8. OKTOOBER

314 – Liciniuse otsustav kaotus Constantinus I-le.

Constantinus I Suur

1111 – Pühitseti sisse Avignoni katedraal.

Avignoni katedraal tänapäeval

1600 – San Marino võttis vastu põhuseaduse.

1856 – Algas Teine oopiumisõda.

1869 – Suri USA 14.president (1853-1857) Franklin Pierce (*23.11.1804).

1871 – Puhkes Chicago suur tulekahju, milles hukkus vähemalt 300 inimest ja 90 000 jäi kodutuks.

1882 – Avati Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi maja.

1912 – Montenegro sõjakuulutusega Türgile algas Teine Balkani sõda.

1917 – Kirjandusliku rühmituse „Siuru“ (Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Artur Adson, Friedebert Tuglas jt.) esimene avalik õhtu Tallinnas „Estonia“ saalis.

1922 – Moodustati Eesti Kirjanikkude Liit.

1932 – Kaitseseisukorra piirkonnast saadeti välja musta börsi tegelased Salomon Epstein ja Karl Stein.

1936 – Avati Õpetajate Koda.

1939 – Saksamaa liidendas Poola lääneosa.

1940 – Berliinis sureb viimane EV saadik Saksamaal Rudolf Möllerson (*8.08.1892 Tartu). Ta oli olnud Vabadussõja ajal Eesti sideohvitser Eesti vetes viibinud Briti sõjalaevastiku juures.

1940 – ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsustab seni formaalselt iseseisvad Eesti, Läti ja Leedu kommunistlikud parteid ka vormiliselt ÜK(b)P-ga liita. Parteistaaži arvestatakse parteisse astumise ajast.

1940 – ENSV Ajutine ÜN annab seadluse laevandusettevõtete ning mere- ja jõelaevastiku natsionaliseerimise kohta. Riigistamisele ei kuulu teatavat tüüpi väikelaevad. 25% natsionaliseeritud varast lubatakse omanikele välja maksta.

1943 – Soome valitsus otsustab vastu võtta need Ingerimaalt sundevakueeritud soomlased ja vadjalased, kes seda soovivad ja kelle Soome asumisega on nõus Soome Riigipolitsei.

1943 – 8.-9.okroobril Moskvas toimuval Venemaale evakueerunud eesti kirjanike konverentsil asutatakse Eesti Nõukogude Kirjanike Liit, kuigi Eesti Kirjanikude Liit oli asutatud juba 1922.a.

1944 – Tehumardi lahing 249. Eesti diviisi eeljõudude ja Kuressaarest taandunud Saksa 67.jalaväerügemendi järelkolonni vahel. Ühtekokku hukkub u. 500 sõjameest.

1944 – Saksamaal saadetakse 70% 1928.a. sündinud noormeestest „vabatahtlikuna“ rindele.

1957 – Vastavalt NLKP KK ja NSVL MN-i otsusele „Elamuehituse arendamisest Nõukogude Liidus“ võtavad EKP KK ja ENSV MN vastu otsuse riikliku elamuehituse kohta. Nähakse ette luua ja realiseerida seitseaastaku jooksul tüüpprojektide seeria, ehitades 1 600 000 m2 elamispinda.

1957 – Pariisis sureb eesti näitleja Anna Altleis-Heisler (*1.01.1886 Viljandi v.).

1958 – Narvas hakkab ilmuma elektrijaama ehitajate leht „Stroitel pribaltiskoi GRES“.

1959 – Tallinna jõuab mootorlaev „Loksa“, mille kapten on Feliks Voolens. See on esimene laev uuest, 3400-tonnise kandejõuga laevade seeriast.

1982 – Poola parlament saatis laiali ametiühinguliikumise Solidaarsus.

1988 – Riias algas kahepäevame Läti Rahvarinde asutamiskongress.

1994 – Tallinnas asutati venekeelset elanikkonda esindav Ühinenud Rahvapartei.

2014 – Suri eesti nukufilmirežissöör Heino Pars (*13.10.1925 Mustla).

Kasutatud kirjandus:

https://et.wikipedia.org/

„Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa.“ Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004