirvega kiskja rünnak tõrjuda ja teda raskelt haavata. Kohale saabus kohaliku jahisektsiooni esimees, kes looma maha lasi.

1991 – Eesti Komitee tunnistas Eesti-Vene 12.jaanuaril sõlmitud lepingu õigustühiseks.

1991 – Suri eesti opereti- ja estraadinäitleja Vello Viisimaa (aastani 1935 Vismann) (*1.01.1928 Tallinn).

1992 – Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee kiitis heaks põhiseaduse eelnõu.

1994 – Rootsi migratsiooniamet ei rahuldanud Läänemaa Vabatahtliku Jäägrikompanii endise ülema Jaak Mosina asüülitaotlust.

Jaak Mosin

1994 – Venemaal hukati üle 50 inimese tapnud Andrei Tšikatilo ("Rostovi Rappija“).

1999 – Toimus 31. Taru suusamaraton, mille võitis sakslane Johann Mühlegg ajaga 3:12,11. Teise koha sai Andrus Veerpalu, kes kaotas 0,7 sekundiga. Maratoni lõpetas 2525 osalejat.

2003 – Suri esimene kloonitud imetaja, lammas Dolly . Kloonitud Dolly sündis 5.07.1996.

2010 – Suri eesti ajaloolane, orientalist ja poliitik Linnart Mäll (*7.07.1938 Tallinn). Aastast 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärgi omanik, 2006 Riigivapi IV klassi teenetemärgi omanik, 2007 anti talle Ülemaailmse Aserbaidžaanlaste Kongressi aukiri, 2008 Riigi teaduspreemia humanitaarteaduste alal tööde eest humanistlike baastekstide uurimise alal, kahel korral Esindamata Rahvaste Organisatsiooni medal.

 

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004